Kevadised tegemised

Esmalt pean tunnistama, et minust on saamas trenni narkomaan. Alanud on neljas trenninädal ja kui Robi ütles, et tema eesmärk oli mind kava tehes jooksma panna, siis see eesmärk täitus varem kui me kumbki oodata oskasime. Täna jooksin 5 kilomeetrit ja uskuge - see on mõnus! 1500 aja peale ma siiski ei jookseks. Robi näitas, milline on 1500 tempo, aga ma ei hakanud järele prooovima, kulgen omas rütmis nautides seda, mida teen. 

Veidi kaugemale tagasi vaadates oleks patt mööda minna möödunud nädalavahetusel Päevalehes ilmunud Robi persoonikast. Loo autor Karl Rinaldo tegi kogu jutu Delfi vahendusel kättesaadavaks ka neile, kel Päevaleht koju ei käi ja kes lehesabas seista ei viitsi. 

Midagi uut ses loos ei olnud. Vahest mõne jaoks oli üllatus, et poiss kunagi kirega ka võrku mängis, aga ise olin üsna rõõmus, kui Audes selgus, et kahte jumalat korraga teenida ei saa. Tegelikult mäletan sedagi korda, kui pärast ühte järjekordset võrkpallivõistlust ütles Robi ise, et see pole päris tema ala.

Igatahes tõi Robi jaoks lehelugu unustatud pallimängu jälle meelde ja nii ta möödunud nädalavahetusel oma küla poistele üle hulga aja taas appi läks. Kohilas oli miski turniir, kus nad olid ühe mängu võitnud ja teise kaotanud. Mul poleks midagi olnud selle vastu, kui nad oleks mõlemad mängud võitnud, aga ju oli võidutahtjaid teisigi.

Tegelikult on viimane nädal möödunud Robi jaoks arstide vahet sõeludes, mis jätkub veel ka järgmisel nädalal. Menüüs on kõike: meestearstidest alates ja uuel nädalal põhjalike südameuuringutega lõpetades. Vahepeale on jäänud pöia kompamine, mis pidi teinekord kahtlasi valuaistinguid andma. Järge ootavad veel mõne spetsialisti külastused. Mitte, et midagi otse paigast oleks, aga oleks ju hea olla heas vormis enne pikki laagreid. 4. aprillil algab mitmevõistlejate laager Jõulumäel, millele järgneb kolmenädalane Hispaania laager.

Hispaania laager (11. aprill - 2. mai) on Robi jaoks viimane soojamaa laager enne Ameerikasse äraminekut. Nii pikalt polegi ta varem laagris olnud ja seegi sai võimalikuks ainult tänu toetajatele. Erilised tänud Kergejõustikuliidule ja Ants Kaljundile Pärnu Mets AS-st.
Suur aitähh ja pikk pai kõikidele, kes õla alla panid: vend Siim Kaarel, Liina Kersna, Liisa Vaidla, Liina Tanvel, Allan Juhken, Karel Radiko, Risto Toom, Herle Rohtaas, Külli Friedemann ja Triin Vasar! Tänu teile kõigile saab Robi minna soojamaalaagrisse koguma viimast särtsu olulise hooaja eel. Esimesed head tulemused on pühendatud teile. 

Maicel, kes enam soojamaa laagreid ei vaja, teeb maakera teisel poolel ühe võimsa tulemuse teise järel. Eile lennutas odas järjekordse isikliku, ja mitte lihtsalt ei nihutanud odaotsa mõne sentimeetri võrra endast kaugemale, vaid ikka kohe meetrid jäid vahele vana rekordiga võrreldes. Uus tulemus 60.85. 110 tõketes oli kirjas Maiceli katkestamine. Süda jättis löögi vahele, seda nähes, aga õnneks ei midagi hullu, st vigastus polnud katkestamise põhjuseks, oli lihtsalt "lappama läinud", ütles Robi pärast suhtlust Maiceliga. 

Oma silmaga saate Maiceli tulemused ja tegelikult veel kolme Eesti noormehe tulemused üle vaadata sellelt lehelt. Leidsin siit lisaks Maicelile ka Rasmus Rooksi, Kaarel Mangussoni ja Hendrik Themase nimed. 

