Uibos on spordimehe ainest :)

 

Eile oli taas õhtu, mil jahmatusest suu lahti vajus ja nii päris pikaks ajaks jäigi. Ja on ausalt öeldes veel tänagi pisut töllakil. 

Põhjuseks Maiceli suurepärased, täiesti jahmatavad tulemused oma hooaja esimesel kümnevõistlusel. Seejuures on hooajast saanud teine hoopis märkamatult.

Mis mees?!?!, tahaks küsida eilse seeria peale: 100m 10.99, kaugus 7.82!. kuul 12.73, kõrgus 2.05 ja 400m 50.94, punkte avapäevaga 4151.  

Spordivõhiku jaoks ütleksin, et Maiceli poolt kordasaadetu on sama jahmatav kui hommikune rohelus akna taga, kus veel magama minnes kõrgusid hanged. Sa tead, et need hanged kaovad, aga sa pole valmis nii kiireks muutuseks. Võimas! Tänaselt õhtult ootan rohelusest välja kasvavat palju värvilisi õisi!

Kuna viimasel ajal siinpool lompi eriti midagi sündinud ei ole, siis nimeta või blogi ümber. Robi sõitis eile Hispaaniasse, et veeta järgmised kolm nädalat Albiris vormi lihvides. Teised mitmevõistlejad, heitjad ja jumal-teab-kes veel. Loodetavasti innustavad Maiceli rekordid neidki ja me näeme juba suve hakul palju uuest klassist tulemusi ka siin. Meelis ütles, et temale andis küll Maicel kõvasti powerit juurde, mille plaanib välja elada juba laupäeval kolmikhüppes, ikka Ameerikas. Hoian pöialt kahe käega!

Peaksin enda jooksudistantse samuti pikendama ja kätekõverduste arvu suurendama. 

Ootan tehtule ilusat jätku! Maic on kõva mees!

Eilseid ilusaid etteasteid nääb siit
Eilseid ja tänaõhtuseid värskeid tulemusi saab siit
Delfi pikem lugu Maicelist

Kevadised tegemised

Esmalt pean tunnistama, et minust on saamas trenni narkomaan. Alanud on neljas trenninädal ja kui Robi ütles, et tema eesmärk oli mind kava tehes jooksma panna, siis see eesmärk täitus varem kui me kumbki oodata oskasime. Täna jooksin 5 kilomeetrit ja uskuge - see on mõnus! 1500 aja peale ma siiski ei jookseks. Robi näitas, milline on 1500 tempo, aga ma ei hakanud järele prooovima, kulgen omas rütmis nautides seda, mida teen. 

Veidi kaugemale tagasi vaadates oleks patt mööda minna möödunud nädalavahetusel Päevalehes ilmunud Robi persoonikast. Loo autor Karl Rinaldo tegi kogu jutu Delfi vahendusel kättesaadavaks ka neile, kel Päevaleht koju ei käi ja kes lehesabas seista ei viitsi. 

Midagi uut ses loos ei olnud. Vahest mõne jaoks oli üllatus, et poiss kunagi kirega ka võrku mängis, aga ise olin üsna rõõmus, kui Audes selgus, et kahte jumalat korraga teenida ei saa. Tegelikult mäletan sedagi korda, kui pärast ühte järjekordset võrkpallivõistlust ütles Robi ise, et see pole päris tema ala.

Igatahes tõi Robi jaoks lehelugu unustatud pallimängu jälle meelde ja nii ta möödunud nädalavahetusel oma küla poistele üle hulga aja taas appi läks. Kohilas oli miski turniir, kus nad olid ühe mängu võitnud ja teise kaotanud. Mul poleks midagi olnud selle vastu, kui nad oleks mõlemad mängud võitnud, aga ju oli võidutahtjaid teisigi.

Tegelikult on viimane nädal möödunud Robi jaoks arstide vahet sõeludes, mis jätkub veel ka järgmisel nädalal. Menüüs on kõike: meestearstidest alates ja uuel nädalal põhjalike südameuuringutega lõpetades. Vahepeale on jäänud pöia kompamine, mis pidi teinekord kahtlasi valuaistinguid andma. Järge ootavad veel mõne spetsialisti külastused. Mitte, et midagi otse paigast oleks, aga oleks ju hea olla heas vormis enne pikki laagreid. 4. aprillil algab mitmevõistlejate laager Jõulumäel, millele järgneb kolmenädalane Hispaania laager.

