Kuldiga esimene päev (Baltikad)

Raske on täna olnud. Eriti alates poole viiest õhtul, kui Kuldigas algasid Baltikate esimesed alad. Robi pidi meiega pärast seda ühendust võtma, et teada anda, kuidas läheb, aga vaikus. Praadisime end teadmatuses paar tundi, siis tegin ise ühe kontrollkõne sinnapoole ja sain teada, et mehel käsil kuulitõuge. Kahjuks enamat teada ei saanud, sest ütlejaks oli Leonhard Soom, kes elas parasjagu kaasa Grete hüppeseeriale. Nii palju andis vihjeks Robi kohta, et hoiab jalga ja see on jätnud tulemustele oma jälje. Millise täpselt, seda veel ei tea :(. Kõige hullem olla ei tohiks, kui edasi teeb.

Huvi hakkas kasvama ja otsustasime edasi minna. Oleme Läti kõik kergejõustiku lehed läbi "nuuskinud", lootes leida mingeidki tulemusi, aga neid ei ole. Marta lasi isegi ühel oma Läti sõbral asja uurida, aga ka tema ütles, et pole. Ega Eestis ka poleks või siiski?? Eelmisel aastal vist isegi pandi nn toored tulemused kirja, vähemalt sama päeva õhtuks.

Tegelikult mõistan, ega need tulemused ju palju peale lähedaste teisi ei huvita ka. Kuna meid huvitasid, siis helistas Marta staadionile. Kuldigasse muidugi. Sai ära öelda, mis tahab ja paluti 10 minuti pärast uuesti helistada. Kahjuks tähendas see, et selleks ajaks enam telefoni juures kedagi ei olnud :(. Nii et ikkagi mitte midagi.

Ühel päeval me need tulemused saame ja kui saame, siis enese teada ei hoia!

Käes!
Martat liigutati numbrilt teiseni kuni lõpuks sai teada, mis tahtsime!!

Karl Robert Saluri esimene ala 60 m ja aeg 7.32; kaugus 6.59; kuul 14.14. Öeldi, et tõenäoliselt edasi ei võistle, kuna jalaga ikkagi probleemid. Ja nii läkski. Ise ütles, et jooksis valuga, kauguses läks hullemaks ja nii see otsus langes. Pidas paremaks lõpetada enne kui täitsa ribadeks. Olen nõus.
Markus Leemet, kes samuti juuniorites kaasa teeb, jooksis 60m 7,31; kaugust hüppas 6.97; kuul - 12.81 ja kõrgus 1.85. Punkte arvutuste järgi esimesel päeval 2908. Väga tubli tulemus. Kui teise päeva ka korralöikult teeb, siis võib 5000 meeste klubisse pääseda. Eelmisel talvel tehtu Baltikatel neli üle 5000 tulemust.
Taavi Tšernjavski tulemused sai Marta ka. A-klassis võistlev Taavi jooksis 60 meetrit 7,45; kaugust hüppas 6.21; ja kuulikatsetest oli tal üks tehtud, mille pikkuseks mõõdeti 15.80. Robi ütles, et tema arust nii jäigi kuulis ja kõrguses oli tulemuseks 1.81. Need tulemused andsid esimese päeva punktisummaks 2836.

Grete Šadeiko 60 m tõkkeid 8,83; ja kõrguses kirjas 1.74. Tema esimesed tulemused on VÄGA HEAD! Jälle on juuniorite naiste viievõistluse Ksenja Balta rekord ohus. Rohkem ei hõiska, sest see rekord pole mitte esimest korda ohus ;).

Kui nüüd möödunud talviste Baltikate tulemusi võrrelda, siis Robi jooksis aasta tagasi samadel võistlustel 60 m ajaga 7.11, kaugust hüppas 6.91 ja kuuli tõukas 13.66. Seega need alad, kus oli vaja kasutada rohkem jalgu, andsid täna tagasi. Hiljem kuuleb juba ta enese vahetut kommentaari ehk ka. Praegu meie poolt lisa pakkuda pole.

Üks lisa tuli, aga see tuli Eestist. Saime äsja teada, et Maicel hüppas täna kõrgust 2.08!, kukkusime selle peale pikali :), ei märgand vist isegi õnne soovida. On mees. Aastane paus on talle küll hästi mõjunud.

Ahh-jaa! Lätis ei lõpe tänane võistlupäev enne kui 22.30. Selleks ajaks on planeeritud õhtusöök ja alles pärast seda on loota uut infot, ei varem..

Lõpuks on käes tänase päeva tulemused Robi ja Grete kohta ning saame need siia edastada. Loodetavasti jõuavad peagi ka teiste eestlaste tulemused silme ette.

Robi lõpetas oma võistluse pärast kuulitõuget, kõrgust ei hüpanud ning homme vaatab tagareiel istudes teiste esinemisi.

Grete Šadeiko tõukas kuuli 11.32 meetri kaugusele, hüppas kaugust 5.67, ning jooksis 800 meetrit ajaga 2.23,75 Kokku sai Grete tõenäoliselt 3988 punkti, seega Ksenja Balta 4105-punktiline rekord jäi veel püsima.

Proovijooksud Kuldiga areenil tehtud

Eesti noortekoondis on Lätis kohal ja Robi koos teistega. Lootused ja ootused on suured, eriti meie esinumbrite osas, aga juba laupäeval on selge, kuidas tegelikult asjad sujuma hakkavad.

Robi saatis sõnumi, et vahetaks oma haige jala ühe tugeva musta oma vastu välja. Meil oli talle kõige mustema jalana pakkuda väleda Snuupi oma, teised on puhtaks pestud. Oleks teadnud, et vahetuseks läheb, oleks küürimisega hoogu pidanud :).

