Total Pageviews

Friday, December 31, 2010

Lõpp hea, kõik hea!






Siin on kaks pilti, neist esimene on tehtud aastal 1994, pakun, et sügusel ja teine, korduspilt ema palvel, tehti 2010 detsembris. Nende kahe pilditegemise vahele jäänud aeg on kui ainus silmapilk..




See, milline on meid ümbritsev tegelikkus, oleneb sellest, kust poolt vaadata. Sedapuhku tahaks küll jääda selle juurde, mis kinnitaks pealkirjas öeldut - lõpp hea, kõik hea!

Robi poolt vaadatuna see ju nii oligi. Vähemalt täna pole ta veel isegi ühtegi korda kurtnud, et kuskilt valutaks. Otse vastupidi, peame hoopis rehkendama, kuidas ta saaks 2. jaanuaril Lasnamäe halli, et joosta oma uue aasta esimene distants - 150 meetrit. Muidugi mitte niisama, sest niisama jookseb ta nagu nii neil radadel, mis ema on ümber maja lahti kaevanud. Tallinna tahab ta ikka aja peale jooksma minna. Kodus piitsutab ka aeg tagant, aga siis pigem pimedusega võidu jooks, sest üks teeots on vaja enne pimedat tal lahti joosta. Minu jõud sest üle ei käi :(.

Aga kui nüüd aastale ausalt tagasi vaadata, siis ennast kõrvale jättes võiks öelda, et polnud ju viga - Robi saavutas peaaegu kõik püstitatud eesmärgid (tean, et tahtmised olid kohati veel suuremad, aga seekord piisas ka vähemast). Martal keeras samuti aasta teine pool tõusule ja nüüd võib öelda, et uuele aastale võib ka tema vastu minna hoopis värskemate lootustega.
Kata sammub visalt valitud rajal - ikka edasi, ikka edasi, ei sammukestki tagasi. Ja Siim, ta on hetkel hoopis teine ooper - uskumatult tubli. Ma isegi ei kahtle enam, et ta mitme vankri vedamisega hakkama ei saa - saab! ja ju areneb nii töös kui ka koolis. Huvitav, kas ema eeskujul on oma mõju olnud või pole sel uue põlvkonna jaoks enam mingit tähtsust. Peaks küsima :). Praegu seda teha ei saa, sest hetkel on ta teel Narva, kus töö vahepeal saab ehk mahti ka uue aastaga kohtuda.

Kui aegade algusesse tagasi vaadata, siis seda blogi hakkasin ma siiski pidama Robi sporditulemuste jäädvustamiseks ja hetkel olen neist viimase oma blogile võlgu. Nimelt toimusid Audenteses 21. detsembril miskid jõuluvõistlused, kus Robi jooksis 60 m ajaga 7.23. Rohkem polnud võiduks vaja, ühtlasi oli see tema sama distantsi isikliku tippmargi kordamine.
Natuke nalja saime ka, kui ostsime eile poest ajakirja "Jooksja" ja leidsime sealt Robi pildi, mille allkirjas viidati aga kellelegi Karl-Peetrile, kes pingutab selle nimel, et suvisel juuniorite EM-il mehetegusid teha. Mis sa teed! Vaatame, kummal paremini läheb, kas Karl Robertil või ikkagi Karl-Peetril? :)

Kaunist aastavahetust!

Monday, December 20, 2010

Pojad on mul õige naksid


Kuigi alustasin seda blogi mõttega panna siia kirja kõik Robi tegemised, siis ei saa hetkel kuidagi mööda minna Siimust, Robi suurest vennast. Reede oli Siimu tähetund, kes pälvis ERRi tunnustuse aasta jooksul silma paistnud töö eest. Armas oli tunnustuse tekst, kes iganes selle autor oli, toon selle siinkohal ära:

Siim oli see tegelane legendaarses mängufilmis "Viimne reliikvia", ke sellel ajal kui Gabriel niisama ringi kepsles, tuvisid sihtis ja poolt põtra sõi - kõik asjad korda ajas. Siim hoidis poolt ordut kinni - sillast käsitsi välja kistud vaiaga. Siim tuli tohutu väesalgaga ja vallutas tegelikult kloostri, kuigi au langes millegi pärast teistele.

