Total Pageviews

Sunday, March 3, 2019

Robi ja Janek Euroopa meistrivõistlustel Glasgows

Fännid esireas: õde Marta, ema Iiris ja õde Kata. Taga: õemees Kaspar ja veel ei kellegi mees Meelis
Võiks ju alustada sellest, kuidas me veidi enam kui nädal tagasi selle pundiga eufooriasse sattusime, kui kuulsime, et Robi ikkagi pääseb Glasgowsse ja järgmisel hetkel end juba piletite (lennupiletite) omanike hulgast leidsime, aga jätan selle vahele ja hüppama hetke, kui me juba oma seiklustega kohale olime jõudnud, taskus kahe võistluspäeva hommikupoolsete sessioonide piletid.
Ööbimiskohast, Marta poolt leitud toredast korterist (3 magamistuba) staadionile jõudmiseks kulus ligi 7000 sammu, mis olid mõnusaks värskenduseks enne põnev-ärevat istumist.

Ma olin meile väga head kohad valinud. Meie kohad meeldisid isegi teistele eestlastele, nii et korraga sai meid palju, seltskond oli oivaline. Loodame, et nende poolt vaadatuna samuti. Spordipidu võis alata!

Algas see pidu meie nina all hüppavate naistega, kes selgitasid välja, kes neist pääseb kaugushõppe finaali. Ma ei suuda ahjuks keskenduda teistele aladele samal ajal mitevõistlusega. Seega jagus mul silmi vaid ühtedele meestele ja kõrvu tagareas istuva Karl Rinaldo väga naljakatele reportaažidele.

60 meetrit

Esimesed kuus sportlast toodi urust välja, nende hulgas ka Janek. Valin alati mõne lemmiku veel, seekord näiteks (jälle tegelikult) rootslase Samuelsoni. Kohe ei tea, millega see viiking mu tähelepanu on pälvinud.
Start! Esimene ebaõnnestub. Uuesti! Ja mehed jooksevad. Mitte siiski nii kiiresti kui oleks soovinud ja lootnud, aga jooks joostud ja Janek saab ajaks 7.15. Samuelson näiteks 7.06. Janek oleks lootnud kindlasti paremat, aga ju teine kord.

Teine punt toodi halli, nende seas Robi, jookseb numbri all 4, teisel rajal. Sain aru, et Rinaldo korraldab mingit ennustusvõistlust. Vahva. Osalesin ka ja pakkusin Robile ajaks enne jooksu 6.76, kuna Lasnamäel joostud rekordi ajal ta ütles, et midagi jäi sisse, start kehv jne.
Uus start! Püha taevas, kihutas minema nagu pudrukuul ja järgmisel hetkel oli finiš käes. Ja mis aeg!!!!
Mu silmad ei uskunud!! 6.75!! Kohe varsti selgus, et tegu on EMil mitmevõistluse sees joostud kiireima ajaga sel distantsil. Algas hästi! Robi vaates kohe väga hästi.

KAUGUS

No pagan, pean ennast kordama: meil on head kohad ka kauguse jälgimiseks. Robi on hüppejärjekorras 4. Janek viimane rivis. Jooksu ja kauguse vahel oli kaks tundi nö "puhas uimerdamine" Robi vaates, kellele sobib enam Ameerika kiire variant, ehk võistlemine ühe soojaga.
Ennustusvõistlusel pakkusin Robile tulemust, mis oleks jooksuaja pikkusmõõtu ümberarvutamine e 7.67. Janekile pakkusin sanuti rekordit. Vist liiga palju, aga ühel päeval hüppab ta kindlasti ka 7.50. mina ei koonerda.

Robi esimese katse pikkuseks mõõdeti 7.49. Pole paha. Tulemus kirjas, aga sellele vaja lisa. Minu arvates oli paku tabamine hea, midagi muud ei oska ma märgata ega kommenteerida. Imetlen neid, kes suudavad lugeda samme, ette-taha kaldumist, liiga kõrgele kerkimist või tagurpidi maandumist. Mu meelest käib kõik nii kähku, et hea kui tulemus jõutakse fikseerida.
Teine hüpe oli Meelise hinnangul ilus, aga enne kui see ära mõõdetakse, tõstab kohtunik punase lipu, sest varvas oli lubatust kaugemal. Kahju. Kolmas hüpe jäi sentimeeter esimesele aalla, mis tähendab, et seekord jääb kirja Robi kohta tagasihoidlik 7.49
Duckworth teeb vägeva lennu - 7.79
Janeki esimene hüpe jääb tagasihoidlikuks, vaid 7.14, aga ka see on parem kui null saada.  Vaatame edasi. Teine katse oli parem, aga kõrvalt öeldi, et liiga kõrgele. Pikkust tuli igatahes juurde - 7.23. Kolmas katse oli isegi minu silmale puine - 6.89.
Samuelsson hüppab kolmanda katsega isikliku, e peagu täpselt minu poolt Robile pakutud tulemuse 7.66.

