Eestikad tulekul

Foto autor: Tairo Lutter, Postimees

Kuulsin ühel päeva pealt Robi ja Maiceli omavahelist vestlust, kus nad tunnistasid, et neil kummalgi pole seni ette näidata mitte ühtegi Eesti meistrivõistluste medalit. Teisi ja kolmandaid kohti on jagunud ohtralt, aga kuldmedalit nende seinalt ei leia. Kas ehk seekord? 

Maicel lubas kaasa teha oma trumpalal e kõrgushüppes ja kindlasti ka teivashüppes, üles on ta antud ka 110 meetri tõketes. Eesti meistrivõistluste medaliihaluses võiks eeldada, et Robi läheb rajale 100 meetris, aga ta ei lähe, miks?

"Esiteks ei tee ma sporti selle nimel, et Eesti meistrivõistlustel kulda võita, teiseks ei anna 100 meetri jooksmine eestikatel mulle midagi," sain vastuse Robilt. 

Medali muidugi annaks, aga kui medali järele jooksu pole, siis las jääb see distants teistele. Robi valis kodupubliku ees esinemiseks 200 meetrit. Miks?

"Jooksen 200 meetrit, sest mulle meeldib see ala. Seda ma ei saa teha 10-võistluse sees ja kui võtta eestikaid kui treeningvõistlust, siis 200 meetris saan testida nii kiirust, mis on oluline 100 meetri puhul, kui ka vastupidavust, mis on oluline 400 meetri puhul."

Teiseks alaks, et ikka igal päeval midagi teha oleks, valis Robi nagu Maicelgi teivashüppe. Miks teivas, mitte näiteks treeningute lemmikala oda?

"Teivas on 10-võistluses tähtis ala. Odas näiteks naljalt nulli ei saa, teibas tuleb nulli ringi ette keskmisest sagedamini. Kuna trennis on keeruline teivast täishoolt hüpata, siis on seda ala hea testida võistlustel," selgitas Robi.

Tema sõnul on eestikatel osalemine ennekõike kui hea trenn. "Muidugi on tore vahel ka kodupubliku ja fännide ees võistelda. Loodan, et mõni ikka on veel alles jäänud," lisas muiates.

No kõige suuremad fännid on alles ja kohal ka kindlasti. Pean silmas ennast ja oma satelliite. Me fänname paljusid teisi ka lisaks Robile. Näiteks ootan Meelis Siimsonilt euroopakate normi täitmist e eluhüpet. Karel Tilga esinemisi tahaks näha, Kätlini kaugeid kettakaari, uhkeid odalende üle staadioni, kiireid jookse ja nii mõnda muud huvitavat.

Samal ajal on eestikad ka mõnusaks kohtumispaigaks. Näiteks loodan enne äralendu Markuse üle vaadata ja tema emaga tribüünidel kokku joosta. Üllatuskohtumistest ei hakka kõnelemagi. 

Seega on 28.-29. juuli nädalavahetusel kindel kohtumispaik Kadrioru staadion.
Teivashüpe algab laupäeval 17.45.
200m eeljooksud pühapäeval 16.30. Kui sa staadionil juba oled, siis tahad ju kõik muu pakutava ka ära vaadata. Täpsema ajakava leiad siit.

Robi müttab Eestis

Üks ootamine sai jälle õnneliku lahenduse, ta jõudis kohale. Kui palju ootamisi, kui palju saabumisi, kui palju lahkumisi. Võiks ära harjuda, aga näed, ei harju. Ei kavatsegi. Ootamise ärevus ja kohtumise room on seda kõike väärt.

 

Esimesed päevad kulusid sisseelamiseks, uue rütmiga harjumiseks, väikese inimesega tutvuse uuendamiseks ja olme korraldamiseks. Kolme Eestis olemise nädala jaoks oli vaja liikumiseks sõiduriista, mille eraldas Robile Dragonet Rent.
Robil suuri nõudmisi ei olnud, sai enam kui lootis ja seda väga soodsalt. Vahel veab, eriti siis, kui leiad õige partneri. Sõidab Eestis olemise ajal ringi sellise autoga:

Ütles, et lisaks mugavusele ja mahutavusele pakub auto lisaboonusena seljamassaaži. Peaks ka selle mugavuse ära proovima. Esimeste koju jõudmiste järel ei tulnud kohe pähe. Kasutasin lihtsalt võimalust, et sain endale Frisbee partneri, seega kulus ühine aeg puhkamisele ja mängule.

