Meelise pikad hüpped - ikka Ameerikas

Vaatasin, et kui kohalik meedia, Delfi näiteks, kirjutab nagu minagi Maiceli suurepärasest tulemusest ja Marek Niidust ollakse ka harjutud kirjutama, siis Meelis Siimsonile ei pühenda keegi ridagi, kuigi minu arvates on tema Ameerika koolide II divisioni võistlustel möödunud nädalavahetusel hüpatud kolmikhüppe tulemus 15.46 samuti selle hooaja Eesti hüppajate pikim. 

Kui eksin, siis kisa tõsta! 

Meelis Siimson aasta tagasi Lasnamäe spordihallis

Eestis olles keskendus mees kaugusele, viies Eesti juunioride rekordi uuele tasemele - 7.62. Kolmik tuli tema ellu tõsisemalt just Ameerikas, kuhu ta, nagu Maicelgi, läks õppima ja treenima alles möödunud sügisel. 

Kuulsin, et ta ise suurt rahulolu ei ilmutanud pärast vägevat pingutust, aga ju see tuleb tema loomusest, mis pürib ikka kaugemale, ikka kõrgemale ja ikka kiiremini.  Tal on aega veel, tal on aega veel...

Ameerika ülikoolidevahelisel II divisioni võistlustel pälvis Meelis kaugushüppes teise koha (7.46), kolmiku tulemus viis teda pjedestaali kolmandale astmele. 

Tubli poiss, hoidke tal silma peal, ma ütlen! Kui ise ei jaksa, siis lootke siinsele blogile. Aitan hoida. ;)

Maicel uuendas Noole noorsooklassi rekordit!

 Maicel Uibo

Uskumatu, aga ta saigi sellega hakkama!

Eesti noorsoo rekord 7-võistluses oli 23 aastat Erki Noole nimel (5960 punkti) ja alates sellest aastast, alates tänasest on uus rekordimees Maicel Uibo 5975 punktiga! Maiceli kahe päeva seeria oli selline: 7.19 - 7.36 - 13.64 - 2.02 - 8.28 - 5.10 - 2.39,72

Selles tulemuste jadas on kirjas mehe kuus isiklikku rekordit üksikaladel, ehk kõik va kõrgus, mille perfektset sooritus segas juba pikka aega liigategev jalavigastus ja muidugi lisaks punktisumma. Minu teada on see Eesti hooaja teine tulemus, noorsoo rekordist rääkimata. Ütlen veelkord - Eesti mitmevõistlus pole kaugeltki surnud, on alanud tema uuestisünd ja me kõik saame olla selle tunnistajaks.

Oli väga põnev õhtu! Kas siis ei peaks sellisteks puhkudeks organiseerima ühise vaatamise! FB aitab ja vahetuid emotsioone saab ka üle neti jagada, aga koos oleks veel võimsam. Selleks ju võistlustele kohale roomataksegi :)

Samas on nüüd hea kohe oma voodisse pugeda, et unes veelkord üle vaadata see lahe võistlus.

Võistluste üldjärjestuses jäi Maicel neljandaks. Võitis Kevin Lazas (6175) Arkansasest, teine oli Japheth Cato (6165), kool Wisconsin, kolmas Garret Scatling (6017) Georgiast nagu Maicelgi.

Nii armas oli kuulda, kuidas kohapealsed kommentaatorid, kes kogu aeg lisasid, kust keegi pärit on, püüdsid välja hääldada Põlvat. Ameeriklaste jaoks on tundmatu suurus isegi väike Eesti, aga kui poiss on Põlvast, siis tuleb see ka endale selgeks teha. 

Uhh, nüüd juba hakkan isegi veidike ootama uut talve ja Robi järele kolimist - saab emotsioone küll, isegi nii kaugelt ja isegi ise toast lahkumata! 

Aitäh, Maicel!

Lisalugemist Õhtulehes 
ja Delfis

Ameerika avastatud

Järjekordne eurooplane on oma jalajäljed Ameerikasse maha jätnud ja tundub, et kelle päkk kord seda maad puudub, see lummusest enam ei vabane. Robi oli vaimustunud. Oma silm vaatas üle nii Arkansase kui ka Georgia Ülikoolid, jalad mõõtsid ära kahe kõrgkooli staadionid, kõrvad kuulasid kahe kooli treenerite imelisi lubadusi ja otsus sündis, mis nüüd veel vaid vormistamiste taga. Sügisest läheb sõber Maicelile järele. Tõsi, siiski mitte samasse kooli, aga järgmisel talvel samal ajal võib sõpru jälle koos võistlemas näha - Robi valik on Arkansas. 

