Janek Õiglane ja Taavi Tsernjavski alustavad täna Götzises oma hooaja esimest 10-võistlust, kus sihid on täpselt sama suured kui olid Robil aprillis. Kummalgi pole õnnestunud seni 8000 piiri alistada, aga mõlemad on sisuliselt selleks valmis. Janeki senine parim tulemus 7945 punkti (11,23/ 7.23/ 14.88/ 2.04/ 51.14/ 14.67/ 40.70/ 4.50/ 69.15/ 4:37,75) on pärit möödunud suvel Kadriorus toimunud U23 Euroopa MV-lt. Taavi on kogunud enda maksimaalseks skooriks 7744 punkti.
Minu jaoks teeb nende meeste tänaste ja homsete saavutuste jälgimise ennekõike põnevaks see, et näha, kas nad suudavad mõlemad täita olümpianormi ja teiseks kui suurelt. Kas lükkavad Robi joone alla, ehk kes on need kolm mitmevõistlejat, kes Eestist lõpuks olümpiale pääsevad või/ja kas meil tõesti tuleb normitäitjaid rohkem kui on kohti. Kui nii peaks minema, siis kinnitaks see ainult tõsiasja, et oleme tõesti age mitmevõistluse maa!
Meie omade kõrval on hea jälgida ka teiste kõvade meeste võimeid ja suutlikkust. Alates juunioride e U18 EM-st, mis toimus Kadriorus 2011. aastal, olen jälginud Kevin Mayeri tähelendu, kes siin võitis, kogudes juba siis enam kui 8000 punkti. Muidugi on vahva, et ka Maiceli ja Robi koolivend Garrett osaleb ja siis hulk teisi vahvaid selle.
Mida Robi ise hetkel teeb? On Floridas, täpsemalt on seal kogu nende punt, mis tähendab, et ikka Maicel ka ja sealolemise nimeks on "laager". Kui küsin Robi käest, et kuidas seis on, kas küünarnukk juba lubab ja õlg laseb teha kõiki alasid, sain vastuseks, et pole hullu: "Parem valus küünarnukk ja tundlik õlg koos olümpianormiga, kui täiesti terve ja 7900 punkti". Ütles, et tegelikult saab juba jälle teivast hüpata, odaga on veel veidi keeruline, aga järgmise võistluseni on veel paar nädalat aega (NCAA 8.-11. juuni) ja asjad liiguva paremuse suunas.
Nüüd pöidlad pihku! Mina jälgin tulmusi SIIT
Esimene päev õhtus ja valdavaks tundeks on: "Sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saand midagi".
Pagan, ma tõesti ootasin seda võistlust terve kuu ja ma tõesti lootsin, et siit midagi tuleb. Lootsin meie poistelt. Hea küll, Taavi puhul oli teada, et liiga palju oodata ei tasu, sest varvas sai laagris viga ja ettevalmistus jäi kesiseks, aga Janek! Kõik pidi ju olema hästi, ei vigastusi, ei takistusi, aga tulemused täna, julgen öelda, alla lati.
100m isikliku parandus sajandik sekundit, aeg 11.31. Hea küll, pole tema ala, suurt arengut pole toimunud, aga tegi oma ära. Vaatame edasi.
Kaugus - 7.04. Isiklikust rekordist 7.28 jäi see veidi kaugele. Teiste tulemusi vaadates tundus, et head päeva polnud kauguses kellelgi, kõik jäid isiklikule alla, ühe erandiga vist. Kõik ei ole kadunud, vaatame edasi.
Kuul. See võiks lennata, isiklikku rekordit tehes lendas 15 meetri joonele üsna ligi. Täna! Pikim katse 14.12. Kõlab nagu pettumus. Senisele isiklikule kaotab 90 punkti. On seda võimalik järgmiste aladega tasa teha? Vaatame.
Kõrgus. Et midagi hakata tagasi võtma, peaks hüppama kõrgemale 2.04-st. Ja siin juba lubab, aga mitte liiga palju. Oma teeb ära, tulemus 2.03.
400M - No nüüd peaks jooksma nagu jalad võtavad, sest rohkem võimalusi tänasesse päeva ei anta. Liiga kiire poiss ta ei ole, aga isiklik on vähemalt alla 51, kuigi oma rekordseerias jooksis 51.14. Täna ei saa nii kiiresti. Aeg 51.27, annab päeva lõppsummaks 3940 punkti, üldjärjestuses 19. koha ja -105 punkti isikliku rekordi graafikule. Võime vaadata edasi, päevad pole ju vennad, aga tänase pealt olümpianormi tegemise lõhna enam tunda ei ole.
Selline see sport kord juba on - kord oled kilbil ja siis jälle kilbi all. Emotsioonid nagu ameerika mägedel. Vaata või seda Kanteritki, alles me saime kaela sahmaka pettumust tema viimase koha ja tagasihoidliku tulemuse 60.70 eest Teemantliigal Rabatis ja nüüd! Sa pole ühest pettumusest veel korralikult toibudagi jõudnud, kui mees teeb uue etteaste ja näitab, et tahtmisel ei ole piire - ketas lendas rohkem kui 65 meetrit otse meie endi ninade all Tallinnas. Kas pole tore. Ühel päeval naeratab õnn ja õnnestumine ühele, teisel teisele.
