Robi viimane kergejõustikuvõistlus Pärnus?

Istun Pärnus ja ootan kõrgetasemelise kergejõustiku algust, et elada kaasa Robi viimasele kergejõustikuvõistlusele, kus ta kergejõustiklasena kaasa teeb. 

Ma ise ei võta seda absoluutse viimasena. Usun, neid viimaseid tuleb veel, aga igaks juhuks vedasin end kohale ja kui juba kohal, ja mine isahane tea, elan sellele "viimasele" kaasa koos blogiga.

Mäletatavasti kõneles eelmine postitus Robi potentsiaalsest treeneri karjäärist või selle algusest, aga õige ruttu sai selgeks, et kuld alati ei hiilga. Karjäär sai põhjusel või teisel läbi enne kui alata jõudis.

Sellest kõigest pole ma tahtnud kirjutada ja seepärast pole tahtnud kirjutada ülepea, kuigi pausi sisse on jäänud isegi Götzis, millest kujunes taaskord suurepärane elamus. Lisan ühe pildi, mis räägib rohkem kui tuhat sõna.

Sportlastega koos ja võidu

Teinekord võiks muidugi ühe tagasi vaatava postituse koos rohkemategi piltidega teha, aga täna keskendume tänasele ja täna on Pärnu.

Väike vihje siiski veel ka eilsele, Hiiumaal toimunud Toivo Pruuli mälestusvõistlusele, kus Robi hüppas kaugust (7.53) ja jooksis 100 meetrit (10.86). Kauguses andis tulemus esikoha koos staadioni rekordiga. 100 meetrit lõpetas teisena. 

2021 aasta autasustamine

Ah-jaa, eestikatel hüppas ka kaugust ja sai auhinnalise kolmanda koha, tulemusega 7.35. Kuna samale nädalavahetusele jäid disci võistlused ka, siis rohkem seekord ei jõudnud. Ise elasin tulihingeliselt kaasa meie mitmevõistlejate teisele päevale. Maicel võitis, aga nii pettunud võitjat ma vist polnudki varem või siis ammu näinud. Nii ammu, et ei mäleta, aga seekord jäi meelde, kuna esikoht, mis jäi MMi normi vajavale tulemusele alla, ei rõõmustanud võitjat.

Nüüdseks teame, et tasus ikkagi tulla ja pingutada, sest MMi osaleja koht otsustati siiski määrata Uibole. Lisaks lendavad Oregoni ka Janek Õiglane ja Johannes Erm. On jälle, kellele pöialt hoida. 

Tänase loo sissejuhatus sai vägev, loodan, et vägevaks kujuneb ka palju reklaami saanud kõrgetasemeline kergejõustiku õhtu Pärnus, kus 300 meetri stardis on Rasmus Mägi, 100 meetrit peaks jooksma Karl Erik Nazarov. Robi ka.

Robi hüppab lisaks kaugust. Ütles, et põrutas Hiiumaal hüpates kanda, seega vaatab, mis tänastest hüpetest üldse välja tuleb. Elame näeme.

Lisaks on ta palgatud 800 meetri "jäneseks". Saame näha, kui pikkade kõrvadega "jänes" rajalt kõrvale astub. 

On siin vast täna rahvast. Polegi ammu staadionil nii palju rahvast näinud. Isegi kallid sugulased Pärnust suutsime kohale meelitada. Nende jaoks esimene kergejõustikuvõistlus külastada, Robi jaoks väidetavalt viimane, kus osaleda. 

Sugulastele: tervist!

Tegelikult on sugulasi enamgi. Edlin Lisbeth Laur, kes eile tegi Hiiumaal naiste kaugushüppe staadioni rekordi (6.06), on Robi sugulane. Ma ei tea, kas ta ise teab, aga tema vanaema Inna Lepp, kes on minu vanaonu tütar, teab seda kohe kindlasti. Seega on Hiiumaa staadioni kaugushüppe rekordite omanikel ajas tagasi minnes samad esivanemad.

Esimesed tublid on siin juba medalid kaela saanud, nüüd nägime staadionil ka 100 meetri jooksu startijaid, Robi teiste seas nagu lubatud. 

Esimene jooks, kolmas rada Robi, 5. rajal Nazarov. Selgelt Karl Erik Nazarov ka võitis, esialgne aeg 10.60. Aga sellest ma küll aru ei saanud, mitmes ses pundis Robi oli. 