Kui Robi jõuab ootamatult koju, aga emal pole toit veel valmis

Kohe saab kohupiima ja kiselli

 Nende nappide Eestis oldud päevade jooksul on Robi jõudnud lisaks trennile ja sõpradega kohtumistele aidata vennal maja ehitada, taltsutades peamist segajat. Tundub, et vennapoeg Rubenil tuleb ühel päeval Robi rada üle võtta.

 

Neljapäeval kohtume Audentese staadionil, kus Robi teeb kaasa heitjate seeriavõistluse III etapil. Tõukab kuuli ja heidab ketast. Siis saab näha, kuidas reis ja Eestimaa palavus sooritustele mõjunud on või mis hoos mehed on. Maicel osaleb ka.

Tuleviku plaanid - mees vajaks hädasti toetajaid

10 korda olen mõtetes erinevaid postitusi kirjutanud. Kõige sisukamad sünnivad joostes, aga siis pole mahti kirjutamisega tegeleda. Mõnikord tahaks vinguda ja seda kogu südamest, teinekord on soov hõisata - ikka südamest. Mis ma siis nüüd valin?

Kõigepealt valin hõiskamise, sest eelmisel nädalal vedasin end kahe kohukesega lennujaama, et öelda "tere tulemast!" sõber Maicelile. Ah, kui armas oli näha tema rõõmsat naeratust. Kalli, Maicel!

Kohukestele lisaks ootas ühes kenas esinduses Maicelit masin, millest on  suur abi liiklemisel suurel Eestimaal. Auto Forte pani Maicelile rattad alla. Kujutan ette, kui väga ootab poega külla tema ema, kaugel Lõuna-Eestis.

Ma ootan oma poega ka. Väga. Nädala pärast peaks temagi kodus olema. Koju tuleb veidikeseks, kui mõtleme seda kohta, kus ema elab. Enamuse ajast on Tallinnas, et teha trenni ja hullata sõpradega.

Tandem: Robi ja Markus Leemet

Trenni teha ja sõpradega aega viita, asju ajada ja tuleviku plaane seada on tal Eestis aega põhimõtteliselt kaks nädalat. Siis tuleb Berliin ja siis tagasi Ameerikasse.

Järgmisest hooajast on elu ja olukord muutunud. Muutunud ses mõttes, et õpinguid jätkab ta küll Georgias, kus temast võiks eelduste ja lootuste kohaselt saada tuleviku tarbeks üks haritud põllumees, aga spordi mõttes on jälle ristteel. Kooli eest võistlemine ja kooli spordistipendiumil elamine on läbi. On aeg ise enda eest seisma hakata, aga see polegi nii lihtne. Eriti olukorras, kus sinusse uskujaid liiga palju pole jagunud. Uskujaid ja fänne väheke ikka on, aga neid, kellest võiks olla abi spordikarjääri kujundamisel, mitte liiga palju.

Nüüd ongi vingumise koht, kui soovite, sest olen enda peas ikka ja jälle vändanud tema sportlase saatust, mis enamasti on kulgenud punktist teise, üldse mitte liiga halvasti, aga seda mitte toetuste toel. Ei ole ta olnud tuleviku lootus, ei ole ta kuulunud tiimi ega teise, kellelt midagi oodatakse, aga siin ta on.

A-vanuseklassist alates esindanud Eestit erinevatel tiitlivõistlustel. Jah, medaleid pole kaasa toonud, aga on Eesti jaoks olemas olnud. Oma elu esimestel euroopakatel Tallinnas jäi 8. kohale, MMi lõpetas 5. kohal. Tamperes väga hästi alanud U23 EMi katkestas saatuslik vigastus, mis mõjutas elu päris pikalt. Oma esimese Olümpia-võimaluse võitles ausalt välja ja tegi selle ka läbi, kuid kahjuks vigasena. Oma esimesele täiskasvanute klassi MMile sai taas pileti, kuid jälle segas võistluste nautimist täiel määral kerge terviseprobleem. Pidas siiski lõpuni vastu, teenides ausalt välja 13. koha maailma parimate seas. Nüüd siis EMi kord.