Kogu Götzise võistluse esimene päev ju ka tegelikult nii nukker ei olnud, oli ikka säravaid ja säravaimaid esitusi. Leidsin endale uue lemmiku, ameeriklase Jeremy Taiwo. Garrett on ka võistleja, kelle hea esinemine ja sinna lisanduv emotsionaalsus alati suunurgad kõrvade poole kisub. Seega, edasi Kentucki poisid. Ju on paremad päevad veel ees.
Teine päev:
Uued alad, uued lootused, kuid Janeki puhul need ei töötanud. Tõkete aeg 15.14, kettas 36.19 ja teibas... Algkõrgus oli kahtlaselt kõrgel - 4.60, mis tähendas, et tõenäoliselt on talvel head tööd tehtud, kui selliste panustega välja tullakse, aga teisalt, mäletan O'Brieni raamatust, et mida kõrgemalt hüppeid alustad, seda kauem tuleb sul tühja närveerida. Götzises venitas võistlust segama tulnud vihm oote aega veel omavõrra ja nii juhtus see, mida keegi ei taha, et juhtuks, aga mis vahel ikka juhtub - algkõrgus jäi võtmata. Enam polnud midagi, oli ainult kahju, aga kahjule olevikku ei ehita. Oda viskele oli siiski veel jaksu minna, ikkagi trump ala, aga pikkus 65.02, mis iseenesest on väga korralik, kuid mitte Janeki jaoks, tõenäoliselt suurt tröösti ei pakkunud.
Lõpuks ei jäänud isegi kaasaelajana muud teha kui õhku ahmida. Ma ei mäleta, et oleksin olnud varem sellise läbipõlemise tunnistajaks. Julgen nimetada juhtunut läbipõlemiseks Janeki enda twitteri postituse põhjal, kus ta tunnistas, et tahe oli, aga jalad ei tulnud järele. Analüüsi ja mõtlemisainet jagub pikaks ajaks. Ju oli seda vaja, et ühel päeval tugevama ja targemana jätkata. Õppida on kindlasti sest loost teistelgi.
Taavi uut päeva ei alustanud.
Põnevust võistlustele jagus ikka ka, kuigi võitja Damian Warner hoidis läbivalt liidripositsiooni ja võitiski tulemusega 8523 punkti, siis ülejäänud mehed said ritta ikkagi alles pärast viimast ala.
Kevin Mayer on hea jooksu mees, mäletan juba tema kunagisest Kadrioru võistlusest. Ainus, kellele Robi ei suutnud jooksus tuult alla teha. Kevin võttis neilt võistlustelt teise koha punktidega 8446.
Kolmandaks jäi Kai Kazmirek 8318.
Jeremy Taiwo pidi leppima neljanda kohaga, sest pikk jooksus, tundus, talle lõbu ei pakkunud, punkte 8203.
Garrett Scantling jäi lõppkokkuvõttes seitsmendaks punktidega 8107, aga teda mõjutas vist viimane katse odaviskes. See kujunes taas emotsionaalseks, sest oda läks lendu ja lendas ja lendas ja olen üsna kindel, et see oli selle päeva pikim odalend, aga... Garrett unustas end oda maandumist vaatama ega pannud tähele, et ta samal ajal kogu aeg äraviske joonele ligemale liikus, kuni varbad sellest üle astusid ja kohtunik tõstis punase lipu. Ohh, oli see alles "ahhhhhh". Reeglid on reeglid ja motivatsioon läks koos karmide reeglitega.
Vot sellised emotsioonid tõi koju üks võistlus kaugelt Austriast.
Esimene päev õhtus ja valdavaks tundeks on: "Sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saand midagi".
Pagan, ma tõesti ootasin seda võistlust terve kuu ja ma tõesti lootsin, et siit midagi tuleb. Lootsin meie poistelt. Hea küll, Taavi puhul oli teada, et liiga palju oodata ei tasu, sest varvas sai laagris viga ja ettevalmistus jäi kesiseks, aga Janek! Kõik pidi ju olema hästi, ei vigastusi, ei takistusi, aga tulemused täna, julgen öelda, alla lati.
100m isikliku parandus sajandik sekundit, aeg 11.31. Hea küll, pole tema ala, suurt arengut pole toimunud, aga tegi oma ära. Vaatame edasi.
Kaugus - 7.04. Isiklikust rekordist 7.28 jäi see veidi kaugele. Teiste tulemusi vaadates tundus, et head päeva polnud kauguses kellelgi, kõik jäid isiklikule alla, ühe erandiga vist. Kõik ei ole kadunud, vaatame edasi.
Kuul. See võiks lennata, isiklikku rekordit tehes lendas 15 meetri joonele üsna ligi. Täna! Pikim katse 14.12. Kõlab nagu pettumus. Senisele isiklikule kaotab 90 punkti. On seda võimalik järgmiste aladega tasa teha? Vaatame.
