8.-9. jaanuar mitmevõistlus Lasnamäe hallis

Sel laupäeval-pühapäeval, 8.-9. jaanuaril on Lasnamäe kergejõustikuhallis Balti noorte mitmevõistluse maavõistlused. Ja nüüdseks on päris selge, et Robi teeb seal kaasa. Meie läheme vaatama ja tõenäoliselt teeb mõni meist ka otsereportaaži sündmuspaigast. Kahju ainult, et fotokas hästi ei tööta :(.
Kes näha tahab, tuleb ise kohale. Võistluste avamine on laupäeval kell 14.00, teise päeva jooksud algavad kell 11. Kergejõustikuliidu lehelt saab näha täpset ajakava.

Juhuuuu! Aasta algas hästi, kas pole :)

Seni, kuni värskeid pilte pole, tuleb vaadata ajas tagasi. Nii see kõik algas :)

Robi kihutas täna hommikul Tallinna poole nagu tuul. Meie jäime sedakorda koos Kata ja Martaga koju ootama. Küsite mida?? Eks ikka juunior-sportlase esimese võistluse tulemusi. Täna oli Lasnamäe hallis hüppajate võistlus, kus muuhulgas vahelduseks ka joosti ja lennutati kuuli ja mida iganes veel. Robi läks oma 150 meetrit jooksma ja jooksis hästi. Vaatasin, et täpselt aasta tagasi jäi ta A klassis samal distantsil ajaga 17,80 kolmandaks, sel aastal ajaga 17,09 tuli tubli teine koht. Aasta tagasi jooksis juunioritest kiireim sama maa läbi ajaga 17,51!

Võistlustele otsa tuleb laager, kus peaks ka selguma järgmise nädalavahetuse saatus - kas vaatab Baltikaid tribüünidelt või oleme tribüünidel hoopis meie :). Viimased vihjed on olnud segadust tekitavad: Robi hädas oma põlvega, mis tegelikult tänu löökravile enam väga häda ei tee, Uibol seljahäda, Sarapuul muu häda ja ainuke mees rivis on Saare poiss. Mehed, seda lauset teate - kui nii olema peab, siis koondagem read. Eestlased loodavad teile, näidake, mis mehed olete, kas meil üldse on juunioride EMil kellelegi pöialt hoida, saage hädadest üle ja võistelge, kui te üldse võistlejad mehed olete?!?!?

HEAD UUT AASTAT!

Lõpp hea, kõik hea!

Siin on kaks pilti, neist esimene on tehtud aastal 1994, pakun, et sügusel ja teine, korduspilt ema palvel, tehti 2010 detsembris. Nende kahe pilditegemise vahele jäänud aeg on kui ainus silmapilk..




See, milline on meid ümbritsev tegelikkus, oleneb sellest, kust poolt vaadata. Sedapuhku tahaks küll jääda selle juurde, mis kinnitaks pealkirjas öeldut - lõpp hea, kõik hea!

Robi poolt vaadatuna see ju nii oligi. Vähemalt täna pole ta veel isegi ühtegi korda kurtnud, et kuskilt valutaks. Otse vastupidi, peame hoopis rehkendama, kuidas ta saaks 2. jaanuaril Lasnamäe halli, et joosta oma uue aasta esimene distants - 150 meetrit. Muidugi mitte niisama, sest niisama jookseb ta nagu nii neil radadel, mis ema on ümber maja lahti kaevanud. Tallinna tahab ta ikka aja peale jooksma minna. Kodus piitsutab ka aeg tagant, aga siis pigem pimedusega võidu jooks, sest üks teeots on vaja enne pimedat tal lahti joosta. Minu jõud sest üle ei käi :(.

Aga kui nüüd aastale ausalt tagasi vaadata, siis ennast kõrvale jättes võiks öelda, et polnud ju viga - Robi saavutas peaaegu kõik püstitatud eesmärgid (tean, et tahtmised olid kohati veel suuremad, aga seekord piisas ka vähemast). Martal keeras samuti aasta teine pool tõusule ja nüüd võib öelda, et uuele aastale võib ka tema vastu minna hoopis värskemate lootustega.
Kata sammub visalt valitud rajal - ikka edasi, ikka edasi, ei sammukestki tagasi. Ja Siim, ta on hetkel hoopis teine ooper - uskumatult tubli. Ma isegi ei kahtle enam, et ta mitme vankri vedamisega hakkama ei saa - saab! ja ju areneb nii töös kui ka koolis. Huvitav, kas ema eeskujul on oma mõju olnud või pole sel uue põlvkonna jaoks enam mingit tähtsust. Peaks küsima :). Praegu seda teha ei saa, sest hetkel on ta teel Narva, kus töö vahepeal saab ehk mahti ka uue aastaga kohtuda.

Kui aegade algusesse tagasi vaadata, siis seda blogi hakkasin ma siiski pidama Robi sporditulemuste jäädvustamiseks ja hetkel olen neist viimase oma blogile võlgu. Nimelt toimusid Audenteses 21. detsembril miskid jõuluvõistlused, kus Robi jooksis 60 m ajaga 7.23. Rohkem polnud võiduks vaja, ühtlasi oli see tema sama distantsi isikliku tippmargi kordamine.
Natuke nalja saime ka, kui ostsime eile poest ajakirja "Jooksja" ja leidsime sealt Robi pildi, mille allkirjas viidati aga kellelegi Karl-Peetrile, kes pingutab selle nimel, et suvisel juuniorite EM-il mehetegusid teha. Mis sa teed! Vaatame, kummal paremini läheb, kas Karl Robertil või ikkagi Karl-Peetril? :)

Kaunist aastavahetust!