Vaatan arvuti kõrval lebavat lepingut ja tohutu rõõmu asemel tuleb peale hoopis nutt. Jumal tänatud, et selle minemise mõttega kohanemiseks on aega, aga ikkagi on see valus paratamatus. Hea, et Maicel enne läks, tänu talle kujutan nüüd ette, mis tähendab võistluste jälgimine ja kaasaelamine üle interneti. Järgmisel aastal võiks lausa hakata korraldama ühiseid vaatamisi, tegema oma klubi, sest neid, kellele kaasa elada, on seal pool juba üsna palju.

Näiteks tegi Maicel eile USA ülikoolidevahelisel tähtsaimal võistlustel NCAA hea avapäeva 7-võistluses: 60m - 7.19, kaugus 7.36, kuul - 13.64 ja kõrgus - 2.02. Punkte kokku 3244, avapäeva järel 6. koht. Kohast tähtsam see, et oma senist rekordgraafikut edastab minu arvutuste järgi 68 punktiga ja seda valu tegeva jala kiuste, mis ei lase korralikult hüpata kõrgust. Loodan väga, et tänase päeva sooritused tulevad head haige jala kiuste ja ta suudab oma senist 5755 punktist tulemust parandada. 

Eile võistles samas hallis ka Marek Niit, sai 200m ajaks finaalis 20.89, mis andis kokkuvõttes 7. koha. Täna on ta 4x400 meetri stardis.

Ühel teisel võistlusel, ehk II divisioni koolide mõõduvõtmisel hüppas Meelis kaugust 7.46 ja platseerus sellega teisele kohale. Täna peaks Meelis-poiss proovima kolmikut.

Suvel läheb teistele järele lisaks Robile ka Markus Leemet, nii et klubi muudkui paisub, kes hakkavad edaspidi öösiti arvutite vahendusel poiste ookeanitaguseid tegemisi jälgima ja kaasa elama. 

No näed, juba üksi mõttest, et sa pole üksi, hakkas kergem ja tegelikult on ju lausa suurepärane, et selline võimalus noorte jaoks on. Robi esimene reaktsioon oli, et ei tahagi tagasi, et ei suuda oodata, millal saab minna ja hakata päriselt kasutama võimalusi, mida näidati ja mida proovida sai. Kui küsisin, et mis kõige enam võlus, siis sain vastuseks, et suhtumine. Toetav ja hooliv suhtumine oli see, mis teda esimesel käigul rabas. Nii lihtne ja ometi nii keeruline. Tuleb see vabadusest, mis lubab igal pool mujal olla teise inimese suhtes lahke, lugupidav ja tähelepanelik. On see möödunud aegadest alles jäänud hirm, mis meie väikesel maalapil sunnib igasse inimesesse suhtluma kui potentsiaalsesse äraandjasse ja vaenlasse? Ei oska öelda, aga see suhtumise erinevus ei kõla ju iseenesest uudsena ja see on see, mida ei saa ettekirjutada ükski valitsus ega riigikord. Suhtumist saame muuta igaüks ise ja iseenda sees. Öelda seda on lihtsam kui teha. Mis viga siin blogiveergudelk suhtuda - suhtun kõigisse hästi, aga kui olen võistlustel, siis pigem ei suhtle, sest kust ma tean, kuidas teised suhtuvad. Kuna viimasel ajal on hakatud võistlustel ära nimetama, kui kohal olen, et vaadake blogi ka, siis ütleja ju ei tea, et ma tegelikult selle kohapeal võpatan - kust ma tean, kuidas kõrvalistuja suhtub?

Kõrvalistuja suhtumine ei pane mind oma tegevust muutma, aga suhtumist võiks muuta küll - mitte kõrvalistuja, vaid enese oma. Kuna külastajaid on kogunenud üsna arvestatav hulk, siis järelikult suhtutakse! Võiks ju lihtsalt tunda rõõmu, et perekonna, ühe poisi isikliku kroonika kogumise nimel alustatud tegevus on kasvanud palju laiemaks ja pakub seeläbi huvi ka hoopis suuremale ringile. Tegelikult ju tunnengi, aga välja igaks juhuks ei näita :). 