Ootan aegu. Tulid:

Karl Erik Nazarov 10.61

Karl Robert Saluri 10.74

Keegi Zarins 10,76

Pole paha, eks ju!!

Edlin Lisbeth hüppas samal ajal kaugust 5.82 ja läks sellega hetkel juhtima. Üks katse veel, aga see läks metsa. Võit jääb ikkagi talle.

sugulane Edlin Lisbeth Laur - kauguse võitja

Robi kiire kommentaar pärast 100 meetrit: "Paar hüpet kaugust ja 600 meetrit "jänest" 800 meetri jooksjatele, siis mulle aitab."

Kuidagi keeruline on nii absoluutselt neisse sõnadesse suhtuda, aga kui nii olema peab, siis koondagem read. 

Uus kirg on disc. Vaatame, mis selles vallas teha annab. Täna vaatame muidugi, või siis mina vaatan, kauguse ja "jänese" ka ära. 

Veel enne võistluste algust mõtiskles Robi, et kunagi ta keskmaa jooksja mõttega kergejõustikku tuli, täna lõpetab oma võistlemise samuti keskmaajooksu distantsil. Huvitav, kas jookseb lõpuni või astub 200 meetrit enne lõppu rajalt ära nagu lubas? Näeme.

Kauguse mehed on rivis.

Robi on esimeseks katseks valmis. Võtab hoogu, läheb ja pole suurem asi - 6.97. Vast kannatab ühe katse veel teha.

Kutberg praegu liider - 7.17.

Janis Leitis Lätist on hetkel tulemusega 7.07 teine.

Robi läheb teisele katsele. Sai veidi juurde. Nüüd 7.06.

Nüüd lendas keegi hüppe moodi hüppe - 7.36. See oli Janis Leitis.

Robi kolmas katse oli üle astumine.

Saa sa nüüd aru, kas ta neljanda katse ka tegi, olin sunnitud korra ära käima, aga viies katse läheb nüüd ja Robil 7.15 selle katsega kirjas. Nii jääb. Kuuendale katsele kindlasti ei lähe, sest võttis oma märsi ja läks hoopis "kõrvu kasvatama" ;).

Kutberg hüppas viimasel katsel 7.43, millega läks lätlasest mööda. Nüüd on liidril võimalus öelda viimane sõna. 

Janis Leitis ütles oma sõna ja hüppas samuti 7.43. Võidu saab lätlane, Henrik Kutberg peab leppima teise kohaga, sest tema järgmine katse oli lätlase järgmisest lühem.

Nüüd öeldi staadioni reporterite poolt välja, et algab Robi hüvastijätu jooks. Näeme, kas jookseb lõpuni välja? Ei jooksnud, aga oli ikkagi ilus. Teenis publiku aplausi, astus 600 meetri järel lubatult kõrval, pani sussid rajale ja aamen.

Huvitav, kas Rasmus Kiselil oli tänasest jänesest päriselt abi ka. Tema võiduaeg 1.50,39.

Ketsid varna riputanud mees (Robi) ütles võistluse kokkuvõttes, et kauguses ära jäänud kuuendast katsest oli kahju. 800 meetrit tuli tema jaoks ootamatult kiiresti peale, ei saanud enam kuuendat katset teha. Oli nagu oli. 

Nüüd algab aga ala, mis peaks olema õhtu nael ja mille pärast on staadion publikust pungil. 

300 meetri esimene start antud ja mehed liduvad. Esimeste hulgas Rasmus Mäge pole. See eest on hea muusika, hakka või ise jooksma. Henri Ilves vist võidu sai, pakkus staadioni reporter. 

Aga tegelikult võitis esimese jooksu hoopis Andreas Kuusk ajaga 37.09.

Henri Ilvese aeg 37.33.

Teine jooks, kus jookseb ka Kase Priidu ja Siiri poeg Otto. Mu meelest pole 300 meetrit küll Otto igapäevane distants või kelle jaoks 300 meetrit üldse igapäevane olla saab. 36,56 oli Otto aeg.

Vaatasin üle Robi 300 meetri rekordi, sest on temagi seda maad kunagi oma rõõmuks jooksnud, siis parima ajaga 33.95. 

Rasmus Mägi jooksis kolmandas stardis ja jooksis hästi, aeg 33.02, teine mees oli üsna sabas, aeg 33,27. Vot nii.

