Õnn õigel ajal sündida

Lugesin täna uudist selle kohta, et kergejõustikuliit jätkab eelmisel aastal alustatud juunioride koondise projektiga ja mõtlesin - no näed, Robil oli õnne õigel ajal sündida. Tegelikult saadab see õnn kõiki 93. aastal sündinuid, kes sportimisse suure rõõmu ja kirega suhtuvad.

Oi, kuidas mulle meeldib see noortele tähelepanu pööramine, nende poolt tehtu ja saavutatu väärtustamine ja edasise arengu toetamine. Meeldib, et on loodud alused meeskonnavaimu tugevdamiseks, et tähelepanu pööratakse sportimise kõrval ka muudele olulistele aspektidele nagu taastumine ja toit või meediaga suhtlus, see on ju lihtsalt suurepärane!

Loodan väga, et nad suudavad seda ka ise hinnata ja tasuda nende jõupingutuste eest toredate tulemustega võistlustel.

1993. aastal sündinuid pean siinkohal õnnelikeks ennekõike seetõttu, et nemad on esimesed, kes selles projektis teist aastat järjest osaleda saavad. Minu teada alustati noorte sportlaste meeskonnaks kujundamise ja igakülgse harimisega eelmisel aastal, enne Tallinnas toimunud juunioride EMi ja nüüd jätkatakse lootuses, et võimalikult suur hulk neist toredatest noortest jõuaks 10.-15. juulini Barcelonas toimuvale juunioride MMile. Minu teada sellepärast, et mulle ei meenu, et oleks varasemalt nii sihipärast tööd tehtud juunioride koondisega, aga loomulikult ei ole ma kõigega ka niiiiii hästi kursis.

Robi igatahes on neist laagritest ikka rõõmsal toonil rääkinud ja nüüdki lootis, et saab ehk oma tagareie enam-vähem normi. Nädalavahetusel igatahes juba suusatas. Tõsi, suusatamast tulles ütles, et pole vist eluski nii palju paaristõukeid teinud kui nüüd :). Samas kinnitas, et tegelikult enam jalg lihtsalt ei valuta ka, mis ei tähenda, et ta kohe hooga jooksma tormaks. Ikka tasa ja targu, õppides isiklikest valusatest kogemustest.