Nii tore on näha emotsioone staadionil. Positiivseid, ma mõtlen. Janek lonas nähtavalt pärast kaugust ja Robi näitas Jamnesele, et puus või selg vajab abi. Ehk jaksavad ikka edasi.

Meil õhtuks pileteid polnud ja kuna ilm oli võistluste ajal üsna nutuseks keeranud, siis otsustasimee, et ei lähe värava taaha õnne ka otsima. Vaatasime kodus.

KUUL

Kui ennustusvõistluse juurde tagasi tulla, siis pakkusin Robile lennukalt 15 meetri joone ületamist, Janeki kuuli rihtisin 16 meetri peale.
Esimene katse telekast oli kurb. Robi astus üle.
Janek see vastu saatis kohe kuuli kaugele - 14.99. Tõsi, veidi võiks veel. Ja veel tuleb teisel katsel - uus isiklik 15.50! See on juba peaaegu nagu 16, igatahes oluliselt lähem minu poolt seatud margile. Janek on ennast leidnud! Emotsioonid on parimate päevade omad, mis tähendab, et siit edasi saab minna vaid tõusvas joones.

Teisel katsel lendas Robil kuul küll üksi, ise jäi paigale, aga vaid 13.84, mis jääb umbes meeter isiklikule alla.

Robi jääb kolme alla kokkuvõttes küll oma teisele kohale püsima, aga vahed on väikesed ja selge, et midagi on valesti.
Varsti saame talt sõnumi, et selg on pekkis, isegi astuda valus, pean tõenäoliselt katkestama.
Kas me oleme kurvad? Oleme jah veidike. Eriti pärast seda, kui saabub tema katkestamisele ka ametlik kinnitus. Aga teisalt, kui nüüd täiesti aus olla, olen ma vist nende katkestamiste suhtes muutunud immuunseks. Ma ei võta neid enam niii traagiliselt. Kahju on, ennekõike Robi enda pärast, et jälle üks hästi alanud võistlus jääb lõpetamata. Enda pärast loodan, et ju on mõni tore sooritus veel ees ja nende nimel pigem säästa, mida veel säästa on, selle asemel, et end lõhkuda.

KÕRGUSHÜPE

Janekile pakkusin siin tulemust 2.01 ja seekord just nii läkski. Janek on hea ja seda headust tahame me teisel päeval ometi oma silmaga näha.

Robi tunnistas enne ööd, et saab endaga hakkama, püüab uuel päeval teha kõik, et Janek lõpuni vastu peaks. "Fännide ees tunnen end kehvalt," tunnistas ta. "Ei ole kerge katkestada, kui tead, et sul on nii palju neid, kes kogu hingest kaasa elavad."

Meie ju ka elame ja lubame, et me saame hakkama. Elame edasi koos sinuga ja hoiame edasi pöidlaid Janekile. Nüüd saame ju hoida mõlemat pöialt ;).

60 MEETRIT TÕKKEID

esimeses jooksus oleks pidanud startima ka Robi, aga tema koht on tühi, sest ta istub staadionil esimese katkestajana mu vasakul käel.
Skurenyov võidab esimese jooksu ajaga 8.01.
Janek ja Samuelson on ühes stardis, Duckworth ka. Oot, mis ma Janekile ajaks pakkusingi?? 8.15 vist. Mehed on reas jaaaa.... juba läbi. Huvitav jooks, Duckworth sai ajaks 8.16, Janek 8.18, Samuelsson 8.20.

Seis viie ala järel punktide järgi selline:
Urenal 4481
Duckworth 4475
Samuelson 4407
...
Õiglane 4269

See on siis nüüd ka tehtud. Robi neelab valuvaigisteid ja kirjeldab oma valuaistinguid, öeldes, et kord segab valu ühtepidi ja siis jälle teistpidi istumist. Arvab, et tegu võib olla diskide vahele pitsunud närvidegaa. Ainult arvab. Mina ei oska midagi arvata. Vahest ainult seda, et ui istuksin Robi ja Meelise vahel, siis kuuleksin paremini nende kommentaare võistluste kohta. Liigume hoopis teivashüppele lähemale.

