Louisianas olid meie aja järgi öötundidel mehed jälle stardijoone taga, naised mõistagi ka, et teada saada, kes on seekord parim parimatest.
Robi jooksis 60 m, Markus Leemet sama distantsi, ainult et koos tõketega. Esialgne plaan oli ajad öösel ära oodata, aga tegelikult polnud jaksu, jäin magama. Hommikul leidsin postkastist sõnumi, milles seisis, et 60 meetri jooksjat piinas järjekordne pompoon koos sellega kaasas käiva valu ja paistetusega. Jooksis ikka, aeg seekord 7.07.
Markusel oli järelikult jalg sedavõrd OK, et sai samuti kaasa teha, tema tõkkejooksu ajaks mõõdeti 8.84.
Kui juba siia lehele sai sisenetud, siis olgu kirja pandud seegi, et Robi jala prognoosid lähevad vist aina paremaks. Järeldan seda teadetest, et on saanud üle poole aasta lõpuks proovida jälle kaugust ja teha taas harjutusi teibaga. Pisaraid mineku pärast valanud veel pole, seega on kõik hästi või siis paistab see nii kaugelt, nagu meie paistame sealt poolt väga väikesed :) Kui väikesed täpselt, seda näete siit.
No comments:
Post a Comment