Hispaania laager (11. aprill - 2. mai) on Robi jaoks viimane soojamaa laager enne Ameerikasse äraminekut. Nii pikalt polegi ta varem laagris olnud ja seegi sai võimalikuks ainult tänu toetajatele. Erilised tänud Kergejõustikuliidule ja Ants Kaljundile Pärnu Mets AS-st.
Suur aitähh ja pikk pai kõikidele, kes õla alla panid: vend Siim Kaarel, Liina Kersna, Liisa Vaidla, Liina Tanvel, Allan Juhken, Karel Radiko, Risto Toom, Herle Rohtaas, Külli Friedemann ja Triin Vasar! Tänu teile kõigile saab Robi minna soojamaalaagrisse koguma viimast särtsu olulise hooaja eel. Esimesed head tulemused on pühendatud teile. 

Maicel, kes enam soojamaa laagreid ei vaja, teeb maakera teisel poolel ühe võimsa tulemuse teise järel. Eile lennutas odas järjekordse isikliku, ja mitte lihtsalt ei nihutanud odaotsa mõne sentimeetri võrra endast kaugemale, vaid ikka kohe meetrid jäid vahele vana rekordiga võrreldes. Uus tulemus 60.85. 110 tõketes oli kirjas Maiceli katkestamine. Süda jättis löögi vahele, seda nähes, aga õnneks ei midagi hullu, st vigastus polnud katkestamise põhjuseks, oli lihtsalt "lappama läinud", ütles Robi pärast suhtlust Maiceliga. 

Oma silmaga saate Maiceli tulemused ja tegelikult veel kolme Eesti noormehe tulemused üle vaadata sellelt lehelt. Leidsin siit lisaks Maicelile ka Rasmus Rooksi, Kaarel Mangussoni ja Hendrik Themase nimed. 

Sirvisin veidi meie välishooaja võistluskalendrit ja panen siia kirja enese jaoks olulisemad võistlused, millel silma peal hoian:

8.- 9. juuni - Rootsi-Eesti-Soome mitmevõistluse MV Rootsis

26.juuni -  Eesti Noorsoo ja A vanuseklassi MV Võrus

29.- 30. juuni - Euroopa mitmevõistluse karikavõistluste Superliiga  Tallinnas

11.- 14. juuli - Euroopa noorsoo MV Tamperes

02.- 04. august - Eesti mitmevõistluse MV Rakveres

10. august algab Moskvas kergejõustiku MM.

Juuniorite vanuseklassis on samuti palju huvitavaid võistlusi, mis siin loetelus ei ole, aga mida kindlasti jälgin. 

Kuni juunini teen kindlasti ise ka usinalt trenni ja kui selleks ajaks hoog üle ei juhtu minema, siis lasen elu lõpuni välja :).

Robi treeningkava ja toitumisnõuanded emale

Sel talvel hakkasin Robile peale käima, et ta teeks mulle treeningkava, sest tundsin, et kuigi ma pole veel isegi 50 ja enamik riideid mahub veel selga, hakkab ometi kogunema üha enam seda kihti, mis olemise ebamugavaks muudab. Samas ei olnud ma end viimastel kuudel ka absoluutselt liigutanud. Ainus liikumine oli uksest autorooli ja tagasi. Kõige pikemad liikumistrajektoorid läbisin kaubanduskeskuses toitu valides. Näitasin Robile, milliseks ma olin muutunud ja rohkem polnud vaja :). Ta istus laua taha ja plaan sai valmis.

Treeningkavale oli minupoolseks ainsaks tingimuseks, et pean saama treenida kodus olemasolevate vahenditega arvestades. Need olid sellised:

Kaks nädalat tagasi sain oma plaani kätte ja mõned vihjed söömise-joomise kohta ka.
Praegune plaan näeb välja selline:

Esmaspäev

Soojendus oma rõngaga 3x3minutit, puhkad vahepeal 2-3 minutit.

Kätekõverdusi 4x10 ( kui jõuad) kui ei, siis põlvedel 4x20

Toenglamangus seis 4x30sek. Küünarnukkidel.

Selili 4x30 sek. Jalad kõverdatult põlvedest 90 kraadi, puusad üleval, turi maas.

3x20 kükki

2x3min rõngaga peale ja siis 3-5 minutit venitusi.

Kolmapäev

Kohapeal põlvetõstet 4x35 korda (mitte jooks, vaid lihtsalt tõstad põlve), puhkad vahel 1min.