Ma ei oska öelda, kui kindel ta ise eelmise aasta MMi järel oli selles, et ka Berliini EMi pileti kotti pistab, aga ütleme, et arvestas võimalusega ja töötas selle nimel. Jah, me kõik teame, kui palju andekaid noori mitmevõistlejaid on Eestis ja kui tihe rebimine on käinud kolme koha pärast. Ise panin tähele sedagi, et tiheda konkurentsi pärast osa arvajaid Robit nende sekka isegi ei arvanudki.

Küsisin Robilt, kui palju see teda ennast segab, et vaatamata kõigele temalt ikkagi eriti midagi ei oodata ega liiga palju arvata. Sain vastuse ka. Kirjalikult.

"Ma ei kuula mida teised räägivad. Kunagi ei usutud sedagi, et ma ühel päeval 8000p teen, seega, las raagivad, mis tahavad. Mina teen ikka oma asja,  seda, mis mind ja mu pere õnnelikuks teeb."

Õnnelikuks on ta meid teinud jah ja kinkinud hulgaliselt võimalusi olla kohal erinevatel (tiitli)võistlustel. Ei ole kerge, kui asjad ei õnnestu. Eriti raske on kui areenile tuleb minna või tulla vigastusega, aga see on elu ja tippsordi hind, kuhu vahele mahub hulgaliselt rõõmu, mis edasi aitab.

EDASIMINEKUKS ON VAJA TOETAJAID. PÄRISELT.

Meil on Berliini piletid taskus, et elada omadele kaasa 7. ja 8. augustil otse staadionilt. Me tahaks ühel päeval Robi sabas Götzisesse ka jõuda, aga selleks on vaja talle suuremat tuge. Milline firma või üksikisik oleks valmis õla alla panema mehele, kellesse uskujaid liiga palju pole olnud, aga kelle tahe, tohutu töö ja rutiini talumine on teda ometi kandnud võistlustelt teisele. 

Berliini EMi eel on tänase seisuga Robiga kõik korras. Isegi lõõrid on laiendatud, et õhk paremini läbi käiks ja tulemused veel säravamad saaks. 

Hetkel muide Eestis temast kiiremat meest 100m pole. Läbi aegade on neid olnud, aga mitte praegu. Kaugushüppes hoiab hooaja edetabeli põhjal 3. kohta sõprade Johannes Ermi ja Meelis Siimsoni järel. 

400 meetris on ta samuti jooksnud välja Eesti selle hooaja teise aja. Kiiremini on suutnud distantsi läbida vaid Tony Nõu. 

Teibas hetkel 8.-9. koht, kuulis tublide kuulitõukajate ja mitmevõistlejatest kuulitõukajate seas oma tulemusega hooaja 13-s, teibas pole ka paha, aga vaata see kõrgushüpe - see ei lähe mitte. Tema kõrguse ületaks enamik eestlastest kohapealt õhku hüpates, seega hale. 

Meie armastame oma haledat, teeme talle sööki ja kooki ja ta ise loodetavasti jagab meiega ka oma uusimaid retsepte, kuid sellest on edasi pingutamiseks vähe. 

Alustuseks vajaks ta Berliini eel kasvõi toitlustajat, lõunasöögi pakkujat nendel päevadel Tallinnas, mil siin tuleb trenni teha. Meil omal Tallinnas kööki pole, Kuimetsa sõita oleks jälle liiga pikk tee, et õhtu poole taas trennis kohal olla. Seega, kui teate kedagi, kes oleks nõus oma lõunat kümnevõistleja suure kõhuga jagama, siis andke märku. 

Korteri leidsime. Raha eest, aga õnneks üsna soodsa, seega elame üle. Liikumisvahendiga läheb vist keerulisemalt, aga võib ju vahel hääletada. Äkki Maicel võtab peale. Või ema. Või saab Siim mõne romu graažist välja ajada. Eks näis.

Igatahes oleme me kadunud poja saabumiseks valmis - tänasest 7 ööd magada ja kohal ta ongi. vahepealse aja sisustame suure venna sünnipäeva tähe all. Palju õnne, Siim Kaarel!

Muide, Eestis oleku aja sisse jäävad Eesti Meistrivõistlused 28. ja 29. juulil Kadriorus, kus Robi teiste tublidega mõnel alal kindlasti rinnad kokku paneb. Seega, kui leiad toetaja, siis on sul "oma kukk" platsil nii Kadriorus kui ka Berliinis. 

