Saluri teenis omale olümpiarõngad

Georgia ülikooli veebilehel avaldati enne olümpia kümnevõistlust armas artikkel Robist ja Maicelist, kus Robi rääkis oma seljale tätoveeritud olümpiarõngaste loo. Originaalis saab seda artiklit lugeda siit: http://www.georgiadogs.com/sports/c-track/spec-rel/081616aaa.html 

Artikli eestikeelne kiirtõlge on siin:

Karl Robert Saluri seljal olevate olümpiarõngaste tint on ammu kuivanud. Väga ammu.

Paljud olümpia sportlased lasevad oma nahale tatoveerida olümpiarõngad meenutamaks ja tähistamaks üht oma elu suurimat kordaminekut. Saluri, UGA buldogi (kooli maskott on buldog) kümnevõistleja Eestist ei oodanud tätoveeringuga seni kuni jõuaks Eesti olümpiatiimi. Pigem isegi vastupidi. Saluri räägib, et otsustas Rio de Janeiros toimuvatest olümpiamängudest osa võtta viis aastat tagasi.

Täpselt viis aastat tagasi lasi ta omale need ikoonilised rõngad tätoveerida. „Inimesed arvavad siiani, et ma olen hull, aga ma olen mees, kes ei anna kunagi alla,“ ütles Saluri. „See oli minu eesmärk, nagu lisamotivatsioon põhimõtteliselt. Ma ei saa alla anda enne kui olen kohal ja siin ma nüüd olen, seega ma arvan, et see tasus end ära.“

Pärast pikka ootamist – avatseremoonia oli 5. Augustil – saab Saluri unistus olümpial võistlemisest tõeks. Ja nagu olümpial osalemisest vähe oleks, Saluri saab võistelda oma kaasmaalase, pikaaegse sõbra ja toakaaslase kahekordse NCAA võitja Maicel Uiboga.

Uibo naerab, kui küsitakse Saluri tätoveeringu ja selle tegemiseks vajaliku julguse kohta, eriti arvestades asjaolu, et ta tegi selle aastaid enne Olümpiatiimi pääsemist. „Ta tegi selle teoks,“ ütles Uibo.

Uibo jaoks on need Olümpiamängud juba erilised, tema kihlatu varasem Georgia Ülikooli sprinter Shaunae Miller Bahamalt oli esmaspäeva õhtu eredaim täht. Nimelt võitis ta 400 meetris kuldmedali. „Mulle meeldib, et me saame mõlemad oma riiki esindada ja saame üksteisele toeks olla,“ rääkis Uibo Millerist enne Riosse sõitu. „Me saame üksteisele kaasa elada.“

Miller oli oma alal üks medalisoosikutest, samal ajal aga peavad Uibo ja Saluri tegema erakordselt särava võistluse, et saada medalikonkurentsi. Uibo 2016 hooaja parim on 8315 punkti, veidi vähem kui 200 punkti vähem kui selle hooaja kolmas tulemus. Uibo isiklik on 8356, mille ta tegi kui võitis NCAA tiitli 2015 aastal.

Kümnevõistluses on olümpianorm 8100, punktisumma, mille Uibo juba ammu kokku sai. Temal oli Rio reis juba kaua aega tagasi kalendris kirjas, sama lugu ei olnud Saluriga. Viimaste aastate jooksul vigastuste küüsis vaevelnud Saluril on olnud raskusi treenimisel ja treeningutega järjel püsimisel. Suuremalt jaolt tervena püsitud 2016 võimaldas pidevalt treenida ja areneda, see kõik viis aprillis suure eneseületuseni. Kahepäevaste võistluste jooksul 6-7 aprillil püstitas Saluri isiklikud rekordid 110 meetri tõkkejooksus, teivashüppes, kaugushüppes ja kettas. Seda tehes lõpetas ta võistluse oma karjääri parima 8108 punktiga.