Nimemaagia toimib Siimu puhul täiesti. Lavastusosakonna noore juhina on ta mitu sõda ja lahingut võitnud, saanud hakkama keeruliste ja veel keerulisemate isiksustega ning mis peamine, tundub, et seda tehes läheb kõik kogu aeg paremaks.

Siimulikult ei reeda seda naeratus, vaid see, et igal küsijal on võimalus saada nii vastus kui lahendus.

Ja Siimul on salakirg ka, mis muudab ta vahel terminaatoriks või robotmeheks ning sunnib pidama vastu steadicam kaamera pirtsakale iseloomule.


Ise lisan, et Siimu salakirg tuleb tõenäoliselt tema teisest nimest, milleks on Kaarel (Kaamera) ;).


Friday, December 17, 2010

Raplamaa parim noorsportlane

Eile õhtul käisime Robiga Raplamaa Spordiliidu 20 aasta tähistamisel, kus muuhulgas kuulutati välja ka Raplamaa 2010 aasta tublimad spordi rindel. Olin esimest korda Märjamaa rahvamajas pärast renoveerimist ja tuleb tunnistada, et maja oli tõesti ilus. Üritus oli ka kena ja Robi sai sealt ka oma järjekordse tubli-olemise kinnituse, ehk RAPLAMAA PARIMA NOORSPORTLASE tiitli. Seekord tuleb küll lisada, et esmakordselt anti tiitliga koos ka väike rahaline preemia, sedapuhku kinkekaardi kujul, mida ta kavatseb juba laupäeval realiseerima minna. Kuidas ja kas õnnestub, seda saavad huvilised näha aasta viimastel võistlustel, mis toimuvad Audenteses 21. detsembril. Kaugust tõenäoliselt ei hüppa, aga 60m on sihikul, kui ma õigesti aru sain.
Eilsest pidulikust üritusest mul kahjuks pilte ei ole, kuna meie fotokas streigib, aga ehk ilmuvad mõned pildid välja Nädalise galerii lehele ja siis ehk saan laenuks mõne ka siia laadida.

Üldiselt kulgeb elu praegu rahuliselt. Siimul ja Katal on sessiaeg, Siim rügab lisaks ka kõvasti tööd teha ja Robi eilse tunnustamise peale soovitas meil täna osaleda ERRi aastalõpu peol, kus ka tema oma töö eest esimese suurema tunnustuse ära teenib. Kahjuks ei saa me keegi seda hetke tunnistama minna, aga rõõmsad oleme ikka. Siis veel Marta, kes viimasel ajal on teenimatult varju jäänud. Väiksena oli just tema see, kes alati kõikide imetluse pälvis oma julge oleku ja särava naeratusega. Nüüd on eneseleidmise raske tee sundinud teda tagaplaanile, kuigi Robi jaoks on ta alati oluline, sest kellel on kõige tugevamad käed ja kõige enam kannatust kangete lihaste pehmeks tagumisel??? Ikka Martal :). Tore, et te kõik olete olemas!

Robi jaoks on aasta lõpus kindlasti oluline klubivahetuse asjade kordaajamine. Kose 2000 on kavas vahetada spordiklubi Järvala vastu. Põhimõtteliselt kokkulepped olemas, meilitsi avaldused saadetud, usutavasti laabub kõik ilusasti ja järgmisel aastal siis ehk ka suurem kindlus reaalsetele toetustele isegi juhul, kui sponsor-ema suutlikkusest üksi väheks jääb.

Kõige olulisem on muidugi, et löökravi tulemuse annab ja Robi põlv korda saab, mis lubaks tal meile kõigile pakkuda vahvaid elamusi uuel spordiaastal. Eile hakkas juba poole suuga poetama oma sihte ja eesmärke, aga esialgu neid siin veel ei ava. Vaatame, mis jaanuaris algav sisehooaeg toob.

Üks siht ja eesmärk on aga kindlasti suvine Juunioride EM Kadriorus. Eesti Päevalehe vahel ilmus selle kohta hea erileht 9. detsembril, aga kahjuks pole see elektrooniliselt kättesaadav :(.