Kui oled valmis pikemalt õla alla panema, siis saame toredat võistlusmelu nautida kauemgi. 

Lähimatest lähiaja plaanidest

Olen võlgu vastused küsimustele, mis on Robi lähimad ja vahest ka veidi pikemaajalised plaanid. Lühiajalistega on lihtsam, seega alustame lühikestest plaanidest ja usun, et ma ei liialda, kui luban, et järgmine 10-võistlus tema osalusel toimub 7.-8. augustil Berliinis.

Aasta tagasi tundus, et Berliin võib jääda vahele, sest tõesti, Eestis on väga palju noori ja andekaid mitmevõistlejaid, aga saatusel on omad plaanid ja hetke seisuga on Robi oma juuni alguses kogutud 8136 punktiga Eesti jaoks mitmevõistlejatest Berliini kandidaat nr 2.

Kolm meest Berliini pääsevad. Reeglite kohaselt on nendeks sel aastal parima punktisumma kokku saavad kutid. Normi - 7850 punkti -on meie omadest täitnud koguni viis sportlast: Taavi Tšernjavski (7873), Johannes Erm (8046), Karel Tilga (8101), Karl Robert (8136) ja meie selle aasta kunn - Maicel Uibo (8514).

Pärast Robi poolt kogutud tubli punktisummat kostus mõtteid ja arvamusi, et ta koht ei pruugi olla koondises kindel, et ehk leidub neid, kes ta välja puksivad. Ausas võistluses ja võitluses oleks see olnud kõva sõna, aga seda pole seni juhtunud ja vist ei ole enam liiga palju võimalusi juhtumisteks ka.  Kahju, et Janek Õiglane pole saanud sel aastal ühtegi võistlust teha. Tema sportlikku vormi ja seisu ma ei tea, Eestis igatahes enne 15. juulit, mis on normi täitmise tähtaeg, ühtegi mitmevõistlust kalendrites ei ole.

Igatahes ostsid Robi lähimad ja suurimad fännid lennupiletid ära, et Berliinis kohal olla. Tegelikult pole meil veel pileteid võistlustele, mis tähendab, et kui keegi on piletid ostnud ja tahaks nüüd loobuda, siis esimesed tahtjad on siin. Loomulikult huvitavad meid ennekõike  7. ja 8. augustiks pakutavad piletid.

Tegin taotluse ka meedia akrediteeringuks, aga kahjuks pole oma taotlusele ega saadetud lisaküsimusele saanud seni ühtegi vastust. Loodetavasti saame võistlustele ligi vähemalt tavapiletitega.

Eestisse peaks Robi esialgse info kohaselt jõudma 16. juuliks.

Enne seda otsustasid kaks sõpra  soojal maal patareid laadida, kala püüda ja koos trenni teha.


Need kalad tõmmati välja Bahama vetest, praegu peaks poisid juba Floridas vormi hoidma või koguma, kuidas keegi. Robi jõi Bahamal kaladele peale merevett ja kannatas pärast seda mõned päevad kõhuvalu käes. No päris merevesi see vist siiski ei olnud, aga kohalike jaoks joogivesi ka mitte. Maicel, vana kala, tuli sellest olukorrast välja puhaste paberitega. Tal on mõned teised probleemid, aga ju saavad koos üle nii ühest kui ka teisest hädast.

Treeningplats Floridas

Juuni kuusse jäi Robi jaoks ka üks väike operatsioon, mis õnneks ei olnud seotud ühegi sporditraumaga. Korrigeerimist vajas hoopis nina, mis seest poolt sirgemaks olla lõigatud ja mis edaspidi peaks võimaldama ühel või teisel alal, rohkem vist ikkagi teisel (1500m), veel paremaid aegu näidata.