Kõrgus. Et midagi hakata tagasi võtma, peaks hüppama kõrgemale 2.04-st. Ja siin juba lubab, aga mitte liiga palju. Oma teeb ära, tulemus 2.03.
400M - No nüüd peaks jooksma nagu jalad võtavad, sest rohkem võimalusi tänasesse päeva ei anta. Liiga kiire poiss ta ei ole, aga isiklik on vähemalt alla 51, kuigi oma rekordseerias jooksis 51.14. Täna ei saa nii kiiresti. Aeg 51.27, annab päeva lõppsummaks 3940 punkti, üldjärjestuses 19. koha ja -105 punkti isikliku rekordi graafikule. Võime vaadata edasi, päevad pole ju vennad, aga tänase pealt olümpianormi tegemise lõhna enam tunda ei ole.
Selline see sport kord juba on - kord oled kilbil ja siis jälle kilbi all. Emotsioonid nagu ameerika mägedel. Vaata või seda Kanteritki, alles me saime kaela sahmaka pettumust tema viimase koha ja tagasihoidliku tulemuse 60.70 eest Teemantliigal Rabatis ja nüüd! Sa pole ühest pettumusest veel korralikult toibudagi jõudnud, kui mees teeb uue etteaste ja näitab, et tahtmisel ei ole piire - ketas lendas rohkem kui 65 meetrit otse meie endi ninade all Tallinnas. Kas pole tore. Ühel päeval naeratab õnn ja õnnestumine ühele, teisel teisele.
Kogu Götzise võistluse esimene päev ju ka tegelikult nii nukker ei olnud, oli ikka säravaid ja säravaimaid esitusi. Leidsin endale uue lemmiku, ameeriklase Jeremy Taiwo. Garrett on ka võistleja, kelle hea esinemine ja sinna lisanduv emotsionaalsus alati suunurgad kõrvade poole kisub. Seega, edasi Kentucki poisid. Ju on paremad päevad veel ees.
Teine päev:
Uued alad, uued lootused, kuid Janeki puhul need ei töötanud. Tõkete aeg 15.14, kettas 36.19 ja teibas... Algkõrgus oli kahtlaselt kõrgel - 4.60, mis tähendas, et tõenäoliselt on talvel head tööd tehtud, kui selliste panustega välja tullakse, aga teisalt, mäletan O'Brieni raamatust, et mida kõrgemalt hüppeid alustad, seda kauem tuleb sul tühja närveerida. Götzises venitas võistlust segama tulnud vihm oote aega veel omavõrra ja nii juhtus see, mida keegi ei taha, et juhtuks, aga mis vahel ikka juhtub - algkõrgus jäi võtmata. Enam polnud midagi, oli ainult kahju, aga kahjule olevikku ei ehita. Oda viskele oli siiski veel jaksu minna, ikkagi trump ala, aga pikkus 65.02, mis iseenesest on väga korralik, kuid mitte Janeki jaoks, tõenäoliselt suurt tröösti ei pakkunud.
Lõpuks ei jäänud isegi kaasaelajana muud teha kui õhku ahmida. Ma ei mäleta, et oleksin olnud varem sellise läbipõlemise tunnistajaks. Julgen nimetada juhtunut läbipõlemiseks Janeki enda twitteri postituse põhjal, kus ta tunnistas, et tahe oli, aga jalad ei tulnud järele. Analüüsi ja mõtlemisainet jagub pikaks ajaks. Ju oli seda vaja, et ühel päeval tugevama ja targemana jätkata. Õppida on kindlasti sest loost teistelgi.
Taavi uut päeva ei alustanud.
Põnevust võistlustele jagus ikka ka, kuigi võitja Damian Warner hoidis läbivalt liidripositsiooni ja võitiski tulemusega 8523 punkti, siis ülejäänud mehed said ritta ikkagi alles pärast viimast ala.
Kevin Mayer on hea jooksu mees, mäletan juba tema kunagisest Kadrioru võistlusest. Ainus, kellele Robi ei suutnud jooksus tuult alla teha. Kevin võttis neilt võistlustelt teise koha punktidega 8446.
Kolmandaks jäi Kai Kazmirek 8318.
Jeremy Taiwo pidi leppima neljanda kohaga, sest pikk jooksus, tundus, talle lõbu ei pakkunud, punkte 8203.
Garrett Scantling jäi lõppkokkuvõttes seitsmendaks punktidega 8107, aga teda mõjutas vist viimane katse odaviskes. See kujunes taas emotsionaalseks, sest oda läks lendu ja lendas ja lendas ja olen üsna kindel, et see oli selle päeva pikim odalend, aga... Garrett unustas end oda maandumist vaatama ega pannud tähele, et ta samal ajal kogu aeg äraviske joonele ligemale liikus, kuni varbad sellest üle astusid ja kohtunik tõstis punase lipu. Ohh, oli see alles "ahhhhhh". Reeglid on reeglid ja motivatsioon läks koos karmide reeglitega.
Vot sellised emotsioonid tõi koju üks võistlus kaugelt Austriast.
No comments:
Post a Comment