Ilus päev ja ilus elu! Ootan õhtut ja meie meeste uusi tulemusi Ameerikas.

Rõõmu!

Göteborg ja Lasnamäe

Teist päeva elan kaasa mitmevõistlusele Göteborgis ja tegelikult Lasnamäel ka, kus Janek Õiglane teeb suurepärast 7-võistlust juuniorite vanuseklassis ja imemees Hausenberg B-vanuseklassis.

Robi üheks salasooviks oli eelmisel aastal üle teha Reintaki juuniorite vanuseklassi 7-võistluse rekord, mis on praegu 5592 punkti, aga mäletatavasti tõmbas ta teisel päeval ära tagareie ja sinna see läks. Õiglase senist võistlust ja tulemusi vaadates tundub, et tal on kõik võimalused olemas selle rekordi enese nimele vormistamiseks. Eile kogus mees nelja alaga 3110 punkti ja täna alustas väga hästi tõketes. Ma ei viitsi hakata arvutama täpset puunktiseisu Reintaki omaga võrreldes, aga selge on, et eile kaotas ta Reintakile kuskil 70 punktiga ja tänane tõkkejooks vähendas vahet Õiglase kasuks veelgi. Reintaki teivas oli rekordit tehes kõva - 4.90 ning 1000 aeg 2.57,70. Õhtuks näeme, mis Õiglane suudab. Teibas tal seni hiilgavaid tulemusi kirjas ei ole, aga joosta poiss jaksab!

Kahjuks pidin nägema, et Tsernjavski 60m tõketes starti ei saanud. Õnneks mees jätkas.
Näen neid asju ekjl.ee lehel toodud võistlustulemustest, ei mujalt.
Lõppkokuvõte kujunes suurepäraseks - rekordit ei sündinud, aga tubli tulemuse tegi kokku nii Janek Õiglane kui ka Kristjan Rosenberg, esimene kogus 5333 ja teine 5200 punkti. Usun, et kui Tsernjavski oleks saanud punktid ka tõkkest, oleks temagi olnud 5000 punkti ületajate seas.
Tugevad tegijad tulevad tagant, mille üle võivad ju mitmevõistluse fännid ainult rõõmu tunda. Naiste seis on juuniorite osas nutune.
Ei hakka rohkem halama. Märgin hoopis selle ära, et B-klassis tegi Hans-Kristjan Hausenberg võimsa vanuseklassi rekordi, mille võib nüüd küll suurte rasvaste numbritega oma nimele kirjutada - 5239 punkti on ligi 500 punkti enam kui oli varasem vanuseklassi rekord sel alal.

Göteborgis katkestas oma tänase võistluse  Mikk Pahapill. Jõeväli üksi peab meie jaoks kastanid tulest tooma ja tundmatu suurusena sinna minnes on ta oma ülesandega seni juba väga hästi hakkama saanud. Ise lootsin teibas veel enamat 4.70-st, aga ikkagi tubli, on see ju tema  isiklik :).
Eriti heas hoos tundub olevat Mayer, saab näha, millega see hoog lõpeb :).Teibas lõppes 5.20-ga ja jooksumees, mäletate ehk Tallinnast, on ta kõva. Oma FB lehel ei varja Mayer rõõmu, sest teine koht on enne viimast sama hästi kui taskus ja kes teab.... .
Nii läkski - Mayer säilitas oma teise koha, punktid 6297. Võitmatu oli Eelco Sintnicolaas punktidega 6372. Minu teine lemmik Adam Helcelet ei suutnud oma kolmandat kohta hoida ja kaotas nelja punktiga Mihail Dudasele, kes sai lõpuks 6099 punni.
Viis meest ületasid neil võistlustel  6000 punkti piiri, viies oli venelane Ilja Škurenev. Meie Kaarel Jõeväli jäi lõpuks 9. kohale 5841 punktiga. Oli üks põnev võistlus ikka küll.