Kiire kalli pojale, kes kihutas koos oma kalli Kädiga Tartusse koera juurde. Sellega ongi kõik. 
Sõbrad, sugulased ja truu ema on etenduse eest tänulikud. Tädipoeg Priit jäädvustas hetke. 

Marie, Ave, Iiris ja Kaire jäid järele vaatama

Blogi jätkamise osas mingeid lubadusi ei anna. Vahel on küll tunne nagu oodataks mult jätku. Kui energiat jätkub, siis vahest isegi tirin kuskile arvuti ühes, aga teisalt... Pean selle mõtte enda jaoks selgeks mõtlema. 

Seniks aplaus lugejatele!! Tore, et olete lugenud ja veel toredamad on olnud spontaansed tagasiside andmise hetked, milliste kaudu olen aru saanud, et te tõesti olete lugenud ja mõni on mind isegi nende diletantlikke kirjelduste põhjal ekslikult spordiasjatundjaks pidanud. 

Igal juhul on teekond olnud tore. Aitäh teile!

Ave Aasav jäädvustas viimase kande sünnihetke.

Teistmoodi tunnetest Belgradi MMi eel

Vanne antud, leping sõlmitud! Janel Sell, Karel Tilga ja pealtvaatajad

Läksin teisipäeval TOP-autosse, et enne Belgradi lendu korra Robiga kokku saada ja sattusin ootamatult otse sündmuste keskele. Jah, ma teadsin, et seal toimub pidulik võtmete üle andmine ehk promoüritus, aga keskendusin vaid kindlale kohtumispaigale enne ära sõitu, ei muule. 

Tunne oli nagu oleksin oma poja lahutamatu vari. Ühest küljest, mis seal siis ikka, aga teisest küljest... Teisest küljest tundsin ootamatut ärevust. Juba kodust linna sõites tuli ärevus sisse, mille kohapeal Karel Tilgale sõnastasin umbes nõnda, et tajun kahekordset vastutust - ühest küljest peab õnnestuma tema, et saaks lugeda õnnestunuks poiste omavahelise koostöö. 

Ikka veel on mu jaoks harjumatu näha Robi uues rollis. Ta saab kindlasti hakkama, nii nagu ta on tõestanud varem, et saab hakkama, aga lihtsalt on harjumatu.

Muide, sama harjumatu on minna võistlustele ilma läpakata. Kaks korda olen proovinud ja lubanud, et kolmas kord ei ürita. Teen peas ikka reportaaže, mida tagantärele ju ei taasta, sest siis pole enam koha energiat. Nii näiteks pole mul nüüd ridagi sellest, et Robi tegi veebruari lõpus eestikatel kaasa ja teenis muuhulgas oma esimese Eesti meistrivõistluste kulla 4x400 segateatejooksus. Ta kuulus Tartu spordiseltsi Kalev võistkonda ja kuna tegu oli esmakordse alaga, siis on nende käes kohe ka Eesti rekord, aeg 3.30,57.  

Eestikate esimene kuld koos Tartu SS Kaleviga

See oli väga lustlik ala, sest viimase hetkeni ei saanud võitjas kindel olla. Iga võistkond pani välja kaks nais- ja kaks meessportlast, stardijärjekord oli vaba ja just see muutis pealtvaatajate jaoks jälgimise põnevaks. Kuna ma kohapeal arvutit ei avanud, siis saavad põnevusest aru need, kes olid kohal või need, kes jälgisid veebi vahendusel. Mul on aga koduses arhiivis lõpuks olemas täiskomplekt eestikate medalitest. 

Kui Robi pakkus eestikatel lusti pärast konkurentsi veel mõnel alal (60m, aeg 6,90 ja 200m, aeg 22,19), siis Karel jaoks oli see vormi testimise kohaks. Kuul lendas kohe väga hästi - 15.99, kauguses on veel lennuruumi. Veebruari lõpus maandus ta 7.19 peale. Hausenberg hüppas samal võistlusel 7.72.