Sirvisin veidi meie välishooaja võistluskalendrit ja panen siia kirja enese jaoks olulisemad võistlused, millel silma peal hoian:

8.- 9. juuni - Rootsi-Eesti-Soome mitmevõistluse MV Rootsis

26.juuni -  Eesti Noorsoo ja A vanuseklassi MV Võrus

29.- 30. juuni - Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste Superliiga  Tallinnas

11.- 14. juuli - Euroopa noorsoo MV Tamperes

02.- 04. august - Eesti mitmevõistluse MV Rakveres

10. august algab Moskvas kergejõustiku MM.

Juuniorite vanuseklassis on samuti palju huvitavaid võistlusi, mis siin loetelus ei ole, aga mida kindlasti jälgin. 

Kuni juunini teen kindlasti ise ka usinalt trenni ja kui selleks ajaks hoog üle ei juhtu minema, siis lasen elu lõpuni välja :).

Robi treeningkava ja toitumisnõuanded emale

Sel talvel hakkasin Robile peale käima, et ta teeks mulle treeningkava, sest tundsin, et kuigi ma pole veel isegi 50 ja enamik riideid mahub veel selga, hakkab ometi kogunema üha enam seda kihti, mis olemise ebamugavaks muudab. Samas ei olnud ma end viimastel kuudel ka absoluutselt liigutanud. Ainus liikumine oli uksest autorooli ja tagasi. Kõige pikemad liikumistrajektoorid läbisin kaubanduskeskuses toitu valides. Näitasin Robile, milliseks ma olin muutunud ja rohkem polnud vaja :). Ta istus laua taha ja plaan sai valmis.

Treeningkavale oli minupoolseks ainsaks tingimuseks, et pean saama treenida kodus olemasolevate vahenditega arvestades. Need olid sellised:

Kaks nädalat tagasi sain oma plaani kätte ja mõned vihjed söömise-joomise kohta ka.
Praegune plaan näeb välja selline:

Esmaspäev

Soojendus oma rõngaga 3x3minutit, puhkad vahepeal 2-3 minutit.

Kätekõverdusi 4x10 ( kui jõuad) kui ei, siis põlvedel 4x20

Toenglamangus seis 4x30sek. Küünarnukkidel.

Selili 4x30 sek. Jalad kõverdatult põlvedest 90 kraadi, puusad üleval, turi maas.

3x20 kükki

2x3min rõngaga peale ja siis 3-5 minutit venitusi.

Kolmapäev

Kohapeal põlvetõstet 4x35 korda (mitte jooks, vaid lihtsalt tõstad põlve), puhkad vahel 1min.

Kõhulihaste rull, 2x4x10 korda. Paus seeria vahel 30sek . vahepeal paus 3min.(venitad)

Väljaasted 6x10 sammu toas.

Toenglamangus põlvetõste rahulikult, 4x20

Venitused, kerge sörk  toas, edasi-tagasi, 2minti.

Reede

Rõngaga kere soojaks 3x4 minutit.

Väljaasted külgees, 5x15 sammu. paus 1min

Selili olles jalad kõverdatud, puuudutad korda-mööda erinevat jalga(kõhulihased) 3x20.

Käpuli olles, tõstad kordamööda vasakut jalga ja paremat kätt, ja siis vasakut kätt ja paremat jalga. (tõstad kätt ja jalga korraga, diagonaalis). 4x20

Kätekõverdused põlvedepeal, 5x20

3x20 kõhulihaseid sellili olles, tavaline kõhulihastetrenn. 

Venitused 2-3 min

Laupäev – 8km kepikõndi normaalse tempoga.

Pühapäev – 300m kõndimist, 200m kerge sörk, 300m kõnd, 200m sörk. Nii kokku 8 seeriat, niiet jooksu tuleb kokku 1600m. Läbitud maa 4km.

Toitumissoovitused oli hästi lihtsad - pärast kella 18.00 vältida süsivesikuid, süüa iga 3 tunni tagant, vahepaladeks kerge näks ja kui viimane söök jääb hilja peale, siis salat või kala või muud taolist ja muidugi ohtralt vett. Ainus, millest loobuma pidin, oli minu iganädalane lahja saunaõlu. 

