Mõned mõtted

Eile piilusin jälle kergejõustikuliidu lehele, et kaeda, mis uudist ja ena imet! oli tõeline uudis: valitakse aasta parimaid kergejõustiklasi nii meeste kui naiste seast, A klassist alates. Tahtsin kohe hakata hääletama, aga võta näpust - alustada tuleb iga asjaga algusest. Selgus, et omaloominguks palju võimalusi ei jäeta või õigemini puudus igasugune võimalus selleks, sest nominendid on juba välja valitud ja hääletada saavad üksnes klubid ja need ka mitte nii, et annavad ühe eest palju hääli. EI! Kõik on normeeritud ja tõenäoliselt parem ongi. Igatahes üks on selge, et Robi oli nominendina sees. Emana ma tahaks muidugi, et ta jõuaks kaugemale kui ainult nominent.
Nüüd, kus oma laps on võistluste ja võistlemise karusellil ja kus tal on ju läinud päris hästi, märkan, et rohkem tuuakse, vähemalt noorte sportlaste puhul, esile neid, kes on näiteks teist või kolmat põlve spordi juures või kellel on muid kasulikke sidemeid. suuremal areenil sprodist rääkijatega. Robi tegi sel aastal 10-võistluses oma vanuseklassi tipptulemuse, aga vaikus. Muidugi on ta alles noor ja ju jõuab ja vahest ongi parem, et veel liigset tähelepanu ei saa või mis vahest - ongi parem! Aga näed, nüüd ma tahaks, et ta selle tipptulemuse eest siiski pälviks A-klassi aasta sportlase tiitli, sest selles vanuseklassis tal ju rohkem võistlusi ei ole. Igatahes hoian pöialt :)!
Muudest asjadest ka, kui juba kirjutama hakkasin. Robi käib nüüd pühapäeviti oma kangeid lihaseid mudimas. Maal on hea elada, kui kõik vajalik on olemas. Meie maal on isegi massöör, vot nii. Aitäh selle eest Ketlinile!

Robi tulemused 2010

Hooaeg on läbi, hooaeg on läbi!

Olen seda juba paaril korral öelnud ja veel rohkem mõelnud. Mitte, et mul sest midagi oleks, rohkem tulemuste fikseerimise kohapealt - paneks A-klassi parimad tulemused ritta ja siis vaataks, mis juunior tegema hakkab, milline on areng. Eile selgus aga, et veel lõppenud nädalal oli võimalus parandada kettaheite marki. Nii et hea, et ei kiirustanud.

Ema poolt vaadatuna on praegu üks rahulik ja rutiinne aeg, sporditegija enese hinnangut hetkele pole uurinud. Tundub, et käib uue vundamendi ladumine: eelmise nädala lõpus oli laagerJõulumäel, igapäevastest trennidest teavad kõige paremini treenijad ise. Ja siis muidugi varustuse uuendamine ja tervisekontroll. Sain aru, et põhimõtteliselt tervisel midagi viga ei olnud. Pidev jama südamega, mis nüüdseks on küll juba põhjalikult uuritud ja kinnitatud, et häda pole kõige vähematki, aga ikka ja jälle tuleb pärast kontrolli selle läbi viinud meedikul tunne, et peaks ikka täiendava EKG ka tegema. Mis seal ikka, ega miski asja tegemine tükki küljest võta ja mida parem kontroll, seda parem. EKGst pean ise olulisemaks soovitust hakata tõsisemalt massaaži peale mõtlema, sest muidu muutub reaalseks vigastuste oht. Lihased on liiga pingul. Tuleb uurida võimalusi.

Viimaks panen kirja masseerimata jalgadega joostud-hüpatud tulemused seisuga
oktoober 2010:

100 m 11,09
kaugus 7.08
kuul (5kg) 14.18
kõrgus 1.77
400 m 50,88
110 tj (91/8,80) 15,38
ketas (1,5 kg) 41.05
teivas 4.10
oda (600gr) 59,97
1500 m 4.37,44

Erki Noole dressist

Käes! Erki Noole autogrammiga treening pluus on nüüd Robi oma. Trenn, milles osalejatest ühele lubas Nool oma autogrammiga dressi anda, toimus neljapäeval Lasnamäe hallis. Trenni esimese poole viis läbi Andrei Nazarov ja teise Nool ise. Mõlemad trennid kestsid tund ja viisteist minutit, vahepeal 15 minutit hingetõmmet. Oli olnud kõva tamp taga. Marta pidi nädalavahetusel jälle lapse kivistunud lihaseid pehmemaks peksma. Ei saanudki aru, kas haigetest kohtadest häälega teadaandmine oli osa möödunud etendusest või siiski mitte.

