Lõpp hea, kõik hea!

Siin on kaks pilti, neist esimene on tehtud aastal 1994, pakun, et sügusel ja teine, korduspilt ema palvel, tehti 2010 detsembris. Nende kahe pilditegemise vahele jäänud aeg on kui ainus silmapilk..




See, milline on meid ümbritsev tegelikkus, oleneb sellest, kust poolt vaadata. Sedapuhku tahaks küll jääda selle juurde, mis kinnitaks pealkirjas öeldut - lõpp hea, kõik hea!

Robi poolt vaadatuna see ju nii oligi. Vähemalt täna pole ta veel isegi ühtegi korda kurtnud, et kuskilt valutaks. Otse vastupidi, peame hoopis rehkendama, kuidas ta saaks 2. jaanuaril Lasnamäe halli, et joosta oma uue aasta esimene distants - 150 meetrit. Muidugi mitte niisama, sest niisama jookseb ta nagu nii neil radadel, mis ema on ümber maja lahti kaevanud. Tallinna tahab ta ikka aja peale jooksma minna. Kodus piitsutab ka aeg tagant, aga siis pigem pimedusega võidu jooks, sest üks teeots on vaja enne pimedat tal lahti joosta. Minu jõud sest üle ei käi :(.

Aga kui nüüd aastale ausalt tagasi vaadata, siis ennast kõrvale jättes võiks öelda, et polnud ju viga - Robi saavutas peaaegu kõik püstitatud eesmärgid (tean, et tahtmised olid kohati veel suuremad, aga seekord piisas ka vähemast). Martal keeras samuti aasta teine pool tõusule ja nüüd võib öelda, et uuele aastale võib ka tema vastu minna hoopis värskemate lootustega.
Kata sammub visalt valitud rajal - ikka edasi, ikka edasi, ei sammukestki tagasi. Ja Siim, ta on hetkel hoopis teine ooper - uskumatult tubli. Ma isegi ei kahtle enam, et ta mitme vankri vedamisega hakkama ei saa - saab! ja ju areneb nii töös kui ka koolis. Huvitav, kas ema eeskujul on oma mõju olnud või pole sel uue põlvkonna jaoks enam mingit tähtsust. Peaks küsima :). Praegu seda teha ei saa, sest hetkel on ta teel Narva, kus töö vahepeal saab ehk mahti ka uue aastaga kohtuda.

Kui aegade algusesse tagasi vaadata, siis seda blogi hakkasin ma siiski pidama Robi sporditulemuste jäädvustamiseks ja hetkel olen neist viimase oma blogile võlgu. Nimelt toimusid Audenteses 21. detsembril miskid jõuluvõistlused, kus Robi jooksis 60 m ajaga 7.23. Rohkem polnud võiduks vaja, ühtlasi oli see tema sama distantsi isikliku tippmargi kordamine.
Natuke nalja saime ka, kui ostsime eile poest ajakirja "Jooksja" ja leidsime sealt Robi pildi, mille allkirjas viidati aga kellelegi Karl-Peetrile, kes pingutab selle nimel, et suvisel juuniorite EM-il mehetegusid teha. Mis sa teed! Vaatame, kummal paremini läheb, kas Karl Robertil või ikkagi Karl-Peetril? :)

Kaunist aastavahetust!