Kaks nädalat olen nüüdseks seda kava täitnud ja ausalt öeldes teinud veidi enam kui kava ette nägi, st puhkepäevi olen teinud kahe nädala jooksul ainult ühe. Esimene nädal oli kava veidi kergem, aga siis vaatas Robi, et liiga lihtsalt läheb ja lisas kordusi, mõned lisaharjutused ja pikendas läbitavaid vahemaid. Tegelikult on see pealtnäha ei midagi tegemine päris higistama ajav ja ega ma kätekõverdusi ikka puhtalt ei tee veel, punnitan põlvede pealt, kuid pean tunnistama, et abiks seegi. Kava mõjub. Kuna kaal ei olnud mulle oluline, vaid mõõdud, siis võin nüüd kahe nädala järel hõisata, et vöökohast on kadunud 4 cm, puusa ja kõhtu on jäänud vähemaks paari sentimeetri jagu. 

Ma ei ole endale kunagi seadnud pikajalisi sportlikke eesmärke, aga lühemaid ülesandeid olen teinekord siiski püstitanud. Esimene kord kooliajal, kui kehalise õpetaja ütles, et olen klassis kõige nõrgem tüdruk. Ah, et mina või? küsisin endalt üle, vaatasin peeglisse ja ütlesin - teist korda ma seda enam kuulda ei taha! Hakkasin veel samal päeval end tugevamaks treenima. Tugevaks pidin saama kätekõverdusi tehes. Alustasin seina najalt, sest tõesti, rohkem ma siis ei jõudnud. Seinanajalt edasi liikusin laua peale ja nii edasi, aina maale lähemale. Suvel malevasse jõudes pidin tegema ükskord karistuseks 100 kätekõverdust maast ja ma sain sellega hakkama, lõdvalt :). 

Teinekord tahtsin end vennale tõestada, kes on kogu elu trenni teinud. Ta käis jooksmas. Ühel päeval otsustasin temaga kaasa minna, aga mõistagi mitte jooksma. Jooksmine mulle ei meeldi. Andsin vennale enda arvates väikese edumaa ja sõitsin rattaga järele, aga edumaa sai liiga suur ja ma ei leidnud teda kusagilt. Siis läks vend sõjaväkke ja enne seda kui ta hakkas sealt tagasi tulema, mõtlesin, et hakkan ka jooksma, siis näeb tagasitulles, et ka mina suudan. Võtsin väikse naabriplika näppu ja igaõhtused jooksutrennid algasid.  Trenn kandiski vilja ja seda vilja käisime maitsmas lõpuks Paide Türi rahvajooksul. Mõistagi ei jooksnud me pikka distantsi, aga lühemaga saime ilusasti hakkama ja see on olnud seni mu ainus jooksuvõistlusel osalemine. Siiani arvasin, et kindlasti ka viimane, aga enam ma selles nii kindel ei ole, sest Robi on lubanud mu lõpuks uuesti jooksma panna. Elame näeme.

Igatahes on see järjekordne väikene eksperiment iseendaga lisanud elule särtsu ja sentimeetrite kadumisest olulisem on tunda, et sa saad sellega hakkama! Muide, iga korraga aina rohkem ja aina paremini! Lähengi nüüd oma pühapäevast ülesannet täitma, kus kõndimise osa on lühendatud ja joostes läbitava maa hulka samal ajal tõstetud. Praegu suudan ja olen rahul!

Arkansas astub iga päevaga lähemale

Kõik algab hiilides. Võta või seda kevadet - selge, et ta tuleb, kuigi täna vingus õues tõeline maru, teed ummistusid lumevaaludega otse silmanähtava kiirusega ja ometi sa tead, et ta tuleb. Kevad mõistagi.

Sama selge on ka see, et ta läheb. Nüüd pean silmas Robi. Ükskõik milliseid probleeme või takistusi või hirme võib vahepeal külas käia, aga ta läheb. Nädala eest rääkisid minekust meie meediakanalid, täna oli vastav teade ka Arkansase kergejõustiku lehel arkansasrazorbacks.com, kus nad annavad teada, et eestlane tuleb.

