Total Pageviews

Tuesday, August 14, 2018

Berliini EM sai ootamatu lõpu

Kui Berliini EMi 10-võistluse teist päeva püüda tagantjärele meenutada, siis algus polnud ju paha.

Robi joostud 15.20 oli tiba parem aeg isegi kui isikliku rekordi seerias joostud 15.25, mis tähendab, et liikus edasi üsna ilusas graafikus. Punkte kogunes kuue alaga 5038.

Tilga oleks võinud kiiremini liduda (15.27), aga Maiceli 14.57 oli jälle üsna OK.
Olen kohapeal kirjutanud, et kõik stardid hakkasid valelähtega ja meie lehvisime oma lipuga taas telekas, nii et olemine oli sel hetkel veel pidulik ja ülev.

Ketta eel vahetasime istekohti, et omadele ikka paremini kaasa elada.
Tabeliseis pärast 110 meetri tõkkeid oli selline:

Meie meeste tõus pidi algama kettaheite järel.

Algus polnud paha! Maicel lennutas ketast kohe avakatsel 45.33, mis oli kokkuvõttes päeva kolmas tulemus. Temast kaugemale suutsid ketta saata vaid venelane Shkurenyov (45.53) ja sakslaste oma mees Abele (45.42).

Robi ja Tilga heitsid ketast teises grupis. Robi isiklik on 43.80. Oma parimas 10-võistluse seerias heitis ta ketast 42.95. Seega polnud ka siin põhjust liiga palju lühemat heidet oodata.
Esimene katse läks metsa. Tilgal korralik 43.42, aga ta on suuteline headel päevadel enamaks.
Robi teine katse... jälle metsa e võrku. Mis see tähendab, mõtlesin kohapeal, aga üks katse on ju veel, ei lasknud end liiga palju segada. Kuigi, kas sellest nüüd enam liiga suurt tulemust on oodata?? Eks me näe, mõtlesin staadionil.
Tilgal samuti teine katse võsas, aga tulemus see eest all.
Kolmas katse: PÜHA PEETRUS!!! Mis see oli??? Jälle võrk!!!!

Võistlus lõppes selle kohapealt ära. Minu jaoks. Kui tahate teada, mis tunne on või oli, siis Robi eest ma öelda ei oska, aga enda eest küll - tunne oli täiesti tühi. Või siis oli selline nagu oleks kedagi reetnud või alt vedanud.
Oleksin tahtnud kellegagi esile kerkinud tundeid jagada, aga see oli keeruline. Iga üks tegeles sel hetkel enda sees oleva segadusega. Sõnad, vähemalt need, mis oleks tulnud kuuldavale tuua, tundusid õõnsad.
Kui saaks ühe katse veel, sest ta ju suudab, oleksin sel hetkel palunud kuldkalalt, aga õhk oli kuum ja kuiv ja ühtegi kala kuskilt ei paistnud.
"Vastik, vastik, vastik! Väga vastik tunne on. Kurb on ja tühi ja mõttetu! Need teibad sai nüüd küll üsna asjata kaasa veetud," olid mõtted ja emotsioonid, mis esimesena läbi käisid. "Rõõmu ei leia, naeratada oleks praegu väga raske. Kahju, väga kahju!," olid järgmised reaktsioonid. Seejärel tekkis soov ja tahtmine lohutada või vähemalt kõvasti karjuda: Palun ühte võimaluse poegagi veel, ainult ühte!! Aga seda ei antud, mäng oli läbi.
Alles nüüd tundsin iga rakuga prantslaste eelmise hommiku kaotust - kõik kolm meest pidi taluma kaugushüppe ebaõnnestumist.
Kas Mayer on nüüd kehv mitmevõistleja, küsisin endalt? Vastasin kindlalt - kindlasti mitte. Ta oli ebaõnnestuja sel võistlusel.
Kas Robi on kehv? Ei, ta samuti üksnes ebaõnnestus sel võistlusel. Kahjuks ei anna see ebaõnnestumine meile võimalust teada saada, kui head nad oleks võinud olla.