Pojad on mul õige naksid

Kuigi alustasin seda blogi mõttega panna siia kirja kõik Robi tegemised, siis ei saa hetkel kuidagi mööda minna Siimust, Robi suurest vennast. Reede oli Siimu tähetund, kes pälvis ERRi tunnustuse aasta jooksul silma paistnud töö eest. Armas oli tunnustuse tekst, kes iganes selle autor oli, toon selle siinkohal ära:

Siim oli see tegelane legendaarses mängufilmis "Viimne reliikvia", ke sellel ajal kui Gabriel niisama ringi kepsles, tuvisid sihtis ja poolt põtra sõi - kõik asjad korda ajas. Siim hoidis poolt ordut kinni - sillast käsitsi välja kistud vaiaga. Siim tuli tohutu väesalgaga ja vallutas tegelikult kloostri, kuigi au langes millegi pärast teistele.

Nimemaagia toimib Siimu puhul täiesti. Lavastusosakonna noore juhina on ta mitu sõda ja lahingut võitnud, saanud hakkama keeruliste ja veel keerulisemate isiksustega ning mis peamine, tundub, et seda tehes läheb kõik kogu aeg paremaks.

Siimulikult ei reeda seda naeratus, vaid see, et igal küsijal on võimalus saada nii vastus kui lahendus.

Ja Siimul on salakirg ka, mis muudab ta vahel terminaatoriks või robotmeheks ning sunnib pidama vastu steadicam kaamera pirtsakale iseloomule.

Ise lisan, et Siimu salakirg tuleb tõenäoliselt tema teisest nimest, milleks on Kaarel (Kaamera) ;).

Raplamaa parim noorsportlane

Eile õhtul käisime Robiga Raplamaa Spordiliidu 20 aasta tähistamisel, kus muuhulgas kuulutati välja ka Raplamaa 2010 aasta tublimad spordi rindel. Olin esimest korda Märjamaa rahvamajas pärast renoveerimist ja tuleb tunnistada, et maja oli tõesti ilus. Üritus oli ka kena ja Robi sai sealt ka oma järjekordse tubli-olemise kinnituse, ehk RAPLAMAA PARIMA NOORSPORTLASE tiitli. Seekord tuleb küll lisada, et esmakordselt anti tiitliga koos ka väike rahaline preemia, sedapuhku kinkekaardi kujul, mida ta kavatseb juba laupäeval realiseerima minna. Kuidas ja kas õnnestub, seda saavad huvilised näha aasta viimastel võistlustel, mis toimuvad Audenteses 21. detsembril. Kaugust tõenäoliselt ei hüppa, aga 60m on sihikul, kui ma õigesti aru sain.
Eilsest pidulikust üritusest mul kahjuks pilte ei ole, kuna meie fotokas streigib, aga ehk ilmuvad mõned pildid välja Nädalise galerii lehele ja siis ehk saan laenuks mõne ka siia laadida.

Üldiselt kulgeb elu praegu rahuliselt. Siimul ja Katal on sessiaeg, Siim rügab lisaks ka kõvasti tööd teha ja Robi eilse tunnustamise peale soovitas meil täna osaleda ERRi aastalõpu peol, kus ka tema oma töö eest esimese suurema tunnustuse ära teenib. Kahjuks ei saa me keegi seda hetke tunnistama minna, aga rõõmsad oleme ikka. Siis veel Marta, kes viimasel ajal on teenimatult varju jäänud. Väiksena oli just tema see, kes alati kõikide imetluse pälvis oma julge oleku ja särava naeratusega. Nüüd on eneseleidmise raske tee sundinud teda tagaplaanile, kuigi Robi jaoks on ta alati oluline, sest kellel on kõige tugevamad käed ja kõige enam kannatust kangete lihaste pehmeks tagumisel??? Ikka Martal :). Tore, et te kõik olete olemas!

Robi jaoks on aasta lõpus kindlasti oluline klubivahetuse asjade kordaajamine. Kose 2000 on kavas vahetada spordiklubi Järvala vastu. Põhimõtteliselt kokkulepped olemas, meilitsi avaldused saadetud, usutavasti laabub kõik ilusasti ja järgmisel aastal siis ehk ka suurem kindlus reaalsetele toetustele isegi juhul, kui sponsor-ema suutlikkusest üksi väheks jääb.

Kõige olulisem on muidugi, et löökravi tulemuse annab ja Robi põlv korda saab, mis lubaks tal meile kõigile pakkuda vahvaid elamusi uuel spordiaastal. Eile hakkas juba poole suuga poetama oma sihte ja eesmärke, aga esialgu neid siin veel ei ava. Vaatame, mis jaanuaris algav sisehooaeg toob.

Üks siht ja eesmärk on aga kindlasti suvine Juunioride EM Kadriorus. Eesti Päevalehe vahel ilmus selle kohta hea erileht 9. detsembril, aga kahjuks pole see elektrooniliselt kättesaadav :(.