Robi, kellest saab varsti vähemalt neljaks aastaks puhas Karl, on õnnelik. Imelik, kui oli Audentesesse mineku küsimus, siis ta küll sellist ootusärevust ei põdenud. Hirme oli tal enesel tol korral märksa enam kui nüüd Arkansase ees. Neli Aude-aastat on läbi saamas ja olen kindel, et kahetsus on viimane asi, millega ta neile viimasele neljale aastale mõtleb.

Nüüd on minu kord põdeda. Või mis sa siin ikka põed. Jah, need on suurepärased võimalused, mis noortel on, mis nad on ise endale välja võidelnud. Enam pole muud, kui minna ja tõestada, et valikud on olnud mehi väärt ja vastupidi.

Räägin mitmuses, sest täna sai ka Markus Leemet kätte oma paberid Ameerikast, tema tee läheb New Orleansi. Lahe, kas pole! Sel sügisel saavad emad öelda - poisid läinud, pori taga.

Enese mõnetise peataoleku lohutuseks leidsin kuldaväärt mõttetera SkyPlusist, autoriks Rauno Märks: Tegelikkus on alati kergem kui ettekujutus :)

Olen nõus!

Arengud jätkuvad

Suuremad arengud jätkuvad Ameerikas, kus Maicel uuendas oluliselt oma senist kettaheite isiklikku. Uus tulemus 44.03. 

Võhiku jaoks, kes mõtleb Gerd Kanteri hoogsatele kettakaartele ja leiab, et arenguruumi on veel kõvasti, toon kõrvale meie seniste 10-võistluste rekordtulemuste sees heidetud kettaheidete pikkused. 

Andrei Nazarovi käes on aastast 1987 Eesti noorsooklassi 10-võistluse rekord 8322 punktiga. Ketast heitis ta nende punktide kogumisel 41.68.

Erki Nool hoiab aastast 2001 enda nimel Eesti 10-võistluse rekordit võimsa punktisummaga 8815. Tema kettaheite tulemus oli rekordseeriat tehes 43.40.

Muidugi ei heitnud Maicel oma kõva tulemust mitmevõistluse sees, aga see ei tähenda. Tulemus näitab, et mees on hoos. Robi on oma salaarvestuses välja arvutanud, et mitte ainult noorsoo EMi norm (7200), vaid isegi Moskva MMi norm 8000 punkti võiks olla Maicelile täiesti jõukohane. Tuleb vaid pöialt hoida, et mingeid ootamatuid takistusi teele ei satu ja siis valmis olla selleks, mis vali saatus meile pakub ;). Ise ootan põnevusega.

Novembris kirjutasin hulgast Eesti noortest, kes sealpool õppimas ja trenni tegemas. Täna leidis Robi Rasmus Rooksi hea tulemuse kauguses - 7.49, mille võiks vist mehe uueks isiklikuks lugeda, kuid kahjuks saatis seda hüpet lubatust suurem taganttuul. Teistest palju kuulda pole seni olnud. 

Kuulda oli viimasel nädalal vaid Robi unistuste poole liikumisest, mis minus kahetisi tundeid tekitab - sel ajal kui teised ütlevad: oo, kui lahe!, tunnen alati ka väikest ängi. See on paratamatu, aga kindlasti mitte takistavaks teguriks ühe mehe arengus. Las lendab!

Meelise pikad hüpped - ikka Ameerikas

Vaatasin, et kui kohalik meedia, Delfi näiteks, kirjutab nagu minagi Maiceli suurepärasest tulemusest ja Marek Niidust ollakse ka harjutud kirjutama, siis Meelis Siimsonile ei pühenda keegi ridagi, kuigi minu arvates on tema Ameerika koolide II divisioni võistlustel möödunud nädalavahetusel hüpatud kolmikhüppe tulemus 15.46 samuti selle hooaja Eesti hüppajate pikim. 

Kui eksin, siis kisa tõsta! 