Aga kõikide nende emotsioonide pealt oli hea see, et vähemalt meie kaks meest said täisaladega jätkata. Edasi oli võimalik veel tugevamalt pöialt hoida Maicelile ja Karelile. Nüüd oli kogu raskus nende, eriti Maiceli peal.

TEIVAS
Karel ja Maicel olid seatud erinevatesse gruppidesse. 28-st alusatanud sportlasest oli hüppama jäänud 21 meest, kusjuures kahel prantslasel olid juba kauguses nullid all.
Maicel alustas hüppamist kõrguselt 5 meetrit. Sinnani tuli kaua oodata, sest tema grupi esimesed alustasid 4.50 pealt. selle kõrguse ületas ilusat võistlust teinud rootslane Fredrik Samuelsson. Mulle meeldis teda jälgida. Järgmise kõrguse jättis Samuelsson vahele, hispaanlane Urena valis selle algkõrguseks, aga kõrgus ei alistunud, mis tähendas veel ühe "nulli" mehe lisandumist. Veel üks ahastus ja miinus mitmevõistlejate rivis.

Mis nüüd! Samal ajal kui esimene grupp juba võistles, kukkus Karel Tilga soojendust tehes auku. Käed libisesid teibal ja kukkumine oli õnnetu! Mees ei tõuse, arstid jooksevad ligi. Neid läheb juurde, nad askeldavad ja me ei näe, mis toimub. Täielik segadus ja peataolek. Peaaegu paanika: kas püsti saab või vajab kanderaami. Hullud hetked. Uhh, sai püsti, küünarnukk paksus sidemes juhatakse teine meie mees staadionilt ära. Tahaks kirjutada või öelda rumalaid sõnu!

Maicel õnneks on jätkamas. Alustas nagu öeldud 5 meetri pealt. Esimene katse ebaõnnestus. Seda saab võtta kui soojendust, pidi ju oma järge nii pikalt ootama.
Teine katse - jälle tuleb koos latiga alla. No pole võimalik!
Ei olnud võimalik jah, kolmas katse ilusa kaarega üle ja meie mehel 5 meetrit kirjas.
5.10 - alistub ilusal esimesel katsel. Braavo! Nüüd läheb võistluseks, nüüd algab Maiceli tähelend, nüüd toob Maicu kastanid tulest, kirjutasin staadionil.
5.20 - alustab kindlalt, aga poole hoojooksu pealt vajub kokku, liipab longates matile, kuhu vajub valukägarasse! Läbi!
Kogu 10-võistlus sai sellega meie jaoks läbi. Maiceli jaoks veeretatakse kohale ratastool ja läinud on temagi.

Mis mõtet on enam kirjutada, et pooleli jäänud teivashüppe järel oli Maicel 5. kohal oma 6682 punktiga. Edasi ju sealt enam ei saanud. Kas ta on kehv mitmevõistleja? Kindlasti mitte, on oma hooaja parima tulemuse 8514 punktiga jätkuvalt Euroopa hooaja edetabeli liider, aga see võistlus läks vigastuse nahka.

Me vaatasime loomulikult võistluse lõpuni, elasime kaasa neile, kes rajale olid jäänud. Valisime uued "ohvrid" erinevatelt aladelt, kellele hoidsime pöialt ja hüüdsime: elagu!

28-st 10-võistlusega alustanust jõudsid 1500 starti 18 meest, neist 15 said punkte igalt alalt. Kadu oli seekord päris suur. Seda suurem au neile, kes suutsid lõpuni vastu pidada.
Tabel sai selline:

Nende täispunktidega meeste nimede vahel oleks olnud ilus näha ka meie omasid, aga seekord läks nii. Jääme unistuste ja uute võistluste ootele. Ravige vigastusi ja vaimu, võtke ennast kokku, mehed ja tõestage, et te suudate! Mina usun teisse. Uskujaid on veel!

Tuesday, August 7, 2018

Berliini EMi 10-võistluse esimene päev

Kui meie staadionile jõudsime, polnud võistlused veel alanud. Mitte alati ei suuda me ajast ees olla, aga seekord küll. Leidsime oma ideaalsed kohad, sidusime postide külge Tõrvast laenutatud Eesti lipu ja jäime ootele.