Nali naljaks, tegelikult erilist optimismi mehe hääles polnud. Ütles, et eks homme paistab.

Kuldiga staadion on ju kena ja ööbimiskoht samuti normaalne, oli esimene kiire hinnang.

Võistlused ise algavad alles laupäeva pärastlõunal, ehk täpsemalt suisa õhtul - kell 16.30. Tema 60 m start antakse 16.45. Lubas hoida asjade käiguga kursis, seega pean jälle lõpetama lausega: elame, näeme.

Kuldiga siiski ei jää ära?

Inimese meel on vahel heitlikum kui selle talve ilm - lumi tuleb, lumi läheb :).

Robi krooksus Marta telefoni, et ta ei tule täna koju ja sõidab ikkagi homme koos teistega Lätti!

Jalg TÄNA enam jooksmist eriti ei seganud ja otsus tehtud. Esialgu küll andis teada, et läheb vähemalt kohale, aga teada mees, kui juba kohal, siis ka võistleb, kui juba võistleb, siis täiega. Eks ole siis laupäeval kuulda, kas asus starti ja kas pärast 60 meetrit hüppab veel kaugust ka.

Üks on selge, et oma mees on Kuldigas kohal ja seega kui muud ei kuule, siis vähemasti seda, kuidas teistel läheb. Pöidlad pihku!

Kuldiga jääb ära?

Kuldiga, kui Läti spordipealinn, iseenesest ära ei jää. Eesti koondis stardib Balti noorte mitmevõistluse maavõistlusele juba reede varahommikul, aga ilma Robita. Robi tuleb täna õhtul koju, kui just midagi erakordset lähitundidel ei juhtu, aga mis seal ikka juhtuda saab, kui tagareis endiselt asu ei anna.

Loodame, et sellest loobumisest on kasu ja jalg saab rahus järgnevateks jõuproovideks paraneda. Loodan, et tegemist pole millegi tõsisega. Kodus kargas küll ringi nagu konn ja oli iseenesest rõõmus, aga jalga hoidis ja tegi sellega igasugu imetrikke.

Marta nägi väheke vaeva, et väikevenna meeleolu ei langeks ja saaks tõestatud, et Robi konnadest oma parematel päevadel palju ei erine :).
Õnneks on Marta ka nädalavahetusel kodus, mis on ainult hea, sest tema tugevad käed on Robi lihaste rõõm.


Selline see elu on - tõusule järgneb mõõn, mis omakorda uue tõusuga asendatakse. Vähemalt loodan, et see nii on.

Uue aasta uued võidud

Head uut aastat!

Uus aasta algas täna ühele üsna hästi. Nimelt toimus Lasnamäe hallis Teivashüppe GP Tallinna etapp, kus Robi teivast hüpata ei saanud, aga tõukas kuuli. Ja tõukas hästi, parandades isiklikku täpselt 69 sentimeetri võrra, uus tippmark 14.90!

Tegelikult ma ei tea, kas kuulis ka peetakse arvestust sees ja väljas tõugatud tulemuste vahel. Kui palju siin loeb tuule takistus või ere päike või hoopis vihm või tont teab mis veel, aga selge on see, et täna lendas 6 kilone raudkera ühe mehe käes tema enese jaoks üsna hästi. Kahju kohe, et ei saanud vaatama jääda.

Jooksime Lasnamäe hallist Kataga läbi lendstardist, sest Kata pidid kohe jõudma Tartu rongile, et valmistuda hoolega üheks keeruliseks eksamiks. Ainult Taavi Tšernjavski 60m tõkkejooksu sain nautida. Taavi võitis muidugi. Kui mul tulemus õigesti meelde jäi, siis oli see 8.61. Kui õigesti meelde ei jäänud, oli miski muu, mille parandan ära, siis kui EKJL veebi amtlikud tulemused üles riputatakse.
Maicel oli ka heas hoos, hüppas teivast. Robi sõnade kohaselt 4.55 ja lennutas kuuli, nüüd siis juba 7 kilost ja üle 12 meetri.

Seal olles tundsin, et võistlustel käimine hakkab mõjuma nagu narkootikum: lähed kohale ja langed uima, mis ei anna vabaks. Tahaks vaadata veel ja veel ja kaasa elada ja teada anda neile, kes ise kohapeal kaasa elada ei saa. Tean, milline piinlus on oodata tulemusi kelleltki, et kuidas läks ja miks. Näiteks Robi kogu katsete seeria unustasin küsida ja siin ma nüüd olen, kirjutades ei millestki.

Peaaegu, et unus, miks ma üldse Lasnamäelt läbi pidin tormama, kui võistlusi mahti jälgida polnud, aga näe meelde tuli. Vaatamata väikesele tagareie lihase hädale, läheb Robi koos teiste vapratega reedel ikkagi Lätimaa nädalavahetuse spordipealinna Kuldigasse. Kodust lahkudes unustas ta aga oma pardli kaasa võtta ja nüüd oli mure, et kui habe pikaks venib, võib sest saada otsustavatel hetkedel tõsine tuuletakistus. Siis oli tal veel vaja raamatut pikale bussireisile. Esimest korda nõudis ta selleks raamatut! Varem oli ikka vaja MP3 mängijat või läpakat. Tundub uskumatuna, aga samas varem sellist raamatut veel polnud ka, sest reisile valis ta kaasa Vahur Kersna "7x7". Oligi aeg, kuna ta on meie peres vist ainus, kes pole jõudnud veel seda surematut teost läbi lugeda :).

Loodetavasti raamat maitseb ja aitab kaasa olulisele keskendumisele võistlustel. Pöidlahoidjad jäävad koju küüsi närima ja ootama tervelt tagasitulemist. Kui hea tulemus ka kaasas, siis rõõm veel suurem.