Jah, ta võitis ka võistlused, kuid palju tähtsam on, et ta täitis olümpianormi ning tagas omale koha Eesti olümpiameeskonnas. „Mu eesmärk oli minna 2016 aastal olümpiamängudele,“ sõnas Saluri, „Nii et need kaks viimast vigastusega aastat ma ei teadnud, kas suudan sellega hakkama saada - ja siis [lööb käed kokku] plahvatus.“

Plahvatus tõesti. Pärast viit aastat olümpiarõngastega ringi käimist ning inimeste küsimustele – kas oled olümpiasportlane – vastamist – loodetavasti, saab nüüd Saluri öelda, et käis Rio olümpial.

Tätoveering tema seljal ei kaalu midagi, kuid ei saa öelda, et aprillis 8100 punkti teenimisega Saluri seljalt suur raskus tõstetud poleks. „Ma arvan, et tõsiasi, et ma lasin tätoveeringu teha, oli suur samm,“ rääkis ta. „Sa ei taha omale ju tätoveeringut niisama.“ Ta läks seda püüdlema ning oli edukas, suuresti Georgia ülikooli kergejõustiku treeneri Petros Kyprianou rõõmuks, kes on ka üks Eesti olümpiatreeneritest.

Esimest korda nägi Kyprianou Saluri tatoveeringut Juuniorite Maailmameistrivõistlustel 2012 aastal Barcelonas, aastaid enne kui Saluri läks New Orleansi ülikoolist Georgiasse. „Ma mõtlesin küll, et vaadake seda kutti, mida ta endast küll arvab?“ naeris Kyprianou. „See on mees, kes usub endasse. Liiga enesekindel või mitte, ta tegi selle teoks.“

Eesti Olümpiakoondisesse kuulub 46 võistlejat, 18 neist kergejõustikus. On päris lahe, et kaks head sõpra ja ülikoolikaaslast võistlevad koos, kuid see pole midagi võrreldes Liina, Leila ja Lily Luigega. Nad on kolmikud, kes esindasid Eestit naiste maratonis, usutakse, et nad on esimesed kolmikud olümpiamängude ajaloos. Eestil on pikad kümnevõistluse traditsioonid, sealhulgas kuldmedal 2000 aasta olümpiast Erki Noolelt. Kyprianou ütles, et ta on pikalt imetlenud Eesti kümnevõistlejaid, „Ja nüüd on mul võimalus kaht eestlast olümpial juhendada. Minu jaoks on see unistuse täitumine.“ Kahtlemata on Rios võistlemine unistuste täitumine ka Salurile ja Uibole.

Ema häälestub olümpialainele

Igaüks valmistub suurteks sündmusteks omal moel. Mulle meeldib süsteem ehk miskigi ülevaade, mille pealt alustada võistluste jälgimist, mis aitaks oodatavat võistlust ja võistlejaid natuke „omamaks“ muuta.

Seekord kogusin ja nüüd harutan lahti järgmise 10-võistlejaid puudutava statistika:

Rio olümpiale on üles antud kokku 32 kümnevõistlejat, neist kõige vanem on 33-aastane 30. detsembril 1982. aastal sündinud Lõuna-Aafrikat esindav Willem Coertzen, kõige nooremad on jaanuaris 1995 sündinud tšehh Jiri Sykora ja austraallane Cedric Dubler.

1988. aastal sündinud sportlasi on osalejate seas enim, kokku 5, nende hulgas ka Ashton Eaton. Neli sportlast on sündinud aastal 1990 ja neli 1993. Kui aastakäigud 1982 – 1995 on üldiselt esindatud kõik vähemalt ühe sportlasega, siis on huvitav märkida, et aastatel 1984 ja 1994 sündinud sportlasi 10-võistlejate ridades seekord ei ole.