Juhhuuuu! Mehed toodi väljakule! Esialgu meie omadest Maicel ja Karel Tilga. Põristasin oma väikest trummi kuis jaksasin, aga jaksasin vähe, kutidega silmsidet ei õnnestunud saada. Vahest tuli see muidugi sellest, et mehed olid keskendunud.
Selle eest saavutasime silmsideme televaatajatega, sest kaamera püüdis meid koos meie lipuga kinni. Lehvitasime vastu kõikidele, eks meile lehvitada jõudsid.
Start!

100 m
Tilga aeg 11.26
Maiceli aeg 11.31

Oh-joo. Mõlemad poisid oleksid kindlasti parema meelega näinud paremaid tulemusi, sest nad suutelised enamaks, aga nii on täna ja see on alles algus.

Karl Robert Saluri tuleb koos Mayeri ja teiste kõvade sprinteritega. Vahib tribüünide poole üles, nagu otsiks kedagi. Me ei onud kadedad, hüüdsime: juhhuu Robi! ja põristasime trummi. Vastu saime sooja naeratuse. Sellega ta läks stardipakkudele.
Nüüd tunnen, kuidas süda oma lööke kiirendab. Tunnen seda otse kurgu all. Püüan näida rahulik ja rõõmus, et mitte kedagi teist närvi ajada. Hea meel on ikka ka. Selle üle, et oleme kohal ja näeme vahetult. Naeratab veel ja nüüd on tagumikud püsti ja start!
Jooksevad nagu pöörased aga Robi ei võida, jääb teiseks või kolmandaks??
Võidu võtab Mayer, kelle jaoks oli see isilik, aga aja mõttes Robi seniste jooksudega võrreldes mitte nii kiire.
Igatahes tehtud!

Otsustame staadionil poolt vahetada, kuna kaugushüpe jääb meie silme alt välja. põrkame kokku teise kohaotsija treener Katrin Klaupiga. Küll ta on tore inimene. Haagime sappa ja leiame neljakesi positsioonid, mis lubavad alanud kaugust paremini vaadata.See ei osutu lihtsaks.

KAUGUSHÜPE
Jah, meie omadel on kohe avakatsets küll tulemused olemas: Saluri 7.50, Maicelil 7.27 ja Karelil 7.25, aga kuumus on üsna korralik. Kui poiste päid katavad ja jahutavad Eestist viimasel hetel kaasa ostetud saunamütsid, siis äratõuke paku varastamist märkiv plastilin sulab ja mehed järjest libastuvad sellel. Hirm poeb nahavahele, sest vigastust küll kellelegi ei soovi.
Kareli teine katse 7.19. Robi ja Maicel tulemust sellelt ei saa. Nad pole ainsad. Koguni kaheksa meest lähevad kolmandale katsele vastu ilma ühegi tulemuseta. Sellist asja mina küll varasemaalt ei mäleta. teiste seas Kevin Mayer.
Tegelikult oli Robi teine katse ilus. Treener Klaup ütles ka, et oleks pidanud jala lihtsalt tugevamalt pakule lööma ja oleks saanud kirja miskit ilusat. Aga näe ei löönud. Ehk lööb kolmandal.

Mayer tuleb nüüd. Kas läheb kindla peale või riskib? Arutame Katriniga, et oluline oleks tulemus. Prantslastest fännid tõusevad püsti, alustavad ergutuskkooriga ja on näha, et favoriit otsustab riskida!
0!!!! Ta saab nulli, kas mõistate!!!

Tema jaoks on see võistlus tehtud. Võib ju jätkata, sest kaheksa ala ees, aga kas leiab motivatsiooni??

Maicel saab ka kolmandal katsel nulli, sama Tilgaga. Robi saab pakule pihta, lendab, aga vist ei lenda liiga kaugele, arvan tribüünilt vaadatuna. Siiski - täpselt sama palju kui esimesel katsel e 7.50.


