Ajakirjanik Roosna selgitab rahastamise tagamaid

Tänases Eesti Päevalehes ilmus artikkel, mille eest tuleb teha kummardus Märt Roosnale, kes võib-olla blogi eelmisest postitusest või millestki must ajendatuna on võtnud emotsioonideta vahendada olukorda, mille sissejuhatuses on öeldud, et EOK jättis 6 Rio olümpial käinud kergejõustiklast toetuseta, kuna ei usu nende võimetesse.
Kuna EPL ei pruugi igal blogilugejal kodus käia ja veebi versioon on tasuline, siis ajaloo huvides võtan endale õiguse ja kopeerin ajalehes ilmunud teksti sellele lehele.

Kuidas kergejõustiklaste stipendiumid 400 ja 250 eurole kärbusid

 (18)

11. november 2016 00:05

27

Märt Roosna, mart.roosna@epl.ee

Eesti Päevaleht

Kümnevõistleja Maicel Uibo (vasakul) hoiab maailma edetabelis 8315 punktiga 13. kohta, Karl Robert Saluri on 8108 punktiga 27. Olümpia luhtus mõlemal ning sügisest saab esimene 400 ja teine 250 euro suurust stipendiumi.
Foto: Hendrik Osula
 

EOK jättis kuus Rio de Janeiro olümpial käinud kergeatleeti toetuseta, sest ei usu nende võimetesse.

Elu on läinud kallimaks, normid tugevamaks, stipendiumid väiksemaks. Seitse aastat tagasi, keerulisel masuajal, vähendas kergejõustikuliit (EKJL) MM-i A-normi täitnud sportlaste stipendiumi 9000 (575 eurot) kroonilt kuus 6000-le (383). Hoop oli valus, kuid loodeti helgemale tulevikule, pingutati püksirihma ning joosti ja hüpati edasi. Hiljem tõusis stipendium 540 eurole (pluss aastane treeningutoetus 2500 eurot), sügisest peab aga mõni normitäitja hakkama saama 250 euroga, õnnelikumad 400-ga. Treeningutoetuste kohta otsuseid tehtud ei ole.

Paksu verd tekitab kriteeriumite puudumine. Varem olid aluseks normid, nüüd lähtus EKJL stipendiume määrates EOK toetusesaajate nimekirjast ja oma saavutusspordi komisjoni otsusest, mis võttis arvesse olümpial esinemist. Teeme puust ja punaseks, kui hästi või halvasti kergejõustiklased elavad.

1. EOK palgal
Olümpia esikümnekohaga EOK uues toetussüsteemis B-taseme saavutanud Gerd Kanter, Martin Kupper, Ksenija Balta ja Rasmus Mägi sente lugema ei pea. Nende palgafond on 1600 eurot kuus ja igakuine ettevalmistustoetus 1400 eurot.

 

Maa ja taeva vahel on Tanel Laanmäe. Mullune võit universiaadil pidi tagama kaheks aastaks vana süsteemi C-kategooria toetuse. Vahepeal süsteemi muudeti ja universiaadikulda enam ei arvestata. Siiski jõudsid EOK ja EKJL Laanmäe puhul kompromissini: 535 euro suurune kuupalk pluss laagritoetus 400 eurot.

2. 400 eurot
EKJL-i suuremat stipendiumi saavad Roman Fosti, Tiidrek Nurme, Lily Luik, Maicel Uibo, Liina Laasma, Magnus Kirt, Risto Mätas, Kaur Kivistik ja Jaak-Heinrich Jagor.

3. 250 eurot
Liina ja Leila Luik, Grit Šadeiko, Karl Robert Saluri, Janek Õiglane ja Kristjan Rosenberg.
Miks stipid langesid? Alaliidu presidendi Erich Teigamäe sõnul on peapõhjus selles, et EOK-st laekuv sportlaste ettevalmistusraha vähenes. EOK uue süsteemi C-taseme sportlaste 500-eurosed toetused pandi EKJL-i ühisesse katlasse ja kuna alaliit soovib stipendiume määrata laiemale ringile, ongi summad väiksemad. Teine põhjus on sportlaste mullu meedias tekitatud surve maksta kogu EOK-st laekuv toetus kohe välja. Nõnda ongi alaliit talitanud ega ole enam reservi kogunud.

