Imelikuks saab aega nimetada vist ainult aja jälgija positsioonilt. Minu jaoks on praegu imelik aeg või uus aeg või algab teistmoodi aeg, milles tegelikult midagi väliselt ei muutu ja ometi kõik muutub. Robi saab homme 18 täis ja mulle ei jää enam ühtegi last. Nüüd on ainult majatäis suuri inimesi: Robi 18, Marta 19, Kata 20 ja Siim 22. Natuke on see lahe ka, see tunne, et oled elus millegagi hakkama saanud - aidanud neljal inimesel suureks saada, kuigi väheke kurb kah. Aga ega sellest enne aru ei saa kui ise hetkega silmitsi seisad.
Robiga ei ole võimalik praegu isegi silmitsi seista, sest ta on laagris. Otepääl. Kirjutas FB-s, et naudib aega. On ka aeg.
Ma ei ole siia kirjutanud vahepealsetest võistlustest, kus ma pole käinud, kuigi olen neid jälginud ega ka neist, mis käivad ja mida ma jälgin, sest ma ei ole leidnud selleks jõudu. Praegu on.
Eelmise nädala Eesti meistrivõistlused meestele pakkus põnevust kaugushüppes. Peaaegu nagu juunioride EM. Kätlin Tõllassoni teine koht kettaheites oli ka lahe. Eha Rünne on tore, aga usun, et ka tema hing võiks olla rahul, kui saaks ühel päeval kinnitust, et temast tugevam on sündinud! Üldse oli nende meistrivõistluste ajal hea kuulda, et seni võistlustel justkui oma asja ajanud noored olid lõpuks ka reporterite jaoks olemas luust ja lihast inimestena, kes ei karga tühja, vaid võivad teinekord päriselt tõsiselt paugutada ka.
Eile rõõmustasin mitmevõistluse Eesti meistrivõistluse tulemusi jälgides. Moonika pärast tundsin siirast heameelt ja Matu üle ka. Hoian täna ka pöialt. Arvasin, et Robi läheb Tartusse neid võistlusi vaatama, aga ei läinud. Istub Otepääl. Ise jälgin tulemusi ekjl.ee lehelt.
Enne Otepääle minekut polnud Robi veel 100 protsenti kindel, mis teeb juunioride Eesti meistrivõistlustega, mis toimuvad Kärdlas 23.-24. august. Arvas, et pigem ei osale ja proovib oma tagareiega rohkem tegeleda, aga ju me pärast laagrit kuuleme täpsemalt.
Võib-olla oleks tõesti parem need vahele jätta, sest on teinud sel aastal juba kolm tugevat 10-võistlust. Kõik tema senised 10-võistlused alates B-klassist on lõppenud eelnevat tulemust parandades. Ammu on öeldud, et ühel hetkel peab tulema stabiilsus, mis peaks tähendama, et mõnda aega seisud ei muutu, aga temast enesest seda stabiilset perioodi veel ei paista.
Üks huvitav tähelepanek veel seniste mitmevõistluste reas, statistikute jaoks - Robi pole ühtegi võistlust senini katkestanud. Kui täiesti täpne olla, siis üks võistlus, need olid Raplamaa koolinoorte mitmevõistlused (B-klass vist), kus ta Kose kooli õpilasena väljaspool arvestust kaasa tegi, jäi lõpus lõpetamata. Neil võistlustel jättis ta viimase ala, ehk 1000 m pooleli. Midagi tal enese jaoks tookord ebaõnnestus, oli kuri ja väsinud ja astus lihtsalt stardi järel rajalt kõrvale. Aga varasemate aladega oli koos juba nii palju punkte, et võitis isegi viimast ala läbimata.
Täna lõppenud Eestikate mitmevõistlused võitis eelmise päeva järel ennustatu põhjal Tarmo Riitmuru (7806), Kaarel Jõeväli (7342) oli teine ja meie Matu kaotas talle vaid ühe punktiga, ehk Martin Sisas kolmas (7341). Kiiremat jooksu oleks Matule lõppu vaja, veidike kiiremat.
Monsa võitis hõreda seitsmevõistluse ära enda jaoks, usun, tubli tulemusega - Moonika Kallas 5323.
Robiga ei ole võimalik praegu isegi silmitsi seista, sest ta on laagris. Otepääl. Kirjutas FB-s, et naudib aega. On ka aeg.
Ma ei ole siia kirjutanud vahepealsetest võistlustest, kus ma pole käinud, kuigi olen neid jälginud ega ka neist, mis käivad ja mida ma jälgin, sest ma ei ole leidnud selleks jõudu. Praegu on.
Eelmise nädala Eesti meistrivõistlused meestele pakkus põnevust kaugushüppes. Peaaegu nagu juunioride EM. Kätlin Tõllassoni teine koht kettaheites oli ka lahe. Eha Rünne on tore, aga usun, et ka tema hing võiks olla rahul, kui saaks ühel päeval kinnitust, et temast tugevam on sündinud! Üldse oli nende meistrivõistluste ajal hea kuulda, et seni võistlustel justkui oma asja ajanud noored olid lõpuks ka reporterite jaoks olemas luust ja lihast inimestena, kes ei karga tühja, vaid võivad teinekord päriselt tõsiselt paugutada ka.
Eile rõõmustasin mitmevõistluse Eesti meistrivõistluse tulemusi jälgides. Moonika pärast tundsin siirast heameelt ja Matu üle ka. Hoian täna ka pöialt. Arvasin, et Robi läheb Tartusse neid võistlusi vaatama, aga ei läinud. Istub Otepääl. Ise jälgin tulemusi ekjl.ee lehelt.
Enne Otepääle minekut polnud Robi veel 100 protsenti kindel, mis teeb juunioride Eesti meistrivõistlustega, mis toimuvad Kärdlas 23.-24. august. Arvas, et pigem ei osale ja proovib oma tagareiega rohkem tegeleda, aga ju me pärast laagrit kuuleme täpsemalt.
Võib-olla oleks tõesti parem need vahele jätta, sest on teinud sel aastal juba kolm tugevat 10-võistlust. Kõik tema senised 10-võistlused alates B-klassist on lõppenud eelnevat tulemust parandades. Ammu on öeldud, et ühel hetkel peab tulema stabiilsus, mis peaks tähendama, et mõnda aega seisud ei muutu, aga temast enesest seda stabiilset perioodi veel ei paista.
Üks huvitav tähelepanek veel seniste mitmevõistluste reas, statistikute jaoks - Robi pole ühtegi võistlust senini katkestanud. Kui täiesti täpne olla, siis üks võistlus, need olid Raplamaa koolinoorte mitmevõistlused (B-klass vist), kus ta Kose kooli õpilasena väljaspool arvestust kaasa tegi, jäi lõpus lõpetamata. Neil võistlustel jättis ta viimase ala, ehk 1000 m pooleli. Midagi tal enese jaoks tookord ebaõnnestus, oli kuri ja väsinud ja astus lihtsalt stardi järel rajalt kõrvale. Aga varasemate aladega oli koos juba nii palju punkte, et võitis isegi viimast ala läbimata.
Täna lõppenud Eestikate mitmevõistlused võitis eelmise päeva järel ennustatu põhjal Tarmo Riitmuru (7806), Kaarel Jõeväli (7342) oli teine ja meie Matu kaotas talle vaid ühe punktiga, ehk Martin Sisas kolmas (7341). Kiiremat jooksu oleks Matule lõppu vaja, veidike kiiremat.
Monsa võitis hõreda seitsmevõistluse ära enda jaoks, usun, tubli tulemusega - Moonika Kallas 5323.
No comments:
Post a Comment