Nulli said kauguses kõik prantslased ja lisaks sakslane Brugger. Selle teadmisega hakkame otsima staadionil uusi positsioone kuulitõuke jälgimiseks.

KUULITÕUGE
Robi tõukab ühes grupis, Maicel ja Karel ühes teises. Tunnen Robi ära kentsaka saunamütssi järgi ennekõike.
Esimene katse ja kas ma näen õigesti. Istun nii kõrgel, et numbrid kipuvad osalt silme ees kokku jooksma, aga ei, see on tõsi - Robi tõukas kohe avakatsel kuulis isikliku 14.54!!
No vähemalt üks realiseerimine. Tundub, et kodukandipäevade kiviheitevõistlusest oli kasu, hea hoog jäi sisse.
Maicel tõukab oma parima kolmandal katsel - 14.61.
Kareli tulemus jääb täna tema kohta pisut tagasihoidlikuks - vaid 14.20

Kolme ala järel punktiseis selline:


Selle teadmise pealt läheme vastu õhtusele sessioonile, kus ootamas uued huvitavad alad ja sündmused.

Vahepeal sõime kõhud kõvasti täis ühes Mehhiko söögikohas. See tundus õige valik kliima mõttes, kuigi tegelikult eelistaks rohem juua või äärmisel juhul kama süüa, aga tundub, et kamast ei tea nad siin midagi.

Õhtu staadionil algas kõrgusega mitmevõistlejate jaoks nagu ikka. Meie jaoks ka.

KÕRGUSHÜPE
Robi oli algkõrguseks valinud 1.81, millest lendas üle nagu viuhti! Hoog tundus olevat hea.
1.84 üle, 1.87 üle! Enne 1.90 näeme, et seletab midagi vabatahtlikule. Arvasime, et küsib pissile, viidi staadioni piirde taha ja.. sinna tuli meditsiinitöötaja. Pusserdasid ta jala kallal, pärast mida paistis põlvelt justkui väike plaaster või miskit. Tundus, et tühi-tähi ja hüppab edasi.
1.90 esimesel üe ei saanud. Teine katse - ÜLE... või peaaegu, latt tuleb kandade puutest ikkagi maha. Kahjuks kolmas ka, nii et tema kõrguse laeks jäi täna ikkagi 1.87, mis on parem kui NCAA 1.83.
Punte nüüd 3316.

Karel Tilga alustas 1.93 kõrguselt, mille ületas teisel katsel. Järgmise kõrguse jättis vahele, 1.99 taas teisel, 2.02 kohe üle ja nii jäi.

Maicel valis 2.02 algkõrguseks. Lendas viuhti üle ka. Ilus. Järgmine jäi vahele, et siis üritada juba 2.08 ga hakkama saada, aga täna ei saanud. Ei saanudki. 2.05 peal oli hüppajaid nii palju, et mees lihtsalt väsis vist ootamisest. Oli 2.08 peaaegu üle, aga ikkagi sadas alla. Kas pole kurb.
Reeglina läheb Maicel kõva kõrgussega Robis mööda, aga seekord on paljud asjad peapeal.
Enne avapäeva viimast ala on Maicelil punkte 3259 ja Tilgal 3241. Kohad vastavalt 13 ja 14
Robi on enne 400 meetrit oma 3316 puntiga 6. kohal.
Karl Robert Saluri

400 MEETRIT
Maicel lastakse rajale kohe esimeses stardis ja see oli tore. 400 meetrit läks tema jaoks ses mõttes hästi, et sündis tänase päeva esimene isiklik. Tulemus 50.18.
Karel Tilga jooksis aja 50.12 ja siis hakkasin ootama Robi.
Vaatasin, et isiklike alustel võiks eeldada Robilt lausa alavõidu võtmist, aga ootame.

Robi jookseb 5. rajal ja jookseb hästi. Alustab kohe väga hästi. Kõrvalt uulen kommentaari, et tahaks nagu maailmarekordit joosta, aga kas peab lõpuni vastu?
Ei pidanud, tõmbas kangeks ja sai alles neljandana üle finišijoone, aeg 48,26.
Rbist mööda kihutasid prantslane Ruben Gado ajaga 47,65 ja sakslased Brugger 47,86 ning Abele 48.01-ga.
Nii see päev lõppes
Karl Robert Saluri

Nii see päev lõppes. Homme on juba täiesti uus päev, täiesti uue kuumalainega ja ju me näeme, es uidas seda talub, mida ära suudab teha. Hoidke ikka pöidlad peos!

