Jälle Ameerikas

Kohal! Robi on jälle Ameerikas. 

Seekord läks tutvuma järgmise kooliga, kuhu loodab lähiajal ka kohvrid maha panna ja see kool ei asu Arkansases, vaid nüüd juba New Orleansis. Seal samas, kus  sügisest alates õpib meie oma Markus Leemet. Markus, tubli poiss, on oma ema jaoks blogi hakanud pidama, lugeda saab SIIT. Mulle ka huvitav, sest nägin nüüd, kuhu Robi satub, kui ta ikka kohale jõuab ;).

Sel aastal pole tema jaoks läinud peaaegu mitte midagi nii nagu on algselt plaanitud. Isegi käimasolev lühivisiit mitte, sest tal õnnestus juba Helsingis oma järgmisest lennust maha jääda. Jah, muidugi pakuti kohe uued edasiliikumise võimalused, aga see kõik kokku tähendab, et kavandatud 19 tunni asemel kulub kohalejõudmiseks vist isegi üle 30 tunni ja üks öö tuleb veeta New Yorgi tänavaeluga tutvudes. Ma loodan, et selle napi järelejäänud kohaloleku aja sisse mahub hetk Markuse juuste lõikuseks ja mis tegelikult olulisem, aeg ka testi tegemiseks.

Nädalalõpuks peaks ilmarändur juba kodus tagasi olema ja ma tõesti soovin, et see nii ka on. Vahest saab ta siis mahti teha lõpuks üks põhjalikum tagasivaade sellele imelikule aastale, kuigi ta ise tunnistas, et seda aastat hooaja mõttes tema jaoks pole olnudki. Minu arvates on see olnud üks äärmiselt kogemusterikas aasta. Täis üllatusi, väikseid rõõme, suuri tagasilööke ja teadmist, et ükskõik kui valus ka kukkumine poleks, ikka tuleb tõusta ja edasi võidelda. Ükskõik kui püsti tundub olevat tee, alati avaneb kuskilt mõni võimalus, uus rada või teeots, mida pidi edasi liikuda. Kerge pole, aga selle eest huvitav.

Olen aru saanud, et trennid koos Andrei Nazarovi ja Ksenija Baltaga on olnud igati mõnusad ja kui Ameerika peaks mingil põhjusel veel viibima, siis teeks Robi heal meelel selle tiimiga koos trenni edasi.

Jala seisukord kõike veel ikka teha ei luba ja küsimusele, kas Ameerikasse minnes, no kui peaks juhtuma, et me tast jaanuaris lõpuks ikkagi vabaneme, et kas siis Ameerikasse minnes sukelduks kohe ka võistluste lainele, sain vastuseks, et kindlasti mitte, sest jalg pole veel korras. 

Mis täpselt mureks on või kui suures ulatuses, seda me ei tea, sest täiendav uuring on erinevatel põhjustel pidevalt edasi nihkunud. Vähemalt on keegi hea inimene või organisatsioon teinud talle ravikindlustuse kuni järgmise aasta septembrini. Küll tahaks tänada kedagi selle eest, kui ainult teaks keda. Igaks juhuks tänan kõiki ja väga! See oli tõesti meeldiv üllatus, sest töötuna arvelpüsimine sel mehel ju ka ei õnnestunud.

Emana leian, et tegelikult on ta ikka väga tore poiss. Hoiame talle pöialt kogu perega ja toetame igas mõistlikus ettevõtmises! Go, Robi, go on!