10-võistlejate meelis sünnikuu tundub olevat jaanuar, siis tähistavad oma sünnipäeva koguni kuus olümpial osalevat sportlast, teiste seas ka Ashton Eaton. Viis osalejat on sündinud oktoobris. Augustis, olümpiakuul tähistasid või tähistavad oma sünnipäevi kolm sportlast. Aprill, mai, juuni ja september on kinkinud meile igas kuu kohta ainult ühe 10-võistleja.

32 startivat 10-võistlejat esindavad kokku 21 riiki. Kolm sportlast on saanud välja panna USA ja Saksamaa, kahe sportlasega on esindatud lisaks Eestile veel Kuuba, Grenada, Holland, Jaapan, Prantsusmaa ja Tšehhi. Osalejate hulgas on veel sellised riigid nagu Alžeeria, Austria, Austraalia, Belgia, Brasiilia, Hispaania, Kanada, Lõuna-Aafrika Vabariik, Poola, Serbia, Ukraina ja Usbeki. Meie lähinaabritel hetkel olümpiaväärilisi 10-võistlejaid välja saata ei olnud.

Kõige kõvem isiklik tippmark osalejatest on loomulikult USAd esindaval Ashton Eatonil, kelle rekord 9045 punkti on pärit 2015. aasta Pekingis toimunud MM-lt. Sel aastal on Eaton kogunud maksimaalseks punktisummaks 8750.

Rohkem kui 8500 punkti on oma karjääri jooksul kogunud 7 olümpial osalevat sportlast, neist 1987. aastal sündinud hollandlase Eelco Sintnicolaasi punktisumma 8506 on aastast 2012. Kuubalase, samuti 87. aastal sündinud Leonel Suarezi isiklik tippmark 8654 punkti on aastast 2009. Kui kuubakas on näidanud head hoogu veel selgi aastal, siis Sintnicolaasil enam sellist minekut pole olnud.

Seitsme mehe isiklik rekord algab numbritega 8400 ja enam. Neist 1985 aastal sündinud ukrainlase Kasjanovi ja 88. aastal sündinud kuubalase Garcia isiklikud rekordid on aastastest 2009.

Neljal mehel algab isiklik rekord numbritega 8300, nende hulgas ka meie Maicel!

Kõige nõrgema isikliku rekordiga on olümpial esindatud jaapanlane Akihiko Nakamura, kellel on 2014. aastast ette näidata 8035 punkti. Robi oma 8108 punktiga on isiklike rekordite arvestuses eelviimane. Maicel platseerub olümpial osalevate sportlaste rekordite võrdluses oma 2015. aastal kogutud 8356 punktiga 17. kohale.

Kui vaatasin käesoleva aasta kättesaadavaid tulemusi, siis nende alusel oli 8 mehe selle aasta tulemus kehvem kui Robi sel aastal kogutud punktisumma.

Käesoleva aasta meeste parimad tulemused ja kohad maailma edetabelis leiate siit lehelt. 

Statistika on tore mänguasi, tegelikke tegusid hakkavad mehed tegema juba loetud tundide pärast. Enda jaoks avastasin veel ühe tõsiasja, nimelt ma ei mäleta, et oleksin kunagi varem saanud jälgida Robi võistlusi teleka kaudu, sest ikka on olnud nii, et olulisematel võistlustel olen ise kohal olnud. Nüüd on mul Robi toodud suure ekraaniga telekas ja lootus, et 10-võistlust sealt veidi ikka näidatakse ka. Maicelit peaks ikka nägema, kui peaks juhtuma, et Robi peale kallist eetriaega ei kulutata. Igaks juhuks ostsin endale ViaSat spordikanalid ka, et ülekannete kadu oleks võimalikult väiksem.

Üks võimalus vaatamiseks on veel! Kuna see on juhtunud väga esimest korda, et olümpiale on jõudnud meie oma küla poiss, Kuimetsa kuld, siis on otsustanud sõbrad kodukülast korraldada selleks puhuks rahvamajas ühise vaatamise. Kui see peaks teoks saama, siis vaatan suure tõenäosusega ise ka kambas. Seltsis on ju segasem, sest ega pole meil ju enne oma külas sellise tasemega spordimeest olnudki.  PÖIDLAD PIHKU!

