Aastad vahetuvad isegi Ameerikas

Kingitused kuuse all

Kui mitte varem, siis täna on küll viimane aeg ka selle kõige säravama kuusepuualune kinkidest puhtaks teha. Sealpool vahetub lisaks aastanumbrile veel ka isiklikke numbreid, Maiceli nime taha kirjutatakse tänasest vähemalt aasta jagu päevi senise 21 asemel 22! Palju õnne sinnapoole ja kuhjaga kordaminekuid.

Mul siinpool ja olen kindel, et kaugeltki mitte ainult minul, on süda sedapuhku kuidagi eriliselt rahul, sest sõbrad on koos. Markus jõudis eile kohale, et uue aasta alguses edasi liikuda ja jätkata õpinguid uues koolis, mis jääb Robist ja Maicelist vaid tühise kahe tunni tee kaugusele. Tahaks kohe HURRAAA! hüüda. Tegelikult tegingi seda äsja. Poistele saadan sosinal meie peres käibel oleva sõnumi: ärge siis peredele häbi tehke. Hoidke senist liini ja jätkake liikumist uute kõrguste poole.

Kuna tean, et blogi külastajate hulgas on ka neid, kes näiteks FB kontot ei oma, siis lisan sellesse postitusse Robi kirjaread 7.detsembri FB lehelt. Enne seda ütlen saladuskatte all, et märgid edasiseks on hetkeseisuga lubavad ;)

"Pole põhjust millestki rääkida, kui viimased 3 kuud basseinis veetnud.
2 aastat tagasi alguse saanud vigastus läks niivõrd kehvaks, et silmad kinni, hambad ristis, enam edasi joosta ei olnud võimalik.
Reedel alustasime koormuse andmist jalale. Esialgu 60% keharaskusega. Iga nädal peaks see number suuremaks minema ja kui kõik läheb nii nagu peab, siis uue aasta võtan vastu maa peal joostes.
Väga loodan, et jõuluvanalt tuleb jalale uut jõudu ja et peaks vastu.
Oleks tore suvel kodumaale võistlema tulla või siis täpsemalt öeldes, üldse koju tulla..
Rasked ajad on olnud, aga loodetavasti on kõige raskem osa seljataga!"

 

RÕÕMSAT AASTAVAHETUST ja EDUKAT UUT KÕIGILE!

 

 

Salajastest ja vähem salajastest tegemistest

Georgia Ülikooli staadion, kus saab salaja oda loopida

Kirjutama ärgitab seekord EKJL.EE lehel olev uudis U23 koondise kandidaatide kohta, kes võiks või peaks osalema järgmisel suvel Eestis toimuvatel U23 Euroopa meistrivõistlustel. Mäletatavasti 2013 Tamperes toimuvatel võistlustelt lahkus Robi vigastusega ja tegelikult sellest ajast enam muud peale jala või jalgade jutu kuulnud ei olegi. No see jutt algas tõttöelda veidi varem. Robi ise ütles, et sel sügisel täitus kaks aastat päevast, mil ta esimest korda sai nö diagnoosi, mida ta siis mõista ei osanud. Ma usun, et ühel päeval võtab ta ehk ka selle aasta kokku ja kirjutab siis juba ise täpsemalt tarkustest, mis tal on õnnestunud selle aastaga koguda.

 

Üks on selge, et rikkis jalaga on ta tegelikult täitnud U23 meistrivõistlustel osalemiseks juba kaks normi - võiks minna jooksma 100m, mille normiks on võistlustele tahtjate jaoks 10,60. Robi läbis kevadel mäletatavasti 100m ajaga 10,54. Ja muidugi on täidetud ka 10-võistluse norm, aga normid ei võistle. Lavale lähevad ikka mehed ja 10-võistlejaid läheb Eesti poolt isegi ilma Robita seekord terve parv. Hiiglama uhke! Seejuures on Janek Õiglasel samuti täidetud lisaks mitmevõistlusele veel üks, see on odaviske norm. Kõvad mehed, ma ütlen, ei muud.