Meelis Siimson aasta tagasi Lasnamäe spordihallis

Eestis olles keskendus mees kaugusele, viies Eesti juunioride rekordi uuele tasemele - 7.62. Kolmik tuli tema ellu tõsisemalt just Ameerikas, kuhu ta, nagu Maicelgi, läks õppima ja treenima alles möödunud sügisel. 

Kuulsin, et ta ise suurt rahulolu ei ilmutanud pärast vägevat pingutust, aga ju see tuleb tema loomusest, mis pürib ikka kaugemale, ikka kõrgemale ja ikka kiiremini.  Tal on aega veel, tal on aega veel...

Ameerika ülikoolidevahelisel II divisioni võistlustel pälvis Meelis kaugushüppes teise koha (7.46), kolmiku tulemus viis teda pjedestaali kolmandale astmele. 

Tubli poiss, hoidke tal silma peal, ma ütlen! Kui ise ei jaksa, siis lootke siinsele blogile. Aitan hoida. ;)

Maicel uuendas Noole noorsooklassi rekordit!

 Maicel Uibo

Uskumatu, aga ta saigi sellega hakkama!

Eesti noorsoo rekord 7-võistluses oli 23 aastat Erki Noole nimel (5960 punkti) ja alates sellest aastast, alates tänasest on uus rekordimees Maicel Uibo 5975 punktiga! Maiceli kahe päeva seeria oli selline: 7.19 - 7.36 - 13.64 - 2.02 - 8.28 - 5.10 - 2.39,72

Selles tulemuste jadas on kirjas mehe kuus isiklikku rekordit üksikaladel, ehk kõik va kõrgus, mille perfektset sooritus segas juba pikka aega liigategev jalavigastus ja muidugi lisaks punktisumma. Minu teada on see Eesti hooaja teine tulemus, noorsoo rekordist rääkimata. Ütlen veelkord - Eesti mitmevõistlus pole kaugeltki surnud, on alanud tema uuestisünd ja me kõik saame olla selle tunnistajaks.

Oli väga põnev õhtu! Kas siis ei peaks sellisteks puhkudeks organiseerima ühise vaatamise! FB aitab ja vahetuid emotsioone saab ka üle neti jagada, aga koos oleks veel võimsam. Selleks ju võistlustele kohale roomataksegi :)

Samas on nüüd hea kohe oma voodisse pugeda, et unes veelkord üle vaadata see lahe võistlus.

Võistluste üldjärjestuses jäi Maicel neljandaks. Võitis Kevin Lazas (6175) Arkansasest, teine oli Japheth Cato (6165), kool Wisconsin, kolmas Garret Scatling (6017) Georgiast nagu Maicelgi.

Nii armas oli kuulda, kuidas kohapealsed kommentaatorid, kes kogu aeg lisasid, kust keegi pärit on, püüdsid välja hääldada Põlvat. Ameeriklaste jaoks on tundmatu suurus isegi väike Eesti, aga kui poiss on Põlvast, siis tuleb see ka endale selgeks teha. 

Uhh, nüüd juba hakkan isegi veidike ootama uut talve ja Robi järele kolimist - saab emotsioone küll, isegi nii kaugelt ja isegi ise toast lahkumata! 

Aitäh, Maicel!

Lisalugemist Õhtulehes 
ja Delfis

Ameerika avastatud

Järjekordne eurooplane on oma jalajäljed Ameerikasse maha jätnud ja tundub, et kelle päkk kord seda maad puudub, see lummusest enam ei vabane. Robi oli vaimustunud. Oma silm vaatas üle nii Arkansase kui ka Georgia Ülikoolid, jalad mõõtsid ära kahe kõrgkooli staadionid, kõrvad kuulasid kahe kooli treenerite imelisi lubadusi ja otsus sündis, mis nüüd veel vaid vormistamiste taga. Sügisest läheb sõber Maicelile järele. Tõsi, siiski mitte samasse kooli, aga järgmisel talvel samal ajal võib sõpru jälle koos võistlemas näha - Robi valik on Arkansas. 