NCAA 10-võistluse teine päev Eugene's

NCAA mitmevõistluse esimest päeva võib Robi ja Jussi jaoks lugeda kordaläinuks, kui me võtame eesmärgiks nende püüdluse isiklike rekordite suunas ja pikema soovi jõuda Berliini EMile.
Berliini EMi pileti pani Johannes juba eile tasku, seda kaugushüppes, kas saab teise pileti veel või piisab sellest, saame öelda pärast tänast viite ala.
Robi peab pingutama igal alal, sest iga punkt võib olla kulla kaaluga. Isiklik rekord on ületatud ka 8109 punkti kogudes, aga kas see ka Berliini aitab, julgen kahelda. Nii vägevad mehed on meil koduses konkurentsis, et lausa lust.
Eilsest tänasesse tuli Juss 4321 (+27) ja Robi 4268 (+106) punktiga. Ilm pole täna kohapeal sama meeldiv nagu oli eile. Sooja võistluste alguses 15 kraadi, mõnel alal võib tekkida probleeme tuulega. Aga nagu ikka, tingimused vähemalt kohapeal võistlejate jaoks on võrdsed, seega poisid on valmis. Mina olen võistluste jälgimiseks valmis.

110 MEETRIT tõkkeid
No alustasid vast alles ruttu. juba joostud.
Robi aeg 15.25, mis on tagasilöök isikliku rekordigraafikuga võrreldes. Ütles, et lõhkus vähe tõkkeid, aga õnneks jäi ise terveks.

Johannese aeg 14.88. ka tema annab sellega tagasi isiklikule veidi, aga pole hullu, neil ala alles ees.
Rauno täna enam kaasa ei tee.

Robi on isikliku rekordigraafikuga jätkuvalt plusspoolel 87 punktiga. Jussil isiklikul kaotus kolme punktiga. Tuleb kettale valu anda, mis muud.

KETTAHEIDE
Selleks, et kaotatut tagasi minna ja positiivsel lainel jätkata, peaks Robi heitma täna ketast vähemalt 44 meetri peale ja Juss võimalusel üle 40 meetri. Näib, et soojendused on läbi ja esimene mees läheb oma esimest võistluskatset heitma. 24-st alustanud mehest on hetkel jätkamas 19.

Uhh! Johannese esimene katse võiks sama hästi jääda ka viimaseks, kui tal just juurde pole plaanis heita - tulemus 44.21! enne ketast olnud kolme punktisest miinusest sai hetkega 89 plussi. Teine katse lendas lepikusse, aga antud juhul pole sel erilist tähtsust. Tubli poiss!

Jussi heide tema grupis osutuski parimaks, õige pea peaks alustama teine grupp, kus mina ootan ja hoian pöialt Robile.

Soojendus tehtud!

Vaatan siit kaugelt Kuimetsast neid toredaid katseid Eugene's, mille järel tõustab katsetegija kas näpu, märgiks, et läks hästi või lennutab kettale järele sõna "putka!" ja mõtlen, et kas tema "kettasõrmest" päriselt ka kettas veidi abi võiks olla. Nii nimetab ta enda pikkpeetrit, mis väikse poisina ratast parandades õnnetult keti vahele jäi, haiglas küll paika tagasi õmmeldi, aga või see rahmeldaja millelgi rahulikult paraneda lasi. Nüüd on sõrme ots kõver ja vahel naljatab, et on kettaheites abiks. Kohe tuleb hakata lennutama mõõdetavaid katseid, siis näeme, kui palju on abi sõrmest ja kui palju on sõrme taha meest vaja.

Robi esimene katse läheb lendu ja maandub 42.95 peal. Pole ju paha, aga sellega ta rahule ei jääks. Vähemalt on enam-vähem tulemus kirjas. meeter juurde ja veidi peale oleks tore. Näh, juurde heitmise asemel heitis ta hoopis vähemaks, teine katse 41.24. Kui Eestisse juhtub tulema, siis peaks ta vist klassiõe Kätlini juurde kettakooli saatma. Jah nii on. Ei aita see näpp üksi midagi, ikka meest on ka vaja. Viimane katse lugemisele ei läinud. Punkte koos 5813, isikliku rekordigraafikuga plusse veel 70.
Egas midagi, nüüd tuleb teivas kindlalt pihku haarata ja asjaga edasi minna.

TEIVASHÜPE
Eelnevate vihjete alusel võib teivas kujuneda neis ilmastikuoludes keeruliseks, kuna hüppavad vastutuulde. Aga ju me näeme.
4.41 on Johannese algkõrguseks täna, mis esimesel katsel ei alistu, aga teisel lendab kaunilt ja kõrgelt üle. Latti tõstetakse 10 cm kaupa, järgmise kõrguse jätab Juss vahele.