Sunday, December 5, 2010

Koondise laager ja teised rõõmud

Siin nad on: Eesti juunioride koondis 2011, terve rida lootusi, kellega võiksime kohtuda Juunioride Euroopa Meistrivõistlustel Kadriorus 21.- 24. juulil.
Laager ise toimus novembri lõpus ja oli tihedalt tegemist täis. Keda huvitab, see saab osalejatega, programmiga ja katse tulemustega tutvuda Kergejõustikuliidu veebilehel.

Robi oli möödunud nädalavahetusel taas kodus. Tuju polnud just suurem asi, sest võttis endaga kaasa üsna mitu mure. Enamasti kõik sportimisega seotud, mis seal salata. Probleem number üks tundub olevat põlv, mis valu teeb ega lase hüpetele keskenduda. Lubas täna arsti juurde minna jälle, loodetavasti saab abi. 21. detsembril on Audenteses nii öelda hooaja avavõistlused, kus Robil oli juba aegu tagasi plaanis kaugust hüpata, et saaks hooaja A-klassi tulemuse oma nimele, aga see üritus jääb vist sedakorda vahele. Rääkis koguni, et kaalub tõsiselt jaanuari alguse Baltikatest loobumist. Kahju on, eriti nüüd, kus võistlused kodus ja saaks minna kaasa elama, aga kui nii olema peab, siis koondagem read! Tervis ennekõike! Kaasa elada saab ju teistelegi.

Teravalt on päevakorda tõusnud klubivahetuse teema. Keeruline olukord noormehe jaoks. Kõne tuleb teha ja asi korda ajada. Ega praegusel klubil ju iseenesest viga ei ole, aga tuge pakuks uus valitud klubi tõenäoliselt enam ja uuel aastal oleks seda praeguse seisuga hädasti vaja või siis vähemalt garantiid lähitulevikus hakkamasaamiseks. Saab näha, kuidas asjad kulgevad, hoogu kulgemiseks peab ise andma, loodan senise klubi mõistvale suhtumisele.

Äsja vaatasin Raplamaa spordiliidu veebilehte ja märkasin, et esmakordselt on Robi ka kutsutud Raplamaa koolisportlaste vastuvõtule. Senini oli küsimuseks, et kas ta ikka on Raplamaa sportlane. Kas selleks, et olla Raplamaa koolisportlaste nimekirjas piisab sellest, et ta selles maanurgas elab. Kool on ju Tallinnas. Paistab, et seekord piisas. Samas on info väga lünklik, nimetatud on toimumise kuupäev ja kellaaeg, aga kohta pole. Võibolla Raplas elavad noored sportlased tõmbavad ninaga õhku ja teavad, kus suunas joosta. Raplamaa äärealal elavate inimesteni see luhvt ei jõua. Aga ju antakse teada, kui tõsi taga :).

* koondise pilt on laenatud Delfi pildipangast

Saturday, November 20, 2010

Kergejõustikuaasta pidulik lõpetamine, Robi on A klassi parim

Kaks tubli meest: Robi ja tema treener Tõnu Kaukis
Kohal!
Jõudsime õigeks ajaks, isegi veidi varem, nii et sai veel kohti valida. Sissesaamisega ei olnud probleeme, pean silmas ennast, sest Robi sai ju kutse ühele. Nüüd selgub, et tema pressiesindaja sai täiesti privaatse laua, mis loob eeldused rahulikuks sündmuse kajastamiseks. Kaamerad on kohal ja ajalehtede fotoreporterid. Tegin neist ühega praegu diili, palusin Õhtulehe fotograafil Robi tipphetk pildile jäädvustada ja need surematud hetked kõva raha eest meie perekonna arhiivile kinkida. Saab näha, kas arvega või ilma ;).

Ansambel "Noorkuu" alustas, et läbi laulu meelde tuletada, kuidas aeg ei peatu. Nii ta on, kuigi vahel on hetki, mil tundub, et ta peatub siiski.
Ametlik osa algas leinaseisakuga, et mäletada neid, kes sel aastal meie seast lahkusid. Taavi Peetre jõudis pakkuda toredaid sportlikke elamusi...
"Noorkuu" laulab taas! Vahepeal jõuan kirja panna, et kuigi mu laud on mõnusalt privaatne, ei ole siit ülevaade just kõige parem, aga teile ülevaate tegemisel püüan sellele vaatamata anda endast parima.