 

Kõvasid mehi jagub igale poole. Robi saatis mulle ühel päeval nende ülikooli 10-võistlejate kambast ülevaate. Ameerikamaa üliõpilaste tugevaimad mitmevõistlejad leiab just sellest koolist. Saage tuttavaks:
 

Kõige kõvem mitmevõistluse mees Ameerika üliõpilaste hulgas - Maicel Uibo. Täpsemalt võid lugeda siit. Kõik inglise keeles. 

 

 

 

 

 

 

 

Peaaegu sama kõva mees kui Maicel, aga eelmisel aastal siiski küünevõrra vähem kõva - Garrett Scantling. Täpsemalt võid tema kohta lugeda siit, ikka inglise keeles.

 

 

 

 

Robi on teine eestlane tiimis, kes selles koolis peab ennast alles tõestama hakkama. Nad ütlevad ta nimeks Karl Saluri. Robi varasemate saavutuste kohta saab lugeda siit.

 

 

 

 

Devon Williamsi tähetund on samuti alles ees. Mida oodata või loota, vaata siit.

 

 

 

 

 

 

  

Jaanuaris hakkame loodetavasti kuulma, kuidas sealsed mehed on valmistunud ja paremal juhul ehk ka näeme, millega hakkama saavad, Kuid mitte veel Robi. Kui küsin ta käest, kuidas ta trennid välja näevad, siis palus ta vaadata järgmist videot:

 

 

Ütles, et ilma veetakistuseta, päris maa peal, oma jalgu ja kogu keharaskust kasutades võib hakata jooksma jälle alles siis, kui on vähemalt nädala saatnud mööda ilma valu tundmata. Sellist nädalat veel saabunud pole, aga pidi juba lootust andma.

Ja lootus on viimane, mida minetada. Kui miski muu enam ei aita, siis aita ennast ise. Vahur Kersna soovitab oma viimases raamatus nii: "Räägi oma kehaga, nii jabur kui see esialgu ka ei tundu. Keha on üllatavalt tark, rakud intelligentsed. Võid pöörduda otse murettegeva organi poole. Ei ole vahet, kas häälega või mõttes. Kiida teda, kui asjad lähevad paremaks. Palu vabandust, kui olukord võib talle olla ränk ja koormav." Veel ütleb Vahur, et raskel hetkel pole vaja üritada enamat, kui suudad. Ilusaid mõtteid on ridamisi. Mõtteid, mille üle tasub mõelda.

 

Viimase pakiga saatsin Ameerikasse Raul Rebase raamatu "Võimalik". Usun, et poisid leiavad sellest raamatust samuti nende jaoks õpetlikke sõnu. Mulle meeldis, lugesin ühe hooga. Oma eelmise paki sisu laotas Robi laiali ja tegi pildi ka. Armas. Komme sai nii palju ainult seepärast, et pakis jäi ootamatult ruumi üle, mis tuli kiirelt täita. Õnneks jõudis pakk kohale enne sealset suurt Halloweeni, nii et kõik magus leidis endale kiiresti uued omanikud.

 

Oktoobrikuise paki sisu


Hetke suurim uudis tuli tegelikult hoopis lähemalt. Selgus nimelt, et ka Markus Leemet jätkab uuest aastast taas õpinguid Ameerikas. Uus kool on South Carolina, mis on Robi sõnul neist kõigest 2 tunni kaugusel. Enne oma kooli minekut pidi Markus tegema nädalase aklimatiseerumise Robi ja Maiceli juures. Tore teada, et sõbrad aastalõpus jälle koos!

Kaks kuud Georgias

Robi e Karl e tegelikult Karl Robert läks täpselt kaks kuud tagasi Eestist minema, et alustada uut elu ja uut treeningtsüklit Georgia Ülikoolis, linnakeses nimega Athens.