Nädala pärast algab Robi ja Maiceli olümpia

Siin nad on, emotsioonidest laetud ja loodetavasti nädala pärast stardipakkudel täis lootust ja kirge!

Aitäh treener Petrosele selle meeleoluka pildi lisamise eest sotsiaalmeediasse. Nüüd blogis ka jäädvustatud. 

Ärevus kasvab. Vaikselt, aga kindlalt.

Pühapäeval, sünnipäeva järgses ühenduses Rioga ütles Robi ootamatult, et ta on oma eesmärgiga puusse pannud. Ma ei saanud aru, mis eesmärgiga ja miks puusse. Sain vastuse: "Eesmärgiks oli pääseda Riosse, siin ma nüüd olen, aga edasi?"

Robi Rios

Tuletasin meelde ja kontrollisin üle - eesmärk on ikkagi suurem. Jah, suur eesmärk ei olnud seotud veel Rioga. Rio pidi ju olema hüppelauaks, olümpiamängude kogemuse hankimise kohaks, seega on eesmärk peaaegu 100% täidetud, kui kogemusi ka õnnestub saada. Kindlasti ei tähenda kogemus lihtsalt kohalolu. Vaja on osaleda võistlusprotsessis maailma parimatega ja suuta see võistlus lõpuni vastu pidada.

 

See tähendab ennekõike õnne ja õnnestumisi - kas jalg võimaldab alustada ja lõpetada. Pühapäev oli seski mõttes pessimistlik, et esimene katse hüpata kaugust ei olnud paljulubav: "Hüppasin mingi 5 meetrit ja oli tunne, et kõõlused rebenevad," ütles Robi. "400 meetris jään praegu isegi Maicelile alla," oli järgmine tõdemus.

 

Maicel on lihtsalt tõesti elu vormis, mida Robi ise ju mitmel puhul kinnitanud on ja üks mis kindle - elamusi pakkuvaid tulemusi võiksime oodata seekord just temalt. Oleks, et poisil pea püsib selge ja suudaks end igal alal maksimaalselt realiseerida, küll siis oleks rõõmu!

 

Robi muutus ka rõõmsamaks, kui eile teatas, et täpselt kaks kuud tagasi hüppas viimati teivast ja jooksis tõkkeid. Nüüd jälle ja seekord tundub, et õnnestunult. 10-st alast on tänaseks läbi proovitud 9. Veel loetud päevad proovimiseks ja siis me näeme. Kui sellest seisust suudab lõpuni vastu pidada ja mingigi rahuldava tulemuse koguda, siis pole küll muud lisada, kui et tuleb käsilevõtta eesmärgi järgmine etapp.

 

Meie oleme omalt poolt heaks õnnestumiseks kõik teinud. Pitka sai lilled ja küünla, lubas omi kaugel kaitsta ja hoida. 

 

Lisaenergia Maicelile ja vahest veidi ka Robile sealt kõrval annab Maiceli ema kohalolek. Ema Raina asutas end varakult vabatahtlikuks ja nüüd on tal võimalik Rios oma hääl kähedaks karjuda! Olen ta üle väga rõõmus ja ootan pärast võistlust vahetuid emotsioone!

Maicel koos ema Rainaga





Olulisem info sai piltidesse ja ridadesse kirja. Ootan järgmist kolmapäeva lootuses 17. augustil alates 15.30-st kinnitada oma pilk ekraani külge ja nii väikeste pausidega kuni Eesti aja järgi 19. augusti varaste hommikutundideni välja. Meie mehi ja naisi, kellele pöialt hoida, on neil päevil tules palju!

 

Väga hea ülevaate meie sportlastest tegi ETV saates, mis oli eetris Olümpiamängude avamise eel. Järelvaadata saab siit http://etv.err.ee/v/spordisaated/saated/fb74fd86-5e4d-4625-b80d-917ea39552fd/teel-rio-olumpiale-eesti-eest , aga ainult loetud päevade jooksul.