Vaatan arvuti kõrval lebavat lepingut ja tohutu rõõmu asemel tuleb peale hoopis nutt. Jumal tänatud, et selle minemise mõttega kohanemiseks on aega, aga ikkagi on see valus paratamatus. Hea, et Maicel enne läks, tänu talle kujutan nüüd ette, mis tähendab võistluste jälgimine ja kaasaelamine üle interneti. Järgmisel aastal võiks lausa hakata korraldama ühiseid vaatamisi, tegema oma klubi, sest neid, kellele kaasa elada, on seal pool juba üsna palju.

Näiteks tegi Maicel eile USA ülikoolidevahelisel tähtsaimal võistlustel NCAA hea avapäeva 7-võistluses: 60m - 7.19, kaugus 7.36, kuul - 13.64 ja kõrgus - 2.02. Punkte kokku 3244, avapäeva järel 6. koht. Kohast tähtsam see, et oma senist rekordgraafikut edastab minu arvutuste järgi 68 punktiga ja seda valu tegeva jala kiuste, mis ei lase korralikult hüpata kõrgust. Loodan väga, et tänase päeva sooritused tulevad head haige jala kiuste ja ta suudab oma senist 5755 punktist tulemust parandada. 

Eile võistles samas hallis ka Marek Niit, sai 200m ajaks finaalis 20.89, mis andis kokkuvõttes 7. koha. Täna on ta 4x400 meetri stardis.

Ühel teisel võistlusel, ehk II divisioni koolide mõõduvõtmisel hüppas Meelis kaugust 7.46 ja platseerus sellega teisele kohale. Täna peaks Meelis-poiss proovima kolmikut.

Suvel läheb teistele järele lisaks Robile ka Markus Leemet, nii et klubi muudkui paisub, kes hakkavad edaspidi öösiti arvutite vahendusel poiste ookeanitaguseid tegemisi jälgima ja kaasa elama. 

No näed, juba üksi mõttest, et sa pole üksi, hakkas kergem ja tegelikult on ju lausa suurepärane, et selline võimalus noorte jaoks on. Robi esimene reaktsioon oli, et ei tahagi tagasi, et ei suuda oodata, millal saab minna ja hakata päriselt kasutama võimalusi, mida näidati ja mida proovida sai. Kui küsisin, et mis kõige enam võlus, siis sain vastuseks, et suhtumine. Toetav ja hooliv suhtumine oli see, mis teda esimesel käigul rabas. Nii lihtne ja ometi nii keeruline. Tuleb see vabadusest, mis lubab igal pool mujal olla teise inimese suhtes lahke, lugupidav ja tähelepanelik. On see möödunud aegadest alles jäänud hirm, mis meie väikesel maalapil sunnib igasse inimesesse suhtluma kui potentsiaalsesse äraandjasse ja vaenlasse? Ei oska öelda, aga see suhtumise erinevus ei kõla ju iseenesest uudsena ja see on see, mida ei saa ettekirjutada ükski valitsus ega riigikord. Suhtumist saame muuta igaüks ise ja iseenda sees. Öelda seda on lihtsam kui teha. Mis viga siin blogiveergudelk suhtuda - suhtun kõigisse hästi, aga kui olen võistlustel, siis pigem ei suhtle, sest kust ma tean, kuidas teised suhtuvad. Kuna viimasel ajal on hakatud võistlustel ära nimetama, kui kohal olen, et vaadake blogi ka, siis ütleja ju ei tea, et ma tegelikult selle kohapeal võpatan - kust ma tean, kuidas kõrvalistuja suhtub?

Kõrvalistuja suhtumine ei pane mind oma tegevust muutma, aga suhtumist võiks muuta küll - mitte kõrvalistuja, vaid enese oma. Kuna külastajaid on kogunenud üsna arvestatav hulk, siis järelikult suhtutakse! Võiks ju lihtsalt tunda rõõmu, et perekonna, ühe poisi isikliku kroonika kogumise nimel alustatud tegevus on kasvanud palju laiemaks ja pakub seeläbi huvi ka hoopis suuremale ringile. Tegelikult ju tunnengi, aga välja igaks juhuks ei näita :). 

Ilus päev ja ilus elu! Ootan õhtut ja meie meeste uusi tulemusi Ameerikas.