Proovisin ise ka täna joosta 1000 meetrit ja kogesin taas, et see on ikka kuratlikult raske. Võtab täitsa hingeldama, mis sest, et mul pold ühtegi väsitavat ala selja taga, sest teleka vaatamist ja siin kribamist ei saa ju eriti väsitavaks pidada :). Tuule takistus oli muidugi suur - jälle kisub tuisuks, aga ellu jäin ja jään nüüd ootama uusi põnevaid võistlusi.

Robi Ameerikas, meie pilgud Rootsis

Aastaid tagasi üht kergejõustiku võistlust Kadriorus vaatamas käies jälgisin silmanurgast vanamehi, kes istusid tribüünil pastakas peos ja tähendasid järjest üles uusi ja uusi tulemusi. Miks, mõtlesin, siis, sest kõik tulemused kuvati ju ka staadioni ekraanile. Täna leidsin end teleka taga seda sama tegemas, kuigi kommentaatorid kordasid ja näitajad näitasid kõiki tulemusi ka ekraanile, aga ikka on vaja kaasaelamiseks olulisemaid näitajaid vaadata omaenese märkmetest, eriti nende omasid, kellele suurema hooga kaasa elad.

Kui mõni lugeja veel aru ei saa, siis olgu öeldud, et elan tulihingeliselt kaasa Göteborgis toimuvatele sise EMile. Olen täiega vaimustunud Kaarel Jõevälja heast algusest (6,93 - 60m, 7.67), kahe ala järel Sintnicolaasi järel kolme punktise kaotusega teine. Jõvälja punktiseis 1884. Pöialt hoian vanade emotsioonide pealt Kevin Mayerile (7,10 ja 7.54), mäletate, ta võistles kaks suve tagasi Eestis toimunud juuniorite EMil ja võitis tookord võimsalt 10-võistluse. Tsehh Adam Helcelet (7,07 ja 7.49) on üks ilus mitmevõistleja, talle elan samuti kaasa ja lõpuks olen muidugi võitja poolt :).

Eesti kommentaatoreid telekast kuulates hakkas kurb. Kurb võiks olla muidugi ennekõike Pahapilli ebaõnnestunud kauguse pärast, aga kui meie kohapealsed reporterid unustavad hoopis ära, et Pahapilli kõrval on võistlustules veel ka teine Eesti mees, kel läheb hästi ja hakkavad selle asemel hoopis lohutust otsima Pahapillile, pakkudes välja, et teistel võib ka halvasti minna, siis jah, muidugi võib, aga me ei hakka ju seda ootama??? Kui lähebki, on pahasti, sest võitja võiks selguda ikka nende seast, kel läheb hästi!

Igatahes jätkan kaasaelamist ja pöidlahoidmist meie omadele ja teistele samuti. 

Vahepeal sain mahti suhelda Robiga, kes jõudis eile Arkansasesse, elas seal kaasa Marek Niidu suurepärastele startidele, sõlmis sidemeid ja ütles, et läheb täna koos Kevin Lazasega treener Travis Geopferti juurde õhtusöögile. On kooliga väga rahul ja tõenäoliselt paneb valiku lukku, kuigi vaatab enne seda üle veel ka Maiceli kooli Georgias. 

Eestlastest tublidel sportlastel hoitakse seitsme maa ja mere taga hoolega silma peal ja juba sai Robigi endale ülesande püüda veel nii mõndagi noort tulevikulootust ära rääkida Ameerika kasuks otsustama. Põnev, kas pole. Loodan, et mõnedel on siiski enam võimalusi ka Eestis jätkamiseks, aga kui nad peaksid tahtma, siis uksed on avatud.

Esimene päev mitmevõistlust Euroopa meistrivõistlustel on läbi ja päeva lõpuks võttis liidripositsiooni enda kätte serblane Mihail Dudas, tehes kõrgusega teistele ära, kogus punkte 3476. Sintnicolaas teine 3444 punktiga, ja Mayer kolmas, kaks punkti vähem ehk 3442. Meie mees, Kaarel Jõeväli, hoiab kõrgel Eesti lippu. Kõrgus oleks võinud olla parem, aga oli nagu oli, on nüüd neljas 3374 punni ja tema järel Adam Helcelet 3370 punktiga.
Need võistlused ei ole Miku võistlused. Kahju. Selle kahju pealt on kogunenud 3208 punkti päeva lõpuks. Kõrguse laeks jäi talle 1.99.