Maiceli ja Robi lugu algab pärast 45ndat minutit, soovitan soojalt vaadata kogu saadet, oli huvitav. Robiga seoses olen märganud mitmeid ebatäpsusi, alates sünnipäevast ja selles saates näiteks senine parim tulemus, mis ei olnud ju juuniorite EM 8. koht. Juunioride MM-il saavutatud 5. koht Barcelonas oli mu meelest kõvem, aga see on ju pisiasi. Vaadake ja elage kaasa!

Edu kõigile!



23. sünnipäev jõuab kohale olümpial

Kes oleks osanud seda arvata ühel augustiööl 23 aastat tagasi, et see niru väikemees, kes suure kisaga siia ilma sisenes, ise sinine nagu väike raua-robert, viibib 23 aastat hiljem täpselt oma sündimise hetkel enda elu esimeste olümpiamängude avamise keerises.

 

Mina seda arvata ei osanud! Siis olin lihtsalt õnnelik uue inimesega kohtumise üle, kellel oli kummalgi jalal viis varvast ja kummalgi käel viis sõrme. Kes nägi küll sinine välja, aga rahunes ometi kohe, kui oma emme kaissu sai.

Olümpiamängude avamine algab Eesti aja järgi kell 2 öösel, kell 2.25 täpselt 23 aastat tagasi ütlesid sa oma esimese "Tere tulemast" sellesse ilma. Olen uhke su üle, Robi! Me kõik oleme ja rõõmustame koos sinuga! Kui palju vaesem oleks elu ilma sinuta!

 

Sind ilmale kandes kuulusin nende naiste hulka, keda nüüd nimetatakse "mõttetuteks" või ka "hoolimatuteks paljunejateks". Raha meil ei olnud, tööl ma ei käinud, kolm last olid juba laua ääres olemas ja siis veel üks! Aga meil oli midagi, mis on hoopis suurem defitsiit kui raha. Meil oli armastust! Oli armastust, oli hoolimist ja oli tegutsemise julgust.

 

Mitmed on küsinud nippi,  kuidas kasvatada toredaid lapsi. Mõned on palunud kasvatamistarkused raamatusse koguda, aga mul pole anda raamatutäit tarkust. On tarkus, mis aitab läbi elu nii lastega kui ka lasteta inimesi - tee, mis sulle meeldib! Kui teed, ära karda! Kui kardad, ära tee! Ole uudishimulik ja võimalusel katseta, proovi kõike, mis elu pakub, sest ainult nii suudad leida üles oma asja, oma rea, mida ajada. Ja lõpuks muidugi kuldlause "Ära perekonnale häbi tee!" ja seda te teinud ei ole.

 

Algul katsetasin ja eksperimenteerisin teiega mina, nüüd eksperimenteerite te ise ja te teete seda uljalt! Igal oma unistus ja tee, oma saavutused ja kordaminekud.  



Siim Kaarel, Marta Helena, ema, Kata Maria, Karl Robert

Sinu tegemised, Robi, on muutunud meie kõigi elu keskmeks, sinu järgi oleme hakanud tegema plaane, sättima samme. Oled meile pakkunud tohutult kaasaelamisrõõmu, adrenaliini ja energiat. Mulle meeldib, et sa ei ole allaandja, et sa liigud lahenduste leidmise teed, sest eks seegi ole olnud meie elu osa - probleemid on lahendamiseks! Hoia lippu kõrgel, me oleme alati sinuga!


Rios kohal

Eks ole uskumatu! Sain täna kõne poiste hommikusöögilauast, mis tõestas, et lõpuks ometi on ilmarändurid jõudnud Riosse.