Mehed on nüüdseks Belgradis kohal, et homme olla, kes stardijoonel ja kes kõrval küüsi närimas. Minu järgnevad päevad on sellega seoses samuti ette ära sisustatud. Omadele kaasaelamise kõrval hoian kõvasti pöialt ka Garrett Scantlingile, kes on USA mitmevõistluse esinumber. Kunagi imetlesin Dan O´Brienit, kas ma oleks siis võinud teada, et ühel päeval tunnen isiklikult Ameerika mitmevõistluse tippu, inimesena ja sportlasena äärmiselt meeldivat noormeest. Robi sõnul on ta valmis kihla vedama, et võitjana väljubki homme algavalt MMilt Garrett. Aga ju me näeme, tegemist on ikkagi mitmevõistlusega. Hausenberg on elu vormis, nii füüsiliselt kui väidetavalt ka vaimselt. Tilga ei lähe samuti "oma" ära tegema, mis tähendab lõppskoori vähemalt 6200 peale. 

Georgia ülikooli atleedid, Karelil oli toimetamist

Eesti kamp

Selge on, et ärevusel on veel kasvuruumi. Pöidlad peos hakkan homsest jälgima arenguid ja hüppeid Belgradis.

Kuimetsa kuld keerab uue lehe

Karel Tilga ja treener Robi. Foto: Jassu Hertsmann

Pärast pikka vaikust tuleb alustada vaikuse või vaikimise põhjendamisest, tunnen. Või mis siin ikka põhjendada. Robi teatas oma sportlaskarjääri lõpetamisest, mida võtsin signaalina ka enda jaoks - aeg on lubada pojal suureks saada, lasta tal rahus keerata elus uus lehekülg. Enda elus ka.

Juuni lõpust tänaseni on olnud hetki, kus olen mõelnud, et ei ava seda blogi enam kunagi kuni vajaduseni kirjutada ära. Ja siin ma nüüd olen. Istun jälle Lasnamäel, jälle läpakas süles, sest silme ees rullub lahti põnev võistlus, mis algas eile ja lõppes siis Maiceli vinge isiklikuga kõrgushüppes, kus ta ületas 2.19. Huilgasin üksi kodus, teades, et täna olen kohapeal. 

Tänast päeva alustas Hausenberg isiklikuga 60 m tõketes, läbides distantsi 7.96-ga. See kõik on tore, aga ma ei  kavatse teha reportaaži võistlustest sedakorda, kuna neid saab jälgida Delfist või kohapealt või mis iganes kanalitest. Sedapuhuku on hoopis teine tunne. Lihtsalt istuda, lihtsalt kaasa elada ja lihtsalt mõelda. Kirjalikult.

Mõtlen näiteks sellest, et kuidas on Robil kõrvalt vaadata lõpmata pingelist ja põnevat võistlust. Küsisin ja sain vastuseks, et rahulik, näeb ennast nüüd teisel pool ja teises rollis. Tema uuest rollist on siin seal juttu olnud, aga blogis mitte sõnagi. Treener. Olen pool aastat püüdnud kohaneda sellega, et Robi on nüüd treener, mitte teener, kuigi treener on vist alati teatud mõttes ka teener. 

Treener Karl Robert Saluri

Jätkata treenerina, on olnud ta pikaaegne, et mitte läbiv unistus. Üks asi on unistada ja hoopis teine asi on unistus teoks teha. Tunnistan, et kiired arengud sportlasest treeneriks mõjusid hirmutavalt. Mulle tundus, et ta ei saa aru, mida teeb või kuhu on teel. Emana soovid ju, et su lapsed igas olukorras ja alati pehmetele käppadele maanduksid. 

Võtta selline vastutus, see kõlab kõrvalt vaatajale nagu pea ees tundmatusse hüppamine. Aga kes ei riski, see šampust ei joo. Vaatame või tänast. Mis viga oleks olnud täna olla Hausenbergi treener, kes tuli, nägi ja võitis. Lõpuks ometi! Robi andis juba enne võistlust vihje, et võib juhtuda, et Hauss, nii teda kõnes kutsutakse, lööb kõiki. Aga kui ta oleks ebaõnnestunud?

Sõber Maicel ebaõnnestus täna, sai teibas ümmarguse nulli. Teivas, mida ta võiks une pealt ka hüpata, andis nulli. Kui palju määras olukorda isiklike teivaste puudumine, võta sa tagantjärele kinni, aga ju see ikka luges, sest vastasel korral võiks kõik hüpata suvaliste kaigastega. Jah, seekord ei suutnud alaliit Maiceli teibaid koos temaga Eestisse saada. Mis sa treenerina sellises olukorras teeks? Maicel, kel treenerit polnud, ütles, et teeb kuskil mujal veel ühe võistluse, sest tulemus on vaja kirja saada. Vahest juhtub see veel selle kuu lõpus Inglismaal, vahest kuskil mujal, ju näeme.