 

Georgia punt

Seekordne minek ei olnud kurb ega rõõmus. Oli lihtsalt minek. Järgnesid sealt poolt sisse-elamise ja siitpoolt maha-jäämise igapäevaelu protseduurid. Kuna teinekord on küsitud, et kuidas on läinud ja miks pole jaganud, siis vastus on lihtne - ei olnud sellist emotsionaalsusest kantud laengut, mis oleks sundinud jagama. Nüüd siiski kingin postituse sõpradele iseendale ja kes-teab-millise arhiivi jaoks ka. Seega - mis on vahepeal toimunud?

 

Augustikuu märksõna oli raha! Piletid õnnestus saada küll üsna soodsalt, aga see soodne tähendas ikkagi laenu võtmist. Kohale jõudes selgus, et väike osa õppemaksust või tont-teab mis maksust tuleb ise maksta, ehk siis minul. Algas kombineerimine, mis lõpuks tähendas, et loetud tundidega tuli leida võimalus saada kokku veel umbes pool piletiteks kulunud rahast. Vahepeal läks isegi üsna teravaks ütlemiseks ema ja noorema poja vahel, aga õnneks on meid rohkem ja olude sunnil isa rolli kandev vanem vend tuli appi ning 24. tunnil sai kanne tehtud. Sellega langes raha teema ära, sest kaua sa räägid asjast, mida enam pole.

Õnneks ei koosne elu ainult rahast.

Robi regas ennast Ülikoolis erinevatele ainetele, alustas hooga õppimist ja trenne ka. Alguses oli kõik harjumatu - koolis tuli pingutada rohkem kui eelmises, sain aru, ja trennide kohta kuulsin samuti vist esimest korda elus, et ta ootab nädalavahetuse puhkepäeva, et  saaks puhata valusaid lihaseid. Ma ei tea kuidas hetkel, aga tundus, et treener puhkamise võimalusi ka pakkus, kutsudes noori enda juurde grilli või majapidudele. Ei saanudki aru, kas need olid sellised sisse-elamise koosviibimised või ongi seal tavaks, et pühapäeval tõmmatakse koos juhe seinast. Igatahes kõlas tol hetkel üsna armsalt. 

 

Toa sai Robi Maiceli kõrvale, poisid on ühe köögi peal ja paistab, et kooke tuleb sealt pidevalt igaks puhuks ja mitmeks juhuks. Panin mõned päevad tagasi paki teele, milles nagu tellitud rändavad üle lombi muude asjade seas ka küpsetuspulber, vanillisuhkur ning veel üht-teist parimate küpsetiste tegemiseks. Hoian ise ka käe sooja, sest Robil on plaanis kunagi perekohvik avada :).

 

Tänaseks tundub, et raskelt alanud õppetööga on asjad sujuma hakanud, neil on seal oma mentorid, kes hädasolijat kohe aitavad, aga trennitegemisse tuli paus kiiremini kui arvata oleks osanud. Või siis ikkagi üsna ootuspäraselt, sest ega ta ju korras jalaga või jalgadega siit ei lahkunud. Septembri teises pooles hakkasid jamad pihta. Kohapeal tehti uuringud ja eesti keeli öeldes tuvastati ülekoormus ehk nagu Robi ise ütles - luumurru eelne seisund. Kehalisest sai vabastuse, jalga anti ravisaabas, millega käimist ta harjutas juba aasta tagasi Eestiski, seal nüüd selle vahega, et lisandusid  erinevad raviprotseduurid. Saapa kandmise ajaks määrati esialgu 2-3 nädalat ja umbes täpselt nii kaua vist seda saapa juttu oligi.

Nüüd on saabas jalast visatud, aga jooksulindile, esialgu sellisele, kus tegelikku kehakaalu aparaatidega vähendatakse (nägin telekast Tartus ka sarnast aparaati), lastakse alles novembri keskel.

Saan aru, et taastumist võtab Robi sedapuhku ise samuti erakordselt tõsiselt ja rahulikult. Turvatunnet ja rahu lisas kindlasti treeneri poolne sõnum, et sisehooaja võib vahele jätta.

