Koolide lõpetamise aeg ja mõned päevad kodus

suur väikeõde

Marta lõpetas eile gümnaasiumi. See oli uskumatult hea ja kerge tunne. Korraga oleks justkui kõik lõpetanud, kuigi Robil on see tee veel ees. Põhimõtteliselt võiks saabuda finaal järgmisel aastal, aga ta otsustas venitada viimase klassi kahele aastale. Vahest on see paremgi, sest viimased aastad polegi muud olnud kui üks pidev lõpetamine ja ausalt öeldes jätkub neid meil järgmisse aastasse isegi ilma Robita - Kata ja Siim hakkavad siis juba kõrgemate koolidega lõpule jõudma.

Ah jaa, Õhtulehest oli lugeda, et kümnevõistlejad jäävad vigastustega juuniorite EMist kõrvale. Ühes kommentaaris on küsimus, et kas Robil ka midagi viga, aga õnneks praegu küll mitte. Sama leht räägib Grete hiljutisest põlveoperatsioonist samuti. Kõige selle kõrval tundub terve olemine lausa imena. Hoida tuleb ennast ja samas publiku rõõmuks pingutada ja särada. Tee siis seda kõike korraga ja korralikult. Keeruline ülesanne. Ometi tahaks, et meie omad selle kõigega EMil kenasti hakkama saavad.

Täna pandi EKJL.ee lehele üles järgmise ja ühtlasi viimase juuniorite koondise laagri kava. Esiteks tähendab see, et juba esmaspäevast on Robi jälle läinud ja näha saame teda vahepeal vaid Kohilas Kuldliigal. Teine asi ja oluliselt olulisem, on see, et laagri programm tundub üsna huvitav. Mulle meeldib, et neid ainult spordile pühendunuid, vähemalt Robi puhul on see nii, haritakse usinalt ka kultuuriliselt. Rakvere teatri etendust "Noor Eesti" tahaks isegi näha.
Robi ennast näis selle kava puhul muu kõrval enim erutavat meediakoolitus. Lubas küll, et suhtleb täitsa vabalt, aga ju me seda näeme, kui ükskord aeg seal maal. Seni pole teda meedia jaoks lihtsalt veel olemas olnud. Huvitavad ajad on ees, mis muud.