Aga Robi on nüüd lepinguga Ninali treener, endal pole kehtivat treeneri kutsetunnistuski. Lisaks aitab Eestis Karel Tilgat ka. Aude lõpetades nad muidugi said treeneri madalaima kutse, aga Kareli puhul käivad ju ettevalmistused kergejõustiku sise MMiks ja ega Nina leping pole ka naljaasi. Kutsetunnistuse puudumine on pinnuks silmas nii mõnelegi kommenteerijale, aga õnneks on Robi aru saanud, et paber loeb ja on lubanud selle saamise nimel pingutada. Samal ajal pingutab ka võetud vastutuse õigustamise nimel.

Tilga ja treener

Karelit me Lasnamäel ei näinud. Kohtusin nendega põgusalt hoopis Tartus trennis, kus kuulsin, et enne märtsikuist sise MMi Belgradis ta ühtki mitmevõistlust ei tee. Küll aga paneb end proovile juba sel nädalal Tartus toimuvatel Martin Kutmani mälestusvõistlustel ja veebruari lõpus eestikatel näeb teda tõenäoliselt ka. Karel arvas, et talle Robiga koos pusimine sobib, sest nõnda on treener ühtlasi ka treeningpartneriks, kes mõnel alal ikka veel suudab silmad ette teha. No ma ei hakka seda ala pakkuma, aga vihjena võin öelda, et Kutmani mälestusvõistlustel näeb ühe ala stardis Robi ennast ka. 

Karel vajab toetust ja tuge

Lasnamäe esimest võistluspäeva veebist kuulates jäi kõrvu, nagu putitaks Robi Karelit Nina rahade eest, mis mõjus veidi häirivalt. Oleks kõik vaid nii lihtne. Teen hoopis üleskutse Kareli toetamiseks. Vihjeid võin ka anda. Praegu näiteks oleks hädasti vaja Eestist sise MMile minevat mitmevõistlejat toetada võistlusvarustuse soetamisega. Kui palju jalanõusid mitmevõistlejal vaja ongi? Georgia ülikooli tossudes lõpmata pikalt ei pinguta. Jalg on sel hiiglasel sedavõrd suur, et väga palju neid, kellega jooksususse, naelikuid või muid kingi jagada saaks, ei olegi. Sisehooaja saab vahest isegi hakkama, aga edasi? 

Liigume edasi

Tegelikult pole elul häda midagi. Ema jätkab ja vaatame, mis sest välja tuleb. Treenimisest ja treeneritööst ei tea ma midagi. Kuna Robi arvas, et ma võiksin siiski vahel midagi blogisse kirjutada, et on huvitav lugeda vähemalt tal ja mõnel ehk veel, siis söandasin küsida ka. Näiteks seda, et mida vormi ajastamine trenni mõttes õigupoolest tähendab? 

Oleks võinud ammugi küsida, aga näe pole küsinud, sest kõik  muudkui panevad tarka, ajastavad vormi selleks ja teiseks korraks. Kuulad sama targa näoga, ei hakka küsima ja nii ei saagi teada, et ajastamine tähendab õigel ajal suurte treeningkoormuste lõpetamist. Vahest on see lihtne nende jaoks, kes ajastamisega harjunud, aga mulle mitte. Nüüd tean. Vormi ladumine tähendab treeningkoormuste pidevat suurendamist ja siis õigel ajal nende piiarmist, et võistlustel värskena paugutama hakata. Saame näha, kuidas see õnnestub.

Igal juhul on Lasnamäe talvine tore mitmevõistluse pidu selleks korraks jälle läbi. Sport võitis, kõige parem oli Hans-Christian Hausenberg, siis Risto Lillemets ja seejärel Taavi Tsernjavski.

Minu jaoks oli Lasnamäe vahva kohtumiste paik, kus emad said omavahel veidi keelt sügada ja suureks kasvanud poegade üle rõõmu tunda. Järgmise korrani. 

Raina, Tiina ja Iiris

Tootmisnõupidamine

Seisavad Meelis ja Maicel, istuvad Robi ja Marcus