 |
| Robi õhkutõus Götzise staadionil |
Erakordselt vahva on planeerida oma aasta reisisihte Robi võistluskalendri järgi. Sedapuhku peaksime maanduma Götzises. Valetaksin, kui kirjutaksin, et lendan külma kõhuga. Tegelikult on ootusärevus hinges ja seda mitte niipalju võistlusest tingitud ärevuse pärast, vaid just koha mõttes. Lendame läbi Müncheni, võtame sealt auto ja sõidame edasi mööda maad. Hoian silmad lahti nii palju kui võimalik.
Reisiseltskond on sama, peale mu enese ikka õde Kata koos kalli abikaasa Kaspariga, õde Marta liitub Münchenis ja sõber Meelis, kes sedapuhku kannab ka treeneri ränkrasket koormat.
 |
| Kirev reisiseltskond koos Kata ja Kaspariga |
 |
| treener Meelis |
Hetkeks heljus õhus võimalus, et esimest korda liitub meiega ka vend Siim Kaarel, aga ta piirdus seekord veel soojade tervituste saatmisega ja me mõistame!
 |
| Siim tervitab |
Tal tuleb koos poeg Rubeniga toetada oma kallist naist, kelle kõhus on valmimisjärku jõudnud uus inimene. Meie read täienevad iga aastaga.
 |
| Rubenist saab varsti suur vend |
Sissejuhatus sai vägev, kas pole!
Robi elust ka vahelduseks. Pärast oma nädalast lugu on elu hooga edasi läinud. Magistriaasta lõpuks näitas tulemust 3,65, mis sealse nelja-pallise skaala kohta pidi olema korralik. Enne Götzist rändas ta Athensist nädalaks Maiceli juurde, tegid viimase trenni Ameerikas koos ja koos lendasid ka Euroopasse. Tore, et saavad jälle koos võistelda. Loodan väga, et kõik on oma traumadest taastunud just nii palju kui see mitmevõistlejate puhul võimalik on. Pean silmas ka Janekit. Kolm musketäri lähevad lahingusse, sedapuhku loodetavasti võiduka lõpuni välja.
 |
| Õiglane, Saluri, Uibo |
Londonis võisteldes olid meestel vuntsid, Berliinis saunamütsid, mis nüüd? Üks kõigi, kõik ühe eest.
Robi palvel lasin talle Eestis teha oma võistlus-särgid. Pagan, ma oleks pidanud enda pildi ka sinna laskma panna, kui “suursponsor”. Tuleb vist juurde joonistada.
Varsti jalad jälle õhus. Järgmine postitus tuleb juba Austriast. Pöidlad pihku!
No comments:
Post a Comment