4.61 latil, esimesel katsel maandus koos latiga, teisel ilusasti üle.
Kevin Nielsenil on nii kõvad kaasaelajad, et isegi mul Kuimetsas ähvardasid kõrvad lukku minna. Oli muidugi ka põhjust, sest ta ületas 4.61 alles kolmandal katsel. Äge, kui on kohapeal sellised fännid. Meie jätkame eemalt omadele pöidlahoidmist. Juss jätab järgmise kõrguse jälle vahele, Robi grupp teeb alles sooja.
4.81 - kui Juss selle kõrguse üle saab, saab ta ühtlasi ka kõvasti plusse juurde oma senisele rekordigraafikule. Rekordit tehes jäi teibas kirja 4.67. Ja ta sai üle, kohe esimesel katsel seekord. 6788 punkti koos, mis tähendab plusside mõttes 131-ga juba ees. Kui hoog ei rauge, siis hakkab siit vormuma vist juba ka 10-võistluse EMi pääse ;)
Juss on otsustanud hullu panna ja 4.91 ka vahele jätta. Kui ma ei eksi, siis on tal isiklik rekord juba uude kõrgusesse viidud. Enne võistlust andis Robi teada, et Jussile teeb probleemi selg, mis võib kõige enam tunda anda teibas, aga tegelikult?? Tundub, et adrekas on laes ja mees on otsustanud kinkida varastel öötundidel üleval istuvatele eestlastele väikese etenduse. Ootan põnevusega.
5.01 - ütleme, et oli lähedal. Maandus rinna või kõhuga peale, aga lendas enne seda kõrgele. Tundub, et ka tal on ninaverejooksuga probleeme, vähemalt hüppas tropp ninas. Robi jaoks on see üsna igapäevane. Probleemist vabanemiseks läheb pärast NCAA-d väikesele ilulõikusele.
Täna see kõrgus veel ei alistunud. Ju see ninaprobleem võis veidi häirida ka, aga kui plaksu palus, siis avastasin enese ka ekraani taga andunult plaksu andmas.

Ega need arvutiekraanilt pildistatud kujutised suuremat asja asjad pole, aga vähemalt saate ehk paremini aru, millest ma räägin. Poiste treeneri Petros püüdsin ka kinni ja isegi ühe eesti keeles hüütud "seljakott" jõudsin ära fikseerida. Und pole ollagi. Kui ma kõige selle pealt suudaksin homme oma magistritöö kavandi ka ära fikseerida e kaitsta, siis võiksin end lõpuks vist millegi heaga premeerida.

Petros Kyprianou

Teine grupp on samuti lõpuks alustanud. Esimeste hüppajate algkõrguseks seal on 3.91. Robi on otsustanud liituda 4.51 pealt ja selle saab kohe esimesel katsel üle. Uhh, kohe kergem hakkas. Minu meelest oli ilus hüpe.

Robi lend

No nii, 4.61 jääb Robi poolt hüppamata, seab sammu samuti üle ühe. Vähemalt alguseks. Kui tahab plusse juurde teenida, siis peab olema eesmärgiks 5.01. Rekordseerias hüppas mäletatavasti 4.95. isiklik rekord seni 5 meetrit.
4.71 - Olukord pole üldse tore, sel kõrgusel jätkavad vaid kaks meest, neist üks on mõistagi Robi, kes eelmise kõrguse vahele jättis, teine on Joe Delgado, kes alustas hüppamist juba 4.11 pealt. Robi lendab üle, jälle väga ilusasti. Aga nüüd on see jama, et edasi hüppama jääb üksi, sest Joe sest kõrgusest jagu ei saanud ja esimene hüppajate kamp loobib juba oda.
4.81 esimesel katsel ei alistunud, teisel küll ja ilusasti.
4.91 latil, esimene katse maha. Seda katset oleks väga vaja. Hüppa poja! Teine katse ka maha. Kas suudab end kokku võtta. Vaatas krimpsus näoga vasakut jalga. Ei saanudki täna. Isikliku rekordi graafikusse on jäänud nüüd veel vaid 27 plussi.

ODAVISE
Sel ajal kui Robi üksi oma teibaga jändas, heitis esimene grupp juba oda.
Johannese oda lendas esimesel katsel korralikult - 55.21, mis on ligilähedane rekordigraafikus visatud tulemusele 55.50. Nüüd ei oskagi öelda, kas sel või mõnel muul põhjusel, aga rohkem ta odas katseid ei teinud. Punkte tal üheksa alaga 7454, mis tähendab, et on enne jooksma hakkamist isikliku rekordgraafikuga plusse kogunud 127. Hea tulemus, siit ähvardab kokku tulla oma 8150-ne skoor.

