Uus aasta algas täna ühele üsna hästi. Nimelt toimus Lasnamäe hallis Teivashüppe GP Tallinna etapp, kus Robi teivast hüpata ei saanud, aga tõukas kuuli. Ja tõukas hästi, parandades isiklikku täpselt 69 sentimeetri võrra, uus tippmark 14.90!
Tegelikult ma ei tea, kas kuulis ka peetakse arvestust sees ja väljas tõugatud tulemuste vahel. Kui palju siin loeb tuule takistus või ere päike või hoopis vihm või tont teab mis veel, aga selge on see, et täna lendas 6 kilone raudkera ühe mehe käes tema enese jaoks üsna hästi. Kahju kohe, et ei saanud vaatama jääda.
Jooksime Lasnamäe hallist Kataga läbi lendstardist, sest Kata pidid kohe jõudma Tartu rongile, et valmistuda hoolega üheks keeruliseks eksamiks. Ainult Taavi Tšernjavski 60m tõkkejooksu sain nautida. Taavi võitis muidugi. Kui mul tulemus õigesti meelde jäi, siis oli see 8.61. Kui õigesti meelde ei jäänud, oli miski muu, mille parandan ära, siis kui EKJL veebi amtlikud tulemused üles riputatakse.
Maicel oli ka heas hoos, hüppas teivast. Robi sõnade kohaselt 4.55 ja lennutas kuuli, nüüd siis juba 7 kilost ja üle 12 meetri.
Seal olles tundsin, et võistlustel käimine hakkab mõjuma nagu narkootikum: lähed kohale ja langed uima, mis ei anna vabaks. Tahaks vaadata veel ja veel ja kaasa elada ja teada anda neile, kes ise kohapeal kaasa elada ei saa. Tean, milline piinlus on oodata tulemusi kelleltki, et kuidas läks ja miks. Näiteks Robi kogu katsete seeria unustasin küsida ja siin ma nüüd olen, kirjutades ei millestki.
Peaaegu, et unus, miks ma üldse Lasnamäelt läbi pidin tormama, kui võistlusi mahti jälgida polnud, aga näe meelde tuli. Vaatamata väikesele tagareie lihase hädale, läheb Robi koos teiste vapratega reedel ikkagi Lätimaa nädalavahetuse spordipealinna Kuldigasse. Kodust lahkudes unustas ta aga oma pardli kaasa võtta ja nüüd oli mure, et kui habe pikaks venib, võib sest saada otsustavatel hetkedel tõsine tuuletakistus. Siis oli tal veel vaja raamatut pikale bussireisile. Esimest korda nõudis ta selleks raamatut! Varem oli ikka vaja MP3 mängijat või läpakat. Tundub uskumatuna, aga samas varem sellist raamatut veel polnud ka, sest reisile valis ta kaasa Vahur Kersna "7x7". Oligi aeg, kuna ta on meie peres vist ainus, kes pole jõudnud veel seda surematut teost läbi lugeda :).
Loodetavasti raamat maitseb ja aitab kaasa olulisele keskendumisele võistlustel. Pöidlahoidjad jäävad koju küüsi närima ja ootama tervelt tagasitulemist. Kui hea tulemus ka kaasas, siis rõõm veel suurem.
No comments:
Post a Comment