Seega Jaanuarist saab sealt poolt kaasa elada ikka ja ainult Maicelile, kellega tunduvad asjad korras olevat ja.... siiski, siiski, Meelis Siimsonile samuti, kes ka kooli vahetas ja eemalt vaadates paistab, et vahetas hästi. Ootan põnevusega.

 

Minekute aeg

Nüüd on nad siis jälle läinud. Tegelikult isegi kohale jõudnud. Pean silmas Robi ja Maicelit. Meelis Siimsonist tean, et tema lendas ära juba nädala esimesel poolel. Vahetas kooli nagu Robi, hülgas Missouri ja valis Texase. Markus lükkas oma valiku kaugemale või siis valis sedapuhku Eesti.

 

 

Kui Maicel astub harjumuspärast rada, siis veidi uuemaks muudab selle mineku temagi jaoks sedapuhku Robi kaasa minek. Jälle on nad koos, jälle tuleb jagada tuba ja jälle koos trenni teha. Kaks aastat innustasid nad teineteist Audenteses, kui pikaks kujuneb koos olemine Georgias, näitab aeg.

 

 

Talvine ärasaatmine oli mu enese jaoks raskem, seekord olen üsna rahul. Isegi hea meel on, et läks. Loodan ennekõike, et mees leiab nüüd enese sees tasakaalu, et  suutis suvega taastada oma jalga sedavõrd, et saab õppimise kõrval keskenduda tõsiselt hooaja ettevalmistusele, et unistuste poole liikumine saab väikese mõõna järel taas jõuliselt alata.

 

 

Mul emana on kergendus ehk seegi, et tean, millal on lootust seda vanderselli uuesti näha. Maiceli puhul on seisud lahtised - võimalik, et jõuab taas Eestisse alles paari aasta pärast. Kui pojad hoiavad sealpool ühte, siis peavad pered tegema sama siinpool. See pole käsk, see on puhas rõõm!

Jääme ootama uut hooaega!

 

Beseerull kõhus, lend võib alata

 

Rakveres mitmevõistluse Eesti meistrivõistlustel

Ehheee! Lõpuks jälle ise kohal, et oma silmaga üle vaadata mitmevõistluse Eesti meistrid. Esimese päeva tegin luuret kodust.

Nagu ikka, jõudsime kohale täpselt esimese ala lõpuks, kuulsime vaid, kui staadioni reporter luges ette ajad, mille kohaselt võitis tänase esimese ala Kaarel Jõeväli ajaga 15.05. Markuse aeg 15.38.

Sain aru, et kui Jõvälja jaoks polnud see just tema parimate päevade aegadest, siis Markus parandas oma punktisummat ja kerkis lähemale isikliku rekordi graafikule, maas veel vaid -9 punktiga. Jõeväli samuti tegemas võistlust oma rekordigraafiku piirimail.

Martin Sisas täna ei jätka, põhjuseks vana vigastus, mis olla tunda andnud jälle..

Ilm on imeline, päike kütab nagu saunas. Ootan ketta kaari.

Eilset siia kopeerima ei hakka, jooksvaid tulemusi vaatavad huvilised SIIT 

Pärast kuute ala on näha aga, et Jõeväli soleerib, punkte 4997, teine Markus Leemet 4558. Edasi tulevad juba väikeste vahedega tema järel Jakob Goroško, Juhan Kilumets, Ramo Kask, Kristjan Rosenberg jne.

 

Naiste võistlustel teeb avapäeva järel soolot Kristella Jurkatamm. Mulle meeldib Rakvere!
Kristella jätkas omas rütmis, kauguse lõpetas tulemusega 6.08.