Selleks, et Robi oma eesmärgi, vähemalt uue isikliku sabas suudaks püsida, peaks oda lendama täna vähemalt ligi 58 meetrit. Isiklik pärineb juba mitme aasta tagusest ajast ja on 60.50. Oma hetkel püsivat rekordgraafikut kokku ladudes, viskas oda 57.99.
Tilberdavad ja tilberdavad sooja teha, viskama ei hakka. Hakkavad ikka.

Robi esimene katse lendas 55.12. Märk kirjas, aga sellele on lisa vaja.
Teisel katsel viskas jälle vähemaks - 54.35 ainult. Kolmandal katsel tuli õnneks juurde. Kirja jääb tänasest 56.91, mis tähendab, et annab taas veidi punkte ära, aga jääb ikka veel positiivse poolele, küll üksnes 10 silmaga. Punkte koos 9 alaga 7356. Jussil 98 silma rohkem kui Robil.

Nüüd tuleb teha kõva jooks. Jooksus on Robi ja Johannes üsna võrdsed.
Seis enne jooksu on selline:

Medalimehed on meie omad mõlemad, selles ma ei kahtle. Samas on raske uskuda, et Tim Duckworth kulla käest laseb. Selleks on vist vahe ikka juba liiga suur. Ju karu pingutab. Kui palju jaksab pingutada Johannes ja milline on Robi jalgadesse jäänud energiavaru, see selgub hiljemalt hommikuks.

1500 MEETRIT
Kui teil pole olnud last või kedagi väga lähedast, siis ma ei oska öelda, kas te suudate mõista, missugune rõõm see on, kui sa pärast nelja magatud öötundi ärkad end absoluutselt virgeks, nähes, et ta suutis! Ta tõestas end jälle. Nad tegid selle ära!!!
Robi teise päeva suurimaks kordaminekuks kujunes viimane e 1500 m, mille uus isiklik on nüüdsest 4.24,49. Sellise aja aitas välja joosta tubli jänes Joe Delgado, kes võttis alavõidu ja kokkuvõttes neljanda koha.
Johannese jõud oli viimaseks alaks raugenud, aeg 4.54,46 oli küll piisav selleks, et võtta oma NCAA esimelt 10-võistluselt kolmas koht ja parandada isiklikku rekordit, mis on nüüdsest 8046.
Robi uus 10-võistluse isiklik tippmark on tänasest varahommikust 8137. Tulemused teie ees.

Võistluste kokkuvõte:
Mõlemad kutid täitsid oma võistluse eel seatud eesmärgid: rekordiparandus, koos EMi piletitega. Tõsi, kui Robi margi võivad veel teoreetiliselt ja miks mitte ka praktiliselt kaks Eesti kõva kümpi meest üle teha, siis Johannese kaugushüppe puhul ma küll sellist ohtu ei näe.

Robi puhul võib esimest päeva lugeda kordaläinuks, va kõrgus ja teist päeva mitte nii õnnestunuks, va 1500. Isiklikke rekordiparandusi koos tippmargiga sündis kokku neli. See oli minupoolne kokkuvõte.

Robi enda kommentaar: "Võistlus oli raske aga oli palju alasid mis tegid head meelt. Kettas oli yks proovikatse väga kaugel, teibas leidsin oma hüppe jälle, kahjuks teivas jäi lõpuks pehmeks ja isegi kui oleks suurem teivas olnud, poleks suutnud sellega valutavate säärte pärast täna hüpata. Eriti kahju on odast ja kõrgushüppest. Kõrguses oli keeruline sääre pärast hüpata ja odas viskasin odast mööda, jõudu sisse ei läinud.  Ju siis kartsin küünarnukki, soojenduskatsed jätsin vahele, et kätt hoida. 
Midagi hullu õnneks viga pole, lihtsalt lihas tõmbas pingesse nädal enne trennis ja polnud veel päriselt taastunud. Kokkuvõttes ei saa kurta. Lõpuks uus isiklik rekord kümnevõistluses."

Siin nad on, minu kahe viimase öö kangelased.

Mõlemad pildid on pärit Georgia Ülikooli twitterist. Juhhu ja elagu!