EOK ekspertide valik
 

Pärast olümpiat tabas kergejõustiklasi halb üllatus. 47-st Rios käinud sportlasest ei mahtunud sügisest EOK toetusesaajate hulka kaheksa: karjääri lõpetanud sulgpallur Kati Tolmoff, noor ujuja Maria Romanjuk ja kuus kergejõustiklast (Liina, Lily ja Leila Luik, Tiidrek Nurme, Kaur Kivistik, Grit Šadeiko). „Olümpiasportlasi on koheldud ebavõrdselt,” arvab Teigamägi, kes peab sel teemal EOK-ga endiselt läbirääkimisi.
Kui A- ja B-kategooria sportlaste määramiseks on EOK-l konkreetsed kriteeriumid ja Teigamäe hinnangul mõistlikult määratud rahasummad, siis C-kategooria on subjektiivsem, D kaotati üldse ära. C-taseme sportlaste kohta tegi otsuse tippspordikomisjon, mille esimees on Tõnu Tõniste. Kergejõustikuinimestest kuuluvad sinna Erki Nool ja Jaanus Kriisk.

„C-kategooriasse kvalifitseerusid sportlased, kel on eeldus tõusta B- või A-kategooriasse,” selgitab EOK peasekretär Siim Sukles. Seega ei näinud komisjon Luikedel, Nurmel, Šadeikol ja Kivistikul väljavaateid tulla olümpial esikümnesse, MM-il esikaheksasse või EM-il poodiumile. Küll aga loodetakse mainitud kohti ülejäänud olümpiakoondislastelt.
C-tasemele paigutati ka mitu Riosse mitte jõudnud noorsportlast, kergejõustiklastest kümnevõistlejad Õiglane ja Rosenberg. Kevadel USA-s 8108 punkti kogunud Saluri, kelle olümpiadebüüt läks vigastuse nahka, asetati EOK tabelis ühele reale Taavi Tšernjavskiga, nii et kahe mehe peale laekub EKJL-ilt 500 eurot. Tšernjavski jäi EKJL-i stipisaajate ringist siiski välja, sest eelistas 250 eurole tasuta kohta Audenteses ehk ühiselamukohta, toitlustust ja hallipääset.

Aga sponsorid?

Miks pole EKJL leidnud erasektorist rohkem toetust ja sõltub üksnes EOK-st? „Läbirääkimised uute toetajate kaasamiseks käivad praktiliselt aasta läbi,” kinnitab Teigamägi, nentides, et tippspordis on raha vähe. „Suurte eratoetajate kaasamine ei ole lihtne, peamiselt toetavad Eestis sporti kodumaise omanikuringiga ettevõtted, mõned valdkonnad on eratoetuse koha pealt rohkem, mõned vähem atraktiivsed.”
Tema sõnul korraldavad EKJL ja ERR suuresti just erasponsorite abiga sarja TV 10 Olümpiastarti ning eri vanuseklasside meistrivõistlustele on lisandunud auhinnatoetajaid.

EOK peasekretär Siim Sukles soovitab vaadata suurt pilti, mitte keskenduda ühele alaliidule.

 

„Tegime olemasoleva raha juures sisulised muudatused. Kõik alaliidud, kelle sportlane osales olümpial, said aastaks kaks C-kategooria kohta,” selgitab Sukles. „Lõpetasime süsteemi, kus pärast olümpiat kukkus toetuse koefitsient mitu korda, ehk tagasime stabiilsema rahastuse. Samuti ei toetata enam ühe alaliidu peatreenerit, vaid sportlaste isiklikke treenereid, kergejõustikus on neid nimekirjas viis.”

Taivo Mägi, Andrei Nazarovi ja Aleksander Tammerti toetus on 1200 eurot. Kuus on ette nähtud ka 600 eurot ühele odaviske ja mitmevõistluse treenerile.

Kümnevõistleja Karl Robert Saluri ema Iiris kirjutas blogis Kuimetsa Kuld, et segane süsteem tekitab pettumusi.

 

„Tundub, et toetust jagatakse selle alusel, kellesse usun või kellesse ei usu. Kes mulle rohkem meeldib või keda keegi isiklikult paremini tunneb,” kirjutas Iiris Saluri. Pinged tekkivat siis, kui sportlasel on raha saamiseks põhjendatud ootus.

23-aastane Saluri sai pärast olümpianormi täitmist maist augustini elus esimest korda stipendiumi – 600 eurot. Sügisest vähenes see 250-le. „Kuni pole vastuseid ega läbipaistvat rahastust, seni need, kel on tagataskus tugev isiklik motivatsioon, lähedaste toetus ja usk, jätkavad. Kel seda pole, kukuvad kõrvale,” hoiatas Saluri ja lõpetas postituse siiski positiivselt. „250 eurot kuus on parem mitte millestki, mis oli varem. Häda korral on olemas ema, vanem vend ja Ameerika spordisüsteem, mis abiks isegi vigastuste korral.”