Mehed on selleks korraks ketta unustanud ja keskenduvad juba teivashüppele.
Kettaheites võttis alavõidu Allar Saar tulemusega 44.01. Tulemus on ilus, aga seda nime märkasin mitmevõistluses esimest korda.
Ramo Kask 43.40, Kilumets pikendas viimasel katsel kaart 42.21-ni, Mikk-Mihkel Arro 40.32, Kaarel Jõeväli 39,62. Markus sai ka viimasel katsel väärtuslikud lisameetrid varasematel tiba lühikeseks jäänud katsetel, kirjas 35.91.

Seitsme ala järel juhib jätkuvalt Jõeväli, punkte 5654. Kui tal miskit suurt äpardust ei ole plaanis, siis selleks hetkeks igatahes on kindlustanud endale juba kena edumaa. Mehed tema seljataga on aga väga suures sõltuvuses üksteise tulemustest:
2. Juhan Kilumets - 5193
3. Ramo Kask - 5143
4. Markus Leemet - 5140
5. Mikk-Mihkel Arro - 5077



Küsisin enne tänast Robi käest, kas kripeldab ka, et peab leppima pealtvaataja pingil istumisega. Ütles, et ei, eesmärk on ainult üks hetkel - saada terveks, saada jalg jälle jooksukorda.

Maicel ütles samuti, et sel suvel on ta keskendunud puhkamisele ja taastumisele, eks edasi paistab.

Väga loodan, et järgmisel suvel saab neid Eesti pinnal ka võistlemas näha. Noorsoo EM tuleb ju sedapuhku koju kätte. Robi keksis ühel päeval, et tal kaks normi juba täidetud - 100m ja mitmevõistlus. Peab kaaluma, kumma kasuks otsustab ;).

 

Esimene pettumus neil võistlustel ei lase ennast kaua oodata. Markus valis avakõrguseks 3.80. Kõrgusel polnud viga, mees lendas kõrgele, aga alla sadas kolm korda järjest koos latiga. Lihtsalt maandus lati peale.

Vigastuse tõttu tuli katkestada Kristjan Rosenbergil.

Liitmäele jäi 4.10 ületamatuks, aga Kilumets ja Jõeväli ületasid äsja 4.20 lausa mängleva kergusega.

4.30 - Kilumets kangutas end jälle üle. Tema teiba tehnika näeb sõna otseses mõttes välja nagu kangutamine, aga mis vahet sel, peaasi, et üle. Allar Saar lendas ka sama kõrguse esimesel üle, Jõeväli lendas esimesel alt. Arrol oli 4.30 sama hästi kui üle, aga ainult justkui oli, sest tegelikult sadas koos latiga alla. Kirja jääb 4.10, sest 4.20 jättis mees vahele. Jõevälja viimane katse sel kõrgusel ja läks hästi.

4.40 võttis Jõeväli esimesel katsel nagu noor jumal. Kilumets esimest ära ei kangutanud, ütles kohe, mehe viga ja proovib uuesti. Natuke nagu kerkis, aga üle veel ei saanud. Kolmas läks samuti metsa, jääb 4.30, Saarel samuti.

4.50 - Jõeväli jätkab jätkajatest, Ramo Kask alustab. Jõeväli esimene katse sadas alla. Ramo alustas vääriliselt, algkõrgus üle. Jõevälja teine katse oli lubavam, aga leidus kehaosasid, mis teiba ikkagi alla tõid. Kolmandal katsel puude puudus, mis tähendab, et siit maalt jätkab Ramo üksi.

4.60 - Ramo jätkab elegantselt, üle!

4.70 - alistus taas vägevalt, aga sedapuhku teisel katsel.

4.80 jälle esimesel katsel.

4.90 enam ei õnnestu!

Neiud on kuuenda alaga ka ühele poole saanud. Linda Treiel näitas vägevat odakaart - 53.49 ja asus naiste võistlust Kristella ees rohkem kui 100 punktiga juhtima. Kristella oda 39.06.

Punkte enne viimast ala Lindal 4796, Kristellal 4645. Kolmandal kohal on Rplamaa tüdruk Mari-Liis Murula - 4062. Viimane ala esitleb meile võitjat, jooks kahe esimese vahel tuleb pealtvaatajate jaoks põnev. Jooks algab kell 14.00.