Robi sõnul oli tegemist elu raskeima trenniga, kus jooksud vahetusid hüpetega ja vastupidi. Nool tegi ise trenni kaasa ja pluusi saamisel oli otsustavaks saanud viimane harjutus, kus tuli nelja minuti sees joosta 35 meetriseid lõike, mis tähendas neli minutit pidevat spurtimist. Kui aeg läbi sai, oli püsti jäänud ainult üks poiss ja see oli ROBI! :). Erki jaoks oli see teinud pluusi andmise otsustamise lihtsaks - tema autogrammiga dress kuulub sellele, kes jäi viimasena püsti, oli ta öelnud. Tore!
Üks viga särgil oli, nimelt oli see Robi joks liiga pikk või siis oli Robi särgi jaoks liiga lühike. Vahet pole, igatahes tuleb nüüd nuruda tädi Piretit, et ta oma parimaid oskusi rakendades särgi Robi mõõtu õmbleks. Siis võivad kõik kindlad olla, et varem või hiljem tuleb võistlus, kus seda särki ka sportlase seljas näha saab. Seni imetlege pilti siin blogis.

Ja veel, kogu see show toimus ju tähistamaks Erki Noole 10 aasta tagust Olümpiavõitu 10-võistluses. Pärast trenni poistega andis nool Lasnamäe hallis ETV Spordiuudistele intervjuu, mida saab kuulata siit.
Loodan koos Noolega, et noortest saab veel asja :).

Võistlused läbi

Võistlused on selleks hooajaks läbi, nüüd algab müüri ladumine talviseks sisehooajaks, kus Robi teeb kaasa juba juuniorina. Mäletan, et A-klassi mineku eel oli ta arvamusel, et jätab ühe hooaja võistlemisel üldse vahele, sest on ju teistest noorem:), õnneks enam vist selliseid mõtteid nokamütsi all ei ole.
Homme on eemalt vaadates huvitav seminar tulemas kümnevõistlejatele. Robi ütles, et nad said oma poistega kutsed. Zdenek Vàna räägib parimate Tšehhi kümnevõistlejate treeningust. Roman Šebrlest ja puha :). Teisel päeval teevad Andrei Nazarov ja Erki Nool noortele kümnevõistlejatele näidistrenni. Ootan juba praegu huviga pärastist tagasisidet. Tegelikult vaatasin, et Radissonis on samal ajal huvitav näitus ka huvilistele vaatamiseks, kus näidatakse Erki Noole poolt läbihigistatud treeningdresse ja muud. Mine või nuusutama.

Noored heitjad Audenteses 15.09.10 ja Taavi Peetre (W)

Veel kümme minutit ja Audenteses algab Noorte heitjate seeriavõistluse raames odavise. Robi osaleb. Sõlmisime täna kokkuleppe, mille kohaselt peab ta täna heitma vähemalt 60 meetrit. See tulemus päästaks ta ühest tema jaoks tüütust kohustuslikust käigust. Kui 60 meetrit täis ei tule, siis peab proovima oma suutlikust mujal :). Tulemused selguvad juba vähem kui tunni aja pärast ma loodan.
Esimest korda hoian salajas pöialt, et seekord 60 meetri piir ei alistuks. Robi ise ütles, et nüüd on tal tõsine motivatsioon see ületada. Elame-näeme ;).

16.09 Seda nägemist pidi nüüd küll ootama, aga tulemus selline, et 60 meetri piir ei alistunud ja mees peab end selle asemel veidi vahelduseks ka kultuurselt harima. Eile lendas oda 56.25. Ja mis vahet seal lõpuks.
Neil päevil mõtleb iga sporditeadlik inimene ühele, keda enam ei ole - Taavi Peetre. Esimene info õnnetuse kohta tundus meelevaldne, seda lihtsalt polnud võimalik uskuda. Kuidas, kuhu jääb siis Eesti rekord, see oli juba peaaegu olemas. Me saime sellest Kohilas aimu, mis sest, et üle astutud. Praegu tahaks, et nad oleks selle ikkagi ära mõõtnud, kas või nalja pärast, kuigi mis vahet sel enam. Taavist saame rääkida nüüd vaid mineviku vormis.
Õhtustest uudistest nägin, et Audenteses tõugati eile Taavile mõeldes kuuli. Loodan, et ka Robi oli tõukajate rivis. Elu on habras...