Kõhulihaste rull, 2x4x10 korda. Paus seeria vahel 30sek . vahepeal paus 3min.(venitad)

Väljaasted 6x10 sammu toas.

Toenglamangus põlvetõste rahulikult, 4x20

Venitused, kerge sörk  toas, edasi-tagasi, 2minti.

Reede

Rõngaga kere soojaks 3x4 minutit.

Väljaasted külgees, 5x15 sammu. paus 1min

Selili olles jalad kõverdatud, puuudutad korda-mööda erinevat jalga(kõhulihased) 3x20.

Käpuli olles, tõstad kordamööda vasakut jalga ja paremat kätt, ja siis vasakut kätt ja paremat jalga. (tõstad kätt ja jalga korraga, diagonaalis). 4x20

Kätekõverdused põlvedepeal, 5x20

3x20 kõhulihaseid sellili olles, tavaline kõhulihastetrenn. 

Venitused 2-3 min

Laupäev – 8km kepikõndi normaalse tempoga.

Pühapäev – 300m kõndimist, 200m kerge sörk, 300m kõnd, 200m sörk. Nii kokku 8 seeriat, niiet jooksu tuleb kokku 1600m. Läbitud maa 4km.

Toitumissoovitused oli hästi lihtsad - pärast kella 18.00 vältida süsivesikuid, süüa iga 3 tunni tagant, vahepaladeks kerge näks ja kui viimane söök jääb hilja peale, siis salat või kala või muud taolist ja muidugi ohtralt vett. Ainus, millest loobuma pidin, oli minu iganädalane lahja saunaõlu. 

Kaks nädalat olen nüüdseks seda kava täitnud ja ausalt öeldes teinud veidi enam kui kava ette nägi, st puhkepäevi olen teinud kahe nädala jooksul ainult ühe. Esimene nädal oli kava veidi kergem, aga siis vaatas Robi, et liiga lihtsalt läheb ja lisas kordusi, mõned lisaharjutused ja pikendas läbitavaid vahemaid. Tegelikult on see pealtnäha ei midagi tegemine päris higistama ajav ja ega ma kätekõverdusi ikka puhtalt ei tee veel, punnitan põlvede pealt, kuid pean tunnistama, et abiks seegi. Kava mõjub. Kuna kaal ei olnud mulle oluline, vaid mõõdud, siis võin nüüd kahe nädala järel hõisata, et vöökohast on kadunud 4 cm, puusa ja kõhtu on jäänud vähemaks paari sentimeetri jagu. 

Ma ei ole endale kunagi seadnud pikajalisi sportlikke eesmärke, aga lühemaid ülesandeid olen teinekord siiski püstitanud. Esimene kord kooliajal, kui kehalise õpetaja ütles, et olen klassis kõige nõrgem tüdruk. Ah, et mina või? küsisin endalt üle, vaatasin peeglisse ja ütlesin - teist korda ma seda enam kuulda ei taha! Hakkasin veel samal päeval end tugevamaks treenima. Tugevaks pidin saama kätekõverdusi tehes. Alustasin seina najalt, sest tõesti, rohkem ma siis ei jõudnud. Seinanajalt edasi liikusin laua peale ja nii edasi, aina maale lähemale. Suvel malevasse jõudes pidin tegema ükskord karistuseks 100 kätekõverdust maast ja ma sain sellega hakkama, lõdvalt :). 

Teinekord tahtsin end vennale tõestada, kes on kogu elu trenni teinud. Ta käis jooksmas. Ühel päeval otsustasin temaga kaasa minna, aga mõistagi mitte jooksma. Jooksmine mulle ei meeldi. Andsin vennale enda arvates väikese edumaa ja sõitsin rattaga järele, aga edumaa sai liiga suur ja ma ei leidnud teda kusagilt. Siis läks vend sõjaväkke ja enne seda kui ta hakkas sealt tagasi tulema, mõtlesin, et hakkan ka jooksma, siis näeb tagasitulles, et ka mina suudan. Võtsin väikse naabriplika näppu ja igaõhtused jooksutrennid algasid.  Trenn kandiski vilja ja seda vilja käisime maitsmas lõpuks Paide Türi rahvajooksul. Mõistagi ei jooksnud me pikka distantsi, aga lühemaga saime ilusasti hakkama ja see on olnud seni mu ainus jooksuvõistlusel osalemine. Siiani arvasin, et kindlasti ka viimane, aga enam ma selles nii kindel ei ole, sest Robi on lubanud mu lõpuks uuesti jooksma panna. Elame näeme.