Monday, August 6, 2018

25. sünnipäev saabus Berliinis

Selleks, et olla Robiga koos tema 25. sünnipäeval tuli meil seekord lennata Berliini. Muidugi oli lennu põhjuseks üks teine sündmus ka, aga täna tähistasime Marta ja Kataga poja sündimise päeva, milleks valmistumine hakkas veidi varem. Hakkas sellest, et nägin kodus noormeest, kes tundus olevat veidi liimist lahti. Päevad ei ole vennad kellegi jaoks, aga Berliini EMini polnud enam teab mis palju aega ja seepärast tundus, et vaja oleks talle anda veidi särtsu.

Kuna mul enesel ei tulnud ühtegi head ideed, mis restardiks sobida võiks, jagasin muret Kata ja Martaga. Üks pakkus üht, teine teist kuni korraga - see oli Marta! Ikka on meie peres Marta see, kes on teiste suhtes kõige tundlikum ja teab alati, mis võiks sobida, kui teemaks on kingitused. Seekord pakkus ta, et kutsume sõbrad appi.

Rohkem polnud vaja, kohe sündis tekst, jagasime kutsed laiali ja nüüd olete vahest juba näinud, et idee töötas! Kingitusi tuli ja tuli. Nende kokkupakkimise vaeva võttis Siim endale, sest meie olime selleks ajaks juba Berliinis. Nüüd võime öelda, et tänu kaasalööjatele saime hakkama!



Robi pakkis oma kingitust lahti tervelt 21 minutit. Kui lõpuni jõudis, siis andis teada, et istub ja pühib rõõmupisaraid.

Vahetult kohtusime temaga täna Eesti saatkonnas, kus sportlased andsid pressikonverentsi, said oma numbrid ja tundsid end muidu mõnusalt. Meie tundsime ka. Suursaadik Mart Laanmäe avas meile saatkonna värava ja kutsus koos teistega osa saama sünnipäeva tordist. Meil oli oma sümboolne "tort" ka kaasas. Robi armastab arbuusi väga.
Mõned hetked saatkonnast toimunust saan vahendada ka siinsel lehel, aga meediat oli seal palju, seega enam enam pilte tehti päris fotograafide poolt ja neid näeb huvi korral juba postimehest, õhtulehest või delfist või kust iganes. :)

Robi ja tema õnnelikud õed
Robi ja ema Iiris


Kata Maria koos Robiga
Robi (Karl) koos treener Petrosega


10-võistlejad Robi, Karel ja Maicel
Petrose punt: Karel Tilga,  Petros Kyprianou, Karl Saluri, Maicel Uibo

Kata Maria Robi numbriga
Maicel ja Marta Helena Robi numbriga


Igatahes oli meil Berliinis  EMi 10-võistluse eelõhtul tore päev. Kuidas meie homsest alustavad 10-võistlejad end tunnevad, mida kardavad või loodavad ise küsima ei hakanud. Tean küsimatagi, et nii Robi, Maicel kui ka Karel lähevad staadionile andma endast parimat. Sama püüame teha meiegi. Varustus ja varandus, millega staadionile minna, on olemas. Oma lipu unustasime küll koju, aga nagu me juba teame, tuntakse sõpru hädas. Me leidsime sõbra, kes oli valmis öösel üles tõusma, et oma lipp meile Berliini kaasa pakkida. Teadke nüüd, et seekord lehvitame Tõrva lippu, aitäh Karl Kirt!
Me lehvitame seda lippu teistele sportlastele ka, eriti hoogsalt vehime Magnuse odakaarte ajal.


Berliin on valmis, meie oleme valmis, poisid on valmis. Staadionil näeme. Kes staadionile mahti tulla ei saa, see vaatab telekast või kiikab hiljem blogisse.