Rõõmu!

Göteborg ja Lasnamäe

Teist päeva elan kaasa mitmevõistlusele Göteborgis ja tegelikult Lasnamäel ka, kus Janek Õiglane teeb suurepärast 7-võistlust juuniorite vanuseklassis ja imemees Hausenberg B-vanuseklassis.

Robi üheks salasooviks oli eelmisel aastal üle teha Reintaki juuniorite vanuseklassi 7-võistluse rekord, mis on praegu 5592 punkti, aga mäletatavasti tõmbas ta teisel päeval ära tagareie ja sinna see läks. Õiglase senist võistlust ja tulemusi vaadates tundub, et tal on kõik võimalused olemas selle rekordi enese nimele vormistamiseks. Eile kogus mees nelja alaga 3110 punkti ja täna alustas väga hästi tõketes. Ma ei viitsi hakata arvutama täpset puunktiseisu Reintaki omaga võrreldes, aga selge on, et eile kaotas ta Reintakile kuskil 70 punktiga ja tänane tõkkejooks vähendas vahet Õiglase kasuks veelgi. Reintaki teivas oli rekordit tehes kõva - 4.90 ning 1000 aeg 2.57,70. Õhtuks näeme, mis Õiglane suudab. Teibas tal seni hiilgavaid tulemusi kirjas ei ole, aga joosta poiss jaksab!

Kahjuks pidin nägema, et Tsernjavski 60m tõketes starti ei saanud. Õnneks mees jätkas.
Näen neid asju ekjl.ee lehel toodud võistlustulemustest, ei mujalt.
Lõppkokuvõte kujunes suurepäraseks - rekordit ei sündinud, aga tubli tulemuse tegi kokku nii Janek Õiglane kui ka Kristjan Rosenberg, esimene kogus 5333 ja teine 5200 punkti. Usun, et kui Tsernjavski oleks saanud punktid ka tõkkest, oleks temagi olnud 5000 punkti ületajate seas.
Tugevad tegijad tulevad tagant, mille üle võivad ju mitmevõistluse fännid ainult rõõmu tunda. Naiste seis on juuniorite osas nutune.
Ei hakka rohkem halama. Märgin hoopis selle ära, et B-klassis tegi Hans-Kristjan Hausenberg võimsa vanuseklassi rekordi, mille võib nüüd küll suurte rasvaste numbritega oma nimele kirjutada - 5239 punkti on ligi 500 punkti enam kui oli varasem vanuseklassi rekord sel alal.

Göteborgis katkestas oma tänase võistluse  Mikk Pahapill. Jõeväli üksi peab meie jaoks kastanid tulest tooma ja tundmatu suurusena sinna minnes on ta oma ülesandega seni juba väga hästi hakkama saanud. Ise lootsin teibas veel enamat 4.70-st, aga ikkagi tubli, on see ju tema  isiklik :).
Eriti heas hoos tundub olevat Mayer, saab näha, millega see hoog lõpeb :).Teibas lõppes 5.20-ga ja jooksumees, mäletate ehk Tallinnast, on ta kõva. Oma FB lehel ei varja Mayer rõõmu, sest teine koht on enne viimast sama hästi kui taskus ja kes teab.... .
Nii läkski - Mayer säilitas oma teise koha, punktid 6297. Võitmatu oli Eelco Sintnicolaas punktidega 6372. Minu teine lemmik Adam Helcelet ei suutnud oma kolmandat kohta hoida ja kaotas nelja punktiga Mihail Dudasele, kes sai lõpuks 6099 punni.
Viis meest ületasid neil võistlustel  6000 punkti piiri, viies oli venelane Ilja Škurenev. Meie Kaarel Jõeväli jäi lõpuks 9. kohale 5841 punktiga. Oli üks põnev võistlus ikka küll.

Proovisin ise ka täna joosta 1000 meetrit ja kogesin taas, et see on ikka kuratlikult raske. Võtab täitsa hingeldama, mis sest, et mul pold ühtegi väsitavat ala selja taga, sest teleka vaatamist ja siin kribamist ei saa ju eriti väsitavaks pidada :). Tuule takistus oli muidugi suur - jälle kisub tuisuks, aga ellu jäin ja jään nüüd ootama uusi põnevaid võistlusi.

