Total Pageviews

Wednesday, July 28, 2010

Kose 2000 laager


Täna saab Robil laager läbi. Seekord ei olnudki pikalt, läks poole pealt. Järgmisel nädalal läheb andmiseks: Kuldliiga 03. august, Baltikad 6.-7. august ja siis Eestikad Rakveres 10.-11. august.
Päevad enne laagrit ja tänasest taas on üks suur kaasaelamine teistele. Ülimalt kerge on teleka ees või interneti vahendusel teisi kommenteerida ja kritiseerida, aga püüa sa aru saada, mis tegelikult toimub. Miks Taavid Juunioride MMil pehmelt öeldes põrusid? Robi tahaks kahe aasta pärast ise neil osaleda. Ma minestaks vist kodus ära. Eriti kui selgub, et midagi ei õnnestu. Ei suuda uskuda, et võistlustele minnakse mütsiga lööma. Kas suurvõistluste pinge on see, millele mõned vastu ei pea? Mõnikord kütab meedia ootused liiga kõrgele, kuigi juunioride võistlused on veel sellised, millele kodune meedia suuremat tähelepanu ei pööra. Grete sooritus oli SUPPER! , see näitas, et siiski on võimalik.
Täna hakkavad oma sooritusi tegema Raja ja Pahapill, esimene ala juba algas. Raja püüab praegu vastata reporteri küsimusele: mis siis täpselt viga oli, ütlesid, et siit valutas ja sealt valutas?
Saan aru, et sellele on raske vastata, sportlasel valutabki siit ja sealt ja pidevalt. Robi ka ütles, et trenni ei saanud hästi teha laagris, sest jälle valutas. Seekord miski lihas. Mis siis teha, kas lasta lihtsalt olla või pöörduda kellegi poole, aga kelle. Praegu las olla.
Meeste esimene ala - 100 m on joostud. Tahes-tahtmata hakkad kohe neid tulemusi võrdlema. 100m võiks Robi konkurentsi pakkuda, aga ühe alaga 10-võistlust ei tee :) Vaatame, mis päev toob.

Sunday, July 18, 2010

Eestikate teine päev - 17.07.10


Teisele päevale pidime kohale minema Robi kaugushüppe finaali pääsemise pärast. Õnneks algasid võistlused õhtu poole, sai hommikul rahulikult magada. Vähemalt Robi. Kella 12 tegin talle suure kausitäie kaerahelbe putru, tema lemmikut! selge oli, et isegi palavaga üksi pudru peal õhtuni välja ei vea. Jälle olin keerulise küsimuse ees, et mis oleks sel juhul parim söök enne olulist pingutust. Kaats otsis internetist materjali, aga süüa tuli teha ikka sellest, mis kodus leidus või külapoest saada oli. Valisime sedapuhku jupid kanast, aiast võtsin juurde värskeid kartuleid. Esimest korda sel suvel. Väike salat ka ja tulemus maitses kõigile.
Enne võistlust püüdsin uurida, et millist hüpet on oodata, kui kaugel pildistama peaks. Usun, et sellele küsimusele mugavat vastust ei ole, aga saime teada, et 6.80 ja üle hüppega oleks ta ise rahul.
Istuda tribüünil ja hoida pöialt oma pojale on hoopis teistsugune tunne kui lihtsalt võistlust vaadata. Nüüd me juba teame, et talle vähemalt kaugushüppes plaksutamisega ergutamine väga ei meeldi, kuigi 2008. aastal me Kataga sellest ei hoolinud ja paari sõbra ergutuse saatel veel hüppas ta tookord 6. juunil kaugust täpselt 06.06. Selle aasta mais hüppas Jekabpilsis aga juba 7.07. Tahtsime ka näha seitsme meetrist hüpet.
Esimene katse 6.72. Teadsin, et sellega ta rahule ei jää. Eesti meistrtiitel tuli ju 6.88-ga.
Teine katse - ünneks keegi plaksutama ei hakanud - tulemus 6.99! Peaaegu seitse täis :). Elevus kasvas, aga seekord rohkem ei saanudki. Tulemus andis kokkuvõttes kaheksanda koha. Järgmiste üleastutud katsetega oleks vahest isegi ehk üle seitsme saanud, aga oleksid spordis mõõtmisele ei kuulu. Hea oli, et need hüpped, mis hüppe mõõdu välja andsid, olid kõik ühte, sinna seitsme meetri auku. Tõnis Sahk võitis 7.72, Pahapill oli teine, tulemus 7.61.
Järgmine võistlus 03. augustil Rakveres Kuldliiga finaal ja sealt edasi juba 06.-07. august Kaunases Balti A-klassi maavõistlus. Rakveret tuleb rünnata, Kaunasesse tõenäoliselt ei jaksa minna.

Saturday, July 17, 2010

Alusta algusest


Head nõuannet "alusta algusest" on seekord võimatu täita, sest kes teab, kus on sportlase tee algus. Millal muutub mäng tõsiseks tööks või kuidas kinni püüda hetke, mil naabripoistega kannaga mahatõmmatud stardi- ja finiššijoonest saab hoopis elektrooniliselt mõõdetav trajektoor riigi esistaadioonil.
Robi on viimaseid nädalaid 16-aastane, eile tegi ta esimest korda kaasa Eesti meeste suvistel kergejõustiku meistrivõistlustel. Aladeks kaugushüpe ja 100 meetrit. Kaks A-klassi Eesti meistrivõistluste tiitlit on tal selleks ajaks juba taskus - üks talvistelt 7-võistlustelt Lasnamäe hallist (4824 punkti) ja teine juuni lõpus Valgas toimunud noorte meistrivõistlustelt kaugushüppes tulemusega 6.88.
Meestega võistlema minekust mina küll palju ei lootnud ega oodanud, aga võta näpust. Kaugushüppes sai Robi isegi enda kohta keskpärase tulemusega finaali (6.68) ja 100 meetris pakkus tubli konkurentsi kohalolnutele, jäädes ajaga 11.17 lõpuks neljandaks. Ise oli rahul :), vastutuul 0,7 m/s. Täna tuleb seega jälle Tallinna sõita, et Kadrioru staadionil pöidlad peos kaasa elada järjekordsetele õhulendudele.
Esimene kirje on nüüd olemas, edaspidin luban siia hakata lisama Robi tulemusi ja arengulugu ning pere kõhklusi ja kahtlusi, rõõmu ja kurbusehetki elust koos sportlasega.