Päike vajus pilve taha ja kui see pole keegi, kes kuskil kõrgemalt tatti pritsib, siis tibutab vaevutajutavat vihma hetkel, mil piigad alustavad oma viimase alaga. Kristella stardib 5. rajal, Linda 3. rada. Kristella peaks jooksma Lindast 12 sekundit kiiremini kui Linda, kui tahaks võtta üldvõidu. kas jaksab. Jooks algab Kristella kindlal vedamisel, aga Linda püüab hoida sobivat vahet. Kristella vajub ära ja vajub ehk väsib nii, et laseb pea kõik endast mööda.
Sellega on selge, et võitjaks pärjatakse Linda Treiel punktidega 5469, mis ühtlasi tähendab senise isikliku parandust 16 punktiga.

Kristella üldarvestuses oma teist kohta ei loovutanud, punktidega 5136 on ta ühtlasi ka juuniorite vanuseklassi parim.
Üldarvestuse kolmas Mari-Liis Murula kogus 4749 punkti, on sellega noorte vanuseklassi võitja, aga mis veel olulisem, tema parandas oma isiklikku koguni 348 punktiga.

Meeste oda tulemused ka olemas.
Rauno Liitmäe võttis alavõidu, tulemus 60.30.
Jõeväli tegi ilusa isikliku - 54.09! ja on seega isikliku rekordigraafikuga plussis 27 silmaga.
Ramo Kask pikim oda katse oli 55.96
Mikk-Mihkel Arro  54.99
Allar Saar 54.99
Kilumetsa oda lendas täna 48.28
Leemet oma haige küünarvarrega oda pärast ebaõnnestunud teivast enam proovima ei läinud.
Punktiseis enne viimast ala on selline:
1. Kaarel Jõeväli 7034
2. Ramo Kask 6669
3. Juhan Kilumets 6458
4. Mikk-Mihkel Arro 6385
5. Rauno Liitmäe  6230
6. Allar Saar 5994

Siin on selge juba enne viimast ala, et 500 euri viib koju Kaarel Jõeväli, iseasi vaid, millise punktisumma ta suudab välja joosta, kas hoiab isiklikku, kas kogub plusse ehk juurdegi? Jooks algab 15.15

1500 - mehed läksid.
Esimese ringi järel võttis jooksu vedamise enda kanda Kilumets,  Kask hoiab tema taha. siis venib vahe veidi pikemaks ja teist gruppi juhib teise ringi järel Jõeväli. Kilumets läheb viimasele ringile juba üsna kindla liidrina, Kas tema järel, siis Goroško ja Liitmäe jooksis viimase ringi eel Jõevälist mööda. Kilumets teeb täitsa oma jooksu, peaaegu 50m teistest ees. Jõeväli pressib ennast lõpuks neljandaks, vahepale jäävad Ramo Kask ja Jakob Goroško. Arro pressib ennast viimasena üle finišijoone. Sellega on 10-võistlus tänaseks lõppenud.
Ajad:
Juhan Kilumets - 4.36,57
Jakob Goroško - 4.42.55
Ramo Kask - 4.44
Kaarel Jõeväli - 4.46,75
Rauno Liitmäe - 4.50,68

Punktid ja võitjad:
1. Kaarel Jõeväli - 7672 ja uus isiklik +14 eelmisele tulemusele
2. Ramo Kask - 7328
3. Juhan kilumets - 7160
4. Rauno Liitmäe - 6845

Magus võit!

Päev on õhtul, kõikide tulemustega saab huvi korral tutvuda ekjl.ee lehel. Minu meelest oli taas tore, kuigi peadpööritavaid trikke ega üle-elu-suuruseid sooritusi tänasesse eriti ei jagunud. Siit läheme edasi, mis muud ja kes arvab, et suudab ja jaksab rohkem, see on oodatud järgmise aasta Eesti meistrivõistlustele.