Teisipäev, 17.juuni kell 9.50 Tallinna lennujaamas |
Haruldased hetked tuleb jäädvustada, kas pole. Hetki, kus me kõik koos oleme, kas või hetkeks, tundub, jääb aina harvemaks. Nad tulevad tagasi ainult selleks, et minna edasi. Kuhu edasi, teab vaid tuul. Tuul avaldab oma teadmisi koos saabuva puhanguga. Tõenäosus, et uus saabuv puhang poisi samasse kohta tagasi kannaks, on kaduv väike. Seepärast naudin hetke, kohaloleku hetke.
Tegelikult on olnud nende päevade jooksul tegemist rohkem leppimisega. Lepin sellega, et ma ei juhi enam oma autot, ma isegi ei oma seda. Lepin sellega, et istun veel rohkem kodus, sest kui sa oled kord maale sattunud ja sult võetakse ära sinu liikumisvahend, siis ei jää lihtsalt muud üle kui istuda ja leppida või... joosta vahepeal ja ikkagi leppida.
Robi läks täna Euroopa võistkondlikke vaatama. Ise vaatan Delfist ja olen tõesti tänulik, et nad seda võimalust pakuvad. Olen rahul.
Kõigega ma ei ole rahul ja kõigega ei kavatse leppida ka. Näiteks sellega, et ma ei saa minna 27. juunil Rakverre, kus toimuvad Eesti noorsoo ja juunioride meistrivõistlused. Veel Ameerikas olles andis Robi ennast neile võistlustele üles, plaanides end tühjaks joosta 800m distantsil. See oleks ainus võistlus sel aastal, kus ma saaks talle vahetult kaasa elada ja korraga hakkas mees ajama, et see on mõttetu, sest 800m on ala, kus pole midagi vaadatagi - see lõppeb ju kohe ära!! Saate aru??
Ma mõtlesin, et mul kukuvad kõrvad küljest seda kuuldes. Meenus eelmise suve lennureis Tamperre, kus minu ees istusid kaks isa, neist ühe lend oli alanud Itaaliast, teisel Rootsist. Need kaks isa suundusid Tamperre, et elada kaasa oma poegadele, kes osalesid 800m distantsil ja nüüd ütleb minu poeg, et mul pole midagi vaadata, sest 800 meetrit lõppeb kohe ära!!!!.
Mul on puhkus, vabadus minna, kuhu tahan ja vaadata, mida tahan, aga... meil on kahe peale ainult üks auto ja pärast jooksu erinevad plaanid.
Lähtun seisukohast, mille alusel on probleemid lahendamiseks ja luban, et suurimad fännid on Rakveres kohal.
Tänase kompromissina istun südamlikus rahus kodus ja olen tänulik Delfile, et nad Eesti kergejõustikusuve põnevaima sündmuse kaugematesse maanurkadesse edasi kannavad.
27. juuni kannan ise üle otse Rakverest! Rõõmsalt edasi!
No comments:
Post a Comment