TEIVASHÜPE

Janeki tähelend või vähemalt tõus kohtade mõttes peaks siit veel hoogu saama. Ettearvamatu ala. Ootame algust.

No nii. Sa ootad ja ootad ja jõuadki ära oodata, aga mis nüüd!! Sykora alustas algkõrgusel 4.40. Kerkib, aga ei jõua oma hüppega lõpuni, maandub matile ja sinna ta jääb. Meditsiiniteenindust hakkab kogunema. Alguses Sykora justkui tõmbus kägarasse, aga rohkem ei liigu. Tervishoiutöötajaid tuleb aina juurde, asi on tõsine. Mees pakitakse sisse ja kanderaamil ärasõit. Enam hullemini palju ei saa. Mis on Robi diski mure selle kõrval? Nagu kärbse must.
Võistlus jätkub.
4.50 Roe lendab üle.
4.60 samuti üle, mängu lisanduvad Duckworth ja Zhuk, mõlemad üle.
4.80 alustab Janek ja lendab üle. Kõik teised samuti.
4.90 jätab Janek vahel. Zhuk seda kõrgust enam ei saa, teised jätkavad.
5.00 Duckworth üle. Janek??!!!! - lendab ja maandub auku. Maandub õnnetult. Mis nüüd! Jalaga midagi valesti. Robi ütleb, et kondid paistavad. Kõik tõmbuvad kaameks. Jah, hüpea kohalt nahk maas, avaldub mehe sisemine ilu. Kanderaami pole vaja, ratastool on see, kuhu Janek aidatakse ja järgmine ärasõit. KOHUTAV!!
Robi korjab areenilt kokku sõbra varustuse ja sellega järjekordne tiitlivõistlus meie omade jaoks lõppeski.

Õhtupoolsele osale meil pileteid nagu nii polnud, mis tähendab, et viimase ala vaatasime koos telekast, lõpp sai selline:


Friday, March 1, 2019

Kas aus sport on võimalik?

Viimased päevad on olnud šokeerivad. Kui kuulsin täna Karel Tammjärve pressikonverentsil lausutud sõnu, siis tahtis süda valust kokku tõmbuda. Nüüd, kus me oleme teel Euroopa meistrivõistlustele, usus, lootuses ja täies teadmises, et sportlased püüavad ausal teel realiseerida oma võimed maksimaalse pingutuse kaudu. On see võimalik?

Mina usun, et on. Mina usun, et suur osa sportlastest annab endast palju, et seda usku taastada. Jah, piir on õhkõrn, olen nõus, sest ega ma ise ka aru ei saa, mis on doping. Kas valgupulbrite, energiabatoonide kasutamine kiireks jõu taastamiseks on doping? Kas dopingupatuseks võib sattuda ka teadmatusest, näiteks enne starti päikesekreemi kasutades, kus sees oli keelatud ainet? Võib-olla võib, aga see on hoopis erinev sellest, kui ma teadlikult manipuleerin oma kehaga teadvalt keelatud võtteid kasutades.

Kes on süüdi? Kas ainult sportlane või ikkagi ennekõike tema nö juhendajad ja aitajad, kes realiseerivad end läbi sportlase kuni selleni välja, et suunavad ta kasutama keelatud vahendeid. Me ei tea täna, milliste meelituste või keelituste saatel seda tehti ja ausalt öeldes ei huvitagi.

Igatahes ajendas see mind veelkord küsima Robilt, kas kõik on aus? Tuletasin meelde, et kui asjad välja ei tule, siis vali teine tee. Astu kõrvale, aga sellist häbi pole vaja küll kellelegi, ei sulle, meile ega Eestile.  Ütlesin talle, et olen mures. Tõsiselt. Sest iga teine arvab, et tippu ausalt ei saa.

Robi vastas, et sellist asja ta ei tee ega teeks. Palus mul mitte muretseda vaid hoopis poest läbi joosta enne lennukile istumist ja osta manna, sest tahab Ameerikas endale bubertit teha. Selle peale ema süda sulas. Jõuan veel poest läbi joosta küll.

Bubert. Pilt Toidutare lehelt