millegi alguseks
ja millegi
lõppude lõpuks,
Sest tõepoolest
alata algusest,
on aeg juba
lõppude lõpuks.
/A.Alavainu /
Nüüd see siis lõpuks juhtus. Algab täiesti uutmoodi elu. Elu, mille poole on mõni mees püüelnud ja mida on hirmsasti igatsenud, mille peale on pandud suured lootused ja mis esialgsele näilisele kergusele ometi üle kivide ja kändude kätte tuli. Aga ta tuli, võib nüüd vist täie kindlusega öelda. Kuigi veel veidi enam kui päeva tagasi lõi kogu kaardimajake taaskord kõvasti kõikuma. Korraga oli tunne, et tavaliselt New Orleansi kanti laastavad orkaanid sai enda meelevaldusesse ühe poisi Kuimetsast, kes enam ei saanud aru, kuhu poole joosta või millises suunas vaadata. Põhjuseks ikka jalg või jalad. Ühe arsti pilk jalgadest tehtud uuringule ei rääkinud midagi head. Rääkis lausa halvasti ja arvas, et kiiremas korras oleks vaja need jalad või vähemalt üks neist lihtsalt ära lõigata - oleks edaspidi muret vähem. Muidugi ma pingutan veidi üle, aga üsna tõsiselt käis läbi mõte, kas sellise jalaga üldse on mõtet kuskile minema hakata.
Õnneks ei lahkunud terve mõistus jalgade kaudu. Jäi üsna omale kohale, vaigistas tormi, keskendus hetkeks, küsis nõu, analüüsis ja otsustas oma saatusele vastu minna. Kui midagi või kedagi tõesti lõigata on vaja, siis tuleb see kiire asi ühel päeval ette võtta, aga esmalt anname aega jalgadele näidata, milleks nad ise suutelised on. Liiguvad veel, kannatavad isegi joosta. Ehk on paremad taastumistingimused abiks näiteks luuturse kahanemisel või muude probleemide likvideerimisel. Kui nii pole, ju siis jõuab lõigata ka.
Ema keetis varahommikul pojale viimastest kaerahelvestest viimase jõuduandva pudru.
Meil kulus iga nädal umbes kaks pakki selliseid kaerahelbeid. Nüüd jäävad need meist poeriiulile, kuni....
Kuni Snuupi jõuab ära oodata oma kõige suurema sõbra tagasituleku.
Hästi pakituna oleks ta mahtunud isegi käsipagasisse, aga jäi siiski koju siinsetel asjadel silma peal hoidma.
Kata lükkas ka pisara silmanurka tagasi ja..
...läinud ta oligi.
Markus-poiss juba arvatavasti ootab. Robi sai tema jaoks jäetud paki lennujaamast kenasti kätte ja hõljub praegu tõenäoliselt kuskil ookeani kohal oma kandamitega.
Jah, kuigi ma tean, et..
/.../ ei olnud sa esimene,
sa viimaseks ka ei jäänud../.../
..olen ma täna ometi kurb.
Oleksin praegu valmis üldse mitte tülitsema selle tühise auto pärast, oleksin valmis nurisemate igal õhtul küpsetama kana sajal erineval moel, isegi salati kõrvale oleksin valmis ise tegema, oleksin valmis...
Põrgut, need pudrumäed nii kaugel peavad olema! Aga kui juba nii on seatud, siis võta sealt maksimum, mis võtta on. Teised ka. Meie lubame siin teha kõik selleks, et oleks kuhu tagasi tulla. Õnneks on ka jääjaid, nii et ees seisval võistlushooajal saab kaasa elada sõpradele nii siin kui seal pool merd. Olge tublid!
No comments:
Post a Comment