Saluri teenis omale olümpiarõngad

Georgia ülikooli veebilehel avaldati enne olümpia kümnevõistlust armas artikkel Robist ja Maicelist, kus Robi rääkis oma seljale tätoveeritud olümpiarõngaste loo. Originaalis saab seda artiklit lugeda siit: http://www.georgiadogs.com/sports/c-track/spec-rel/081616aaa.html 

Artikli eestikeelne kiirtõlge on siin:

Karl Robert Saluri seljal olevate olümpiarõngaste tint on ammu kuivanud. Väga ammu.

Paljud olümpia sportlased lasevad oma nahale tatoveerida olümpiarõngad meenutamaks ja tähistamaks üht oma elu suurimat kordaminekut. Saluri, UGA buldogi (kooli maskott on buldog) kümnevõistleja Eestist ei oodanud tätoveeringuga seni kuni jõuaks Eesti olümpiatiimi. Pigem isegi vastupidi. Saluri räägib, et otsustas Rio de Janeiros toimuvatest olümpiamängudest osa võtta viis aastat tagasi.

Täpselt viis aastat tagasi lasi ta omale need ikoonilised rõngad tätoveerida. „Inimesed arvavad siiani, et ma olen hull, aga ma olen mees, kes ei anna kunagi alla,“ ütles Saluri. „See oli minu eesmärk, nagu lisamotivatsioon põhimõtteliselt. Ma ei saa alla anda enne kui olen kohal ja siin ma nüüd olen, seega ma arvan, et see tasus end ära.“

Pärast pikka ootamist – avatseremoonia oli 5. Augustil – saab Saluri unistus olümpial võistlemisest tõeks. Ja nagu olümpial osalemisest vähe oleks, Saluri saab võistelda oma kaasmaalase, pikaaegse sõbra ja toakaaslase kahekordse NCAA võitja Maicel Uiboga.

Uibo naerab, kui küsitakse Saluri tätoveeringu ja selle tegemiseks vajaliku julguse kohta, eriti arvestades asjaolu, et ta tegi selle aastaid enne Olümpiatiimi pääsemist. „Ta tegi selle teoks,“ ütles Uibo.

Uibo jaoks on need Olümpiamängud juba erilised, tema kihlatu varasem Georgia Ülikooli sprinter Shaunae Miller Bahamalt oli esmaspäeva õhtu eredaim täht. Nimelt võitis ta 400 meetris kuldmedali. „Mulle meeldib, et me saame mõlemad oma riiki esindada ja saame üksteisele toeks olla,“ rääkis Uibo Millerist enne Riosse sõitu. „Me saame üksteisele kaasa elada.“

Miller oli oma alal üks medalisoosikutest, samal ajal aga peavad Uibo ja Saluri tegema erakordselt särava võistluse, et saada medalikonkurentsi. Uibo 2016 hooaja parim on 8315 punkti, veidi vähem kui 200 punkti vähem kui selle hooaja kolmas tulemus. Uibo isiklik on 8356, mille ta tegi kui võitis NCAA tiitli 2015 aastal.

Kümnevõistluses on olümpianorm 8100, punktisumma, mille Uibo juba ammu kokku sai. Temal oli Rio reis juba kaua aega tagasi kalendris kirjas, sama lugu ei olnud Saluriga. Viimaste aastate jooksul vigastuste küüsis vaevelnud Saluril on olnud raskusi treenimisel ja treeningutega järjel püsimisel. Suuremalt jaolt tervena püsitud 2016 võimaldas pidevalt treenida ja areneda, see kõik viis aprillis suure eneseületuseni. Kahepäevaste võistluste jooksul 6-7 aprillil püstitas Saluri isiklikud rekordid 110 meetri tõkkejooksus, teivashüppes, kaugushüppes ja kettas. Seda tehes lõpetas ta võistluse oma karjääri parima 8108 punktiga.

Jah, ta võitis ka võistlused, kuid palju tähtsam on, et ta täitis olümpianormi ning tagas omale koha Eesti olümpiameeskonnas. „Mu eesmärk oli minna 2016 aastal olümpiamängudele,“ sõnas Saluri, „Nii et need kaks viimast vigastusega aastat ma ei teadnud, kas suudan sellega hakkama saada - ja siis [lööb käed kokku] plahvatus.“

Plahvatus tõesti. Pärast viit aastat olümpiarõngastega ringi käimist ning inimeste küsimustele – kas oled olümpiasportlane – vastamist – loodetavasti, saab nüüd Saluri öelda, et käis Rio olümpial.

Tätoveering tema seljal ei kaalu midagi, kuid ei saa öelda, et aprillis 8100 punkti teenimisega Saluri seljalt suur raskus tõstetud poleks. „Ma arvan, et tõsiasi, et ma lasin tätoveeringu teha, oli suur samm,“ rääkis ta. „Sa ei taha omale ju tätoveeringut niisama.“ Ta läks seda püüdlema ning oli edukas, suuresti Georgia ülikooli kergejõustiku treeneri Petros Kyprianou rõõmuks, kes on ka üks Eesti olümpiatreeneritest.

Esimest korda nägi Kyprianou Saluri tatoveeringut Juuniorite Maailmameistrivõistlustel 2012 aastal Barcelonas, aastaid enne kui Saluri läks New Orleansi ülikoolist Georgiasse. „Ma mõtlesin küll, et vaadake seda kutti, mida ta endast küll arvab?“ naeris Kyprianou. „See on mees, kes usub endasse. Liiga enesekindel või mitte, ta tegi selle teoks.“

Eesti Olümpiakoondisesse kuulub 46 võistlejat, 18 neist kergejõustikus. On päris lahe, et kaks head sõpra ja ülikoolikaaslast võistlevad koos, kuid see pole midagi võrreldes Liina, Leila ja Lily Luigega. Nad on kolmikud, kes esindasid Eestit naiste maratonis, usutakse, et nad on esimesed kolmikud olümpiamängude ajaloos. Eestil on pikad kümnevõistluse traditsioonid, sealhulgas kuldmedal 2000 aasta olümpiast Erki Noolelt. Kyprianou ütles, et ta on pikalt imetlenud Eesti kümnevõistlejaid, „Ja nüüd on mul võimalus kaht eestlast olümpial juhendada. Minu jaoks on see unistuse täitumine.“ Kahtlemata on Rios võistlemine unistuste täitumine ka Salurile ja Uibole.