Robi Ameerikas, meie pilgud Rootsis

Aastaid tagasi üht kergejõustiku võistlust Kadriorus vaatamas käies jälgisin silmanurgast vanamehi, kes istusid tribüünil pastakas peos ja tähendasid järjest üles uusi ja uusi tulemusi. Miks, mõtlesin, siis, sest kõik tulemused kuvati ju ka staadioni ekraanile. Täna leidsin end teleka taga seda sama tegemas, kuigi kommentaatorid kordasid ja näitajad näitasid kõiki tulemusi ka ekraanile, aga ikka on vaja kaasaelamiseks olulisemaid näitajaid vaadata omaenese märkmetest, eriti nende omasid, kellele suurema hooga kaasa elad.

Kui mõni lugeja veel aru ei saa, siis olgu öeldud, et elan tulihingeliselt kaasa Göteborgis toimuvatele sise EMile. Olen täiega vaimustunud Kaarel Jõevälja heast algusest (6,93 - 60m, 7.67), kahe ala järel Sintnicolaasi järel kolme punktise kaotusega teine. Jõvälja punktiseis 1884. Pöialt hoian vanade emotsioonide pealt Kevin Mayerile (7,10 ja 7.54), mäletate, ta võistles kaks suve tagasi Eestis toimunud juuniorite EMil ja võitis tookord võimsalt 10-võistluse. Tsehh Adam Helcelet (7,07 ja 7.49) on üks ilus mitmevõistleja, talle elan samuti kaasa ja lõpuks olen muidugi võitja poolt :).

Eesti kommentaatoreid telekast kuulates hakkas kurb. Kurb võiks olla muidugi ennekõike Pahapilli ebaõnnestunud kauguse pärast, aga kui meie kohapealsed reporterid unustavad hoopis ära, et Pahapilli kõrval on võistlustules veel ka teine Eesti mees, kel läheb hästi ja hakkavad selle asemel hoopis lohutust otsima Pahapillile, pakkudes välja, et teistel võib ka halvasti minna, siis jah, muidugi võib, aga me ei hakka ju seda ootama??? Kui lähebki, on pahasti, sest võitja võiks selguda ikka nende seast, kel läheb hästi!

Igatahes jätkan kaasaelamist ja pöidlahoidmist meie omadele ja teistele samuti. 

Vahepeal sain mahti suhelda Robiga, kes jõudis eile Arkansasesse, elas seal kaasa Marek Niidu suurepärastele startidele, sõlmis sidemeid ja ütles, et läheb täna koos Kevin Lazasega treener Travis Geopferti juurde õhtusöögile. On kooliga väga rahul ja tõenäoliselt paneb valiku lukku, kuigi vaatab enne seda üle veel ka Maiceli kooli Georgias. 

Eestlastest tublidel sportlastel hoitakse seitsme maa ja mere taga hoolega silma peal ja juba sai Robigi endale ülesande püüda veel nii mõndagi noort tulevikulootust ära rääkida Ameerika kasuks otsustama. Põnev, kas pole. Loodan, et mõnedel on siiski enam võimalusi ka Eestis jätkamiseks, aga kui nad peaksid tahtma, siis uksed on avatud.

Esimene päev mitmevõistlust Euroopa meistrivõistlustel on läbi ja päeva lõpuks võttis liidripositsiooni enda kätte serblane Mihail Dudas, tehes kõrgusega teistele ära, kogus punkte 3476. Sintnicolaas teine 3444 punktiga, ja Mayer kolmas, kaks punkti vähem ehk 3442. Meie mees, Kaarel Jõeväli, hoiab kõrgel Eesti lippu. Kõrgus oleks võinud olla parem, aga oli nagu oli, on nüüd neljas 3374 punni ja tema järel Adam Helcelet 3370 punktiga.
Need võistlused ei ole Miku võistlused. Kahju. Selle kahju pealt on kogunenud 3208 punkti päeva lõpuks. Kõrguse laeks jäi talle 1.99.