Nädalavahetusel Lasnamäel näeme

Robi kihutas täna Tartusse, et vaadata pealt, mida toredat saadetakse korda Kutmani mälestusvõistlustel. Algselt oli tal unistus ise ka ühel alal kaasa teha, aga mattis selle mõtte enne mitmevõistlust maha. Arvas vahe kahe võistluse vahel liiga lühiseks ja ostustas, et ei hakka tormama.

Sätime siis end valmis laupäevaks. Istun ise kindlasti Lasnamäe hallis nagu loodetavasti ka tuhanded teised mitmevõistluse huvilised, et oma silmaga näha, mis toimub ja kuidas.

Osalejate nimekiri on üsna tore. Sellise stardilisti leidsin kergejõustikuliidu lehelt:

Nimekirja nähes pidin Robilt endalt küsima spordireptorterite tavapärase küsimuse: mis seisus oled ja milliste ootustega laupäeval starti lähed? Sain vastuse ka.

"Kui ootustest rääkida, siis kuna MM lükati aasta võrra edasi, on üks suur motivatsioon maas. Aga kuna ma juba Eestis olen, siis tahan ikkagi hea võistluse teha, sest välishooajale on oluliselt parem vastu minna, kui on üks hea võistlus all. See peaks andma pildi ka sellest, mis seisus ma hetkel olen. 

Ainuke asi, mis praegu seganud on, on hüppaja põlv. Ma ei oska öelda, kuidas see mu võistluste käiku mõjutab või hüppeid, aga ju me näeme. Pean sellest enda jaoks kõigepealt mentaalselt jagu saama. Põlve tõttu kujuneb kõrgushüpe tõenäoliselt kõige keerulisemaks, aga usun, et leian viisi, mis laseb kõik alad ilusasti ära teha. 

Vormi kohta ei oska midagi öelda, kuna ma pole ammu ühtegi võistlust teinud. Üksnes trenni põhjal on raske midagi ennustada, sest ettevalmistus on olnud küllalt ebaühtlane, kimbutanud on väsimus ja üksikud väiksemad probleemid. Tunne on olnud mõnel päeval parem kui mõnel teisel.

Eelolevale võistlusele mõeldes tahan ise panustada ennekõike suurepärasele teisele päevale, kuigi 1000 meetrit ei pruugi olla kerge joosta, sest Lasnamäe hallis pole õhk kõige parem. Seega panustan enam heale tõkkejooksule ja teibale. Trennis pole viimasel ajal kumbki ala kuigi stabiilsed olnud, aga samas on nende pealt hea kavandada oma välishooaja teist päeva, eriti kui saab teibas suurema kindluse. Eelmisel aastal jäid teibad näiteks liiga pehmeks, mis oli mu oma viga. Oli õppimise koht, püüan sel aastal paremini. Kuidas õnnestub, näeme nädalavahetusel." 

Sinu trennikaaslased on teinud häid tulemusi Ameerikas, kuidas sa ise nende esinemist hindad?

"Väga lahe! Kuigi suuri üllatusi ei olnud, sest põhimõtteliselt oli juba trennide pealt näha, et mehed mütsiga lööma ei lähe. Üllatus oli vast see, et kohe avavõistlusel paugutama hakkasid. Loodan, et neil on NCAA jaoks veel varu. Kõige enam loodame Ameerikas muidugi sellele, et Georgia võtab NCAA-l kolmikvõidu. Siis on pidu!"

Üks ülikool, üks treener, üks ala, neli eestlast

Eestlaste või vähemalt minu enese jaoks tekitas peo tunde juba vägevalt tehtud avavõistlus Ameerikas, kus Johannes Erm võttis võidu 6114 punktiga, tema üksikalade tulemused olid 60 m jooksus 6,99, kaugushüppes 7.59, kuulitõukes 14.56, kõrgushüppes 1.96, 60m tõkkejooksus 8,03, teivashüppes 4.80 ja 1000 meetri jooksus 2.36,02.

Karel Tilga sai üle hulga aja võimaluse korralikuks võistlemiseks ja seda võimalust kasutas ta ausalt, kogudes kokku 6019 punkti, mis tal õnnestus kokku panna üksikaladel, joostes 60 meetrit 7,18-ga, hüppates kaugust 7.42, tõugates kuuli 15.45, kõrgust otsa 2.05, 60m tõkkeid 8,40, teibas 4.70 ja 1000 meetrit ajaga 2.36,34.

Uus pidu on juba sel nädalavahetusel 8. ja 9. veebruaril nagu öeldud Lasnamäe kergejõustikuhallis, kus toimub Eesti ja Rahvusvaheline mitmevõistluse meistrivõistlus . Kes on kohal, see on kohal.