 

Lõpuks ometi kirjutan seepärast, et nende reis algas seiklusrikkalt. Esimene väljalend hilines kolm tundi, esimene vahepeatus oli Miamis ja sinna nad oleks pidanud kõige esimese info kohaselt jääma vähemalt nädalaks, sest oma edasilennust jäid nad maha ja enne nädalat, öeldi, vabu pileteid pole. Seejuures oli öeldud ka, et hotellid on samuti kõik täis, nii et võtke vabalt. Hotelli nad siiski said ja mitte ainult - lohutuseks anti poiste käsutusse ka üks kabrioleti niru, nii et suvitamine suvituslinnas võis alata. 

 

Tundub, et poistel pold kavaski hetke maha magada ja võtsid joonelt suuna Key Westile ja jõudsid veel isegi Miami rannas logeleda, enne kui saabus info, et lend on leitud, mis juhtus õnneks varem kui lubatud nädala pärast. Nüüd on nad Rios. "Nad" all pean ma silmas Eesti koondise kümpimehi Maicelit ja Robi.

 

Tänasele hommikusöögi lauast saabunud kõnele järgnes trenn, mis tähendab, et suund ja siht on endised.

 

Kuidas ettevalmistused sujunud on, kuidas jalg on, on peamised küsimused, mis huvilisi huvitab. Robi püsib üsna kidakeelne ses osas. Tegeles Athensis hoopis oma motikate pargi täiendamisega, ostis endale veel ühe romu, mille plaanib samuti üles vuntsida.

Aga jala kohta on siiski ka üht-teist poetanud, näiteks 23. juuli Õhtulehele vahendas ta arsti sõnu, kes oli öelnud: "You heal like a champion!" , ehk siis maakeeli, et paranevat nagu tšempion.

 

Endisele treenerile Tõnu Kaukisele vastas aga nii enda kui Maiceli kohta nii: "Luu on põhimõtteliselt korras, sidemed jne ei lase kõike teha hetkel. Maicel näeb võimas välja! Kui pea selge püsib, võib midagi ilusat tulla!"

 

Täna saatis pildi pärast 400m jooksu, mis kinnitab, et allaandjaga tegu pole!

 

 

Vahendan taaskord Õhtulehte ja kirjutan siia tsitaadi, mis mulle meeldis. Robi ütles nii: "Olümpial olen stardipakkudel kindlasti. /.../ Ütlesin Maicelile, et kui peaksin olümpial 1500m jooksu läbima ja kümnevõistluse lõpetama, siis auringile kannab mind tema! Eugene´is jäi see ju tegemata..."

Oma hea kujutlusvõime juures juba kujutan seda pilti ette, aga samas loodan ikkagi, et kõik läheb hästi, mõlemad suudavad lõpuni teha, oma unistused realiseerida ja veel õnnelikemana oma valitud teed jätkata.

 

Emale poetas Robi, et loodab veel sel nädalal oma kiiruse kätte saada, prognoosid ja tunne on lubavad ja kui kõik läheb plaanikohaselt, saab järgmisel nädalal isegi hüppama hakata.

 

Enne seda, juba sel laupäeval, on ees veel üks tähtis sündmus - nimelt kui olümpia avamise peole läheb ta veel 22-aastasena, siis järgmisel hommikul ärgates on juba 23. Küll oleks soovinud, et oleks olnud võimalus talle "tagasi teha" ja tema sünnipäeva hommikul teda koogiga üllatada nagu meie kodus traditsiooniks on, aga ehk teevad seda seekord teised, need, kes on lähemal, need, kes on kõrval.

Athensist saadeti ta teele igatahes väga armsate koogikestega. Nii hea on teada, et ta on leidnud endale sealpool lompi toreda pere, kes hoolivad ja armastavad meie väikest konna sama palju kui meie siin kodus.
Sinu sünnipäeva nädal on alanud ja ma tean, et kingitustest parima oled sa ise endale välja võidelnud, sest Olümpial osalemisest suurimat kinki poleks saanud keegi teine sulle teha! Olgu see sünnipäev meeldejääv!