Igatahes on see järjekordne väikene eksperiment iseendaga lisanud elule särtsu ja sentimeetrite kadumisest olulisem on tunda, et sa saad sellega hakkama! Muide, iga korraga aina rohkem ja aina paremini! Lähengi nüüd oma pühapäevast ülesannet täitma, kus kõndimise osa on lühendatud ja joostes läbitava maa hulka samal ajal tõstetud. Praegu suudan ja olen rahul!

Arkansas astub iga päevaga lähemale

Kõik algab hiilides. Võta või seda kevadet - selge, et ta tuleb, kuigi täna vingus õues tõeline maru, teed ummistusid lumevaaludega otse silmanähtava kiirusega ja ometi sa tead, et ta tuleb. Kevad mõistagi.

Sama selge on ka see, et ta läheb. Nüüd pean silmas Robi. Ükskõik milliseid probleeme või takistusi või hirme võib vahepeal külas käia, aga ta läheb. Nädala eest rääkisid minekust meie meediakanalid, täna oli vastav teade ka Arkansase kergejõustiku lehel arkansasrazorbacks.com, kus nad annavad teada, et eestlane tuleb.

Robi, kellest saab varsti vähemalt neljaks aastaks puhas Karl, on õnnelik. Imelik, kui oli Audentesesse mineku küsimus, siis ta küll sellist ootusärevust ei põdenud. Hirme oli tal enesel tol korral märksa enam kui nüüd Arkansase ees. Neli Aude-aastat on läbi saamas ja olen kindel, et kahetsus on viimane asi, millega ta neile viimasele neljale aastale mõtleb.

Nüüd on minu kord põdeda. Või mis sa siin ikka põed. Jah, need on suurepärased võimalused, mis noortel on, mis nad on ise endale välja võidelnud. Enam pole muud, kui minna ja tõestada, et valikud on olnud mehi väärt ja vastupidi.

Räägin mitmuses, sest täna sai ka Markus Leemet kätte oma paberid Ameerikast, tema tee läheb New Orleansi. Lahe, kas pole! Sel sügisel saavad emad öelda - poisid läinud, pori taga.

Enese mõnetise peataoleku lohutuseks leidsin kuldaväärt mõttetera SkyPlusist, autoriks Rauno Märks: Tegelikkus on alati kergem kui ettekujutus :)

Olen nõus!

Arengud jätkuvad

Suuremad arengud jätkuvad Ameerikas, kus Maicel uuendas oluliselt oma senist kettaheite isiklikku. Uus tulemus 44.03. 

Võhiku jaoks, kes mõtleb Gerd Kanteri hoogsatele kettakaartele ja leiab, et arenguruumi on veel kõvasti, toon kõrvale meie seniste 10-võistluste rekordtulemuste sees heidetud kettaheidete pikkused. 

Andrei Nazarovi käes on aastast 1987 Eesti noorsooklassi 10-võistluse rekord 8322 punktiga. Ketast heitis ta nende punktide kogumisel 41.68.

Erki Nool hoiab aastast 2001 enda nimel Eesti 10-võistluse rekordit võimsa punktisummaga 8815. Tema kettaheite tulemus oli rekordseeriat tehes 43.40.

Muidugi ei heitnud Maicel oma kõva tulemust mitmevõistluse sees, aga see ei tähenda. Tulemus näitab, et mees on hoos. Robi on oma salaarvestuses välja arvutanud, et mitte ainult noorsoo EMi norm (7200), vaid isegi Moskva MMi norm 8000 punkti võiks olla Maicelile täiesti jõukohane. Tuleb vaid pöialt hoida, et mingeid ootamatuid takistusi teele ei satu ja siis valmis olla selleks, mis vali saatus meile pakub ;). Ise ootan põnevusega.

Novembris kirjutasin hulgast Eesti noortest, kes sealpool õppimas ja trenni tegemas. Täna leidis Robi Rasmus Rooksi hea tulemuse kauguses - 7.49, mille võiks vist mehe uueks isiklikuks lugeda, kuid kahjuks saatis seda hüpet lubatust suurem taganttuul. Teistest palju kuulda pole seni olnud. 

Kuulda oli viimasel nädalal vaid Robi unistuste poole liikumisest, mis minus kahetisi tundeid tekitab - sel ajal kui teised ütlevad: oo, kui lahe!, tunnen alati ka väikest ängi. See on paratamatu, aga kindlasti mitte takistavaks teguriks ühe mehe arengus. Las lendab!