Ma ei oska praegu öelda, kelle lauda Robi maandus, aga mulle tundub, et need olid Türi inimesed, ehk siis Šadeikod äkki... hiljem kontrollin üle. Tema kõrval lauas on igatahes treener Kaukis omadega. Kose rahvast silmasin ka. Muidugi on siis üsna sama seltskond, keda võib näha kergejõustikuvõistlustel, kus me viimasel aastal usinalt käinud oleme. Enamike puhul Grete Šadeiko, Martin Lehemets ja Karl Robert Saluri

on näod minu jaoks tuttavamad kui nimed. Üks on aga selge, et siin kõrvallauas istub Kanteri tiim, silmaulatuses on ka Nazarov ja Balta, siis Mikk Pahapill oma seltskonnaga, Uudmäede pere, Virge Naeris tuli äsja ja ühesõnaga - kõik on koos!

Põrgut, sumin on nii suur, et midagi ei kuule, mis laval räägitakse. Esimesed read juba plaksutasid, aga ei saa aru, mille peale. Tänama hakatakse, aga võta kinni, keda ja mille eest. See, keda tänati, pidas tervituskõne, aga sellest polnud samuti võimalik siit privaatlauast aru saada. Nüüd küll kuulsin, et järgmise tänu sai Tallinna Sadam, Tallinna Küte, reisikorraldaja oli vist Kaleva Travel, Tartu õllefirma ja teised toetajad saavad kõik ära märgitud, samuti meediaväljaannete esindajad jne, jne, jne.

Ja nüüd see algab!!! Mehed on reas, et hõigata välja aasta parimaid, alustavad parimast naissportlasest, selle tiitliga läheb sel aastal koju Ksenija Balta. Parimaks meheks sai Gerd Kanter!! Edasi kutsutakse välja U23 parimad, naistest Grit Šadeiko ja meestest Igor Sjunin, teate ju küll neid toredaid noori. Mina mäletan hästi Sjunini vägevaid kolmikuid. Edasi tuli juuniorite kord ja siin valiti parimaks naissportlaseks nooruke Grete Šadeiko, meestes oli parim Martin Lehemets. Ja alles siis saabus noorte, ehk järelaksvu tunnustamise kord. Esmalt hõigatakse taas välja naised ja jälle läheb see tiitel Grete Šadeikole!! Tubli tüdruk! Aasta A-klassi meessporlane on...., arvake nüüd, kes see on :):):)..... KARL ROBERT SALURI!!! Oooooo, mu palutud fotograaf võttis palvet tõsiselt. Ise ei saanud oma kiibaka kaameraga Robit ühegi nurga alt jäädvustada, aga sellist kaamerate sähvimist vaevalt ta varem kogenud on, mis teda hetk tagasi ümbritses. Muidugi teenis osa sellest treener Tõnu Kaukis. Tehtud! :)

Autasustamised jätkuvad, aga mõistetavatel põhjustel, ma neid enam nii tähelepanelikult ei jälginud. Selle fikseerisin küll ära, et 10-võistlejad said meeskondliku preemia.
Ah-jaaa, kui nüüd keegi küsib, et mis aasta sportlane ka sai, siis olgu see ka kohe ära mainitud, ega suurt muud peale sähvivate välklampide sära ei saanudki. Muidugi käis sellega kaasas ka sõbralik käepigistus koos lillekimbu ja mälestusmeenega ning unustamatu rõõm kaasaelajate silmades.

Ohooo, praegu panin tähele, et hakatakse andma preemiaid Eesti rekordite eest, mis varasema tunnustuseta jäänud. Ripakil oli üks 400 m rekord, naiste kõrgushüppe tulemus hüpati ümber.... ohhh, oleks mul praegu jänese kõrvad, siis püüaksin enamat kinni. Läbi selle sumina on raske midagi kuulda, aga Ksenja Balta kaugushüppe rekordist sain hetkel siiski aru. Järgmisest ei saanud aru, aga järele sellele rekordile või tipptulemusele läksid viis kena neiut.

Pavel Loskutov sai ka ette kutsutud, aga vahepeal tahan hoopis Katale anda teada, et mudakoogist võib nüüd teha täie uhkusega pidukoogi :D.

Väike vaherepliik - mu privaatlauale kuhjatakse tühje veiniklaase, neid on siin juba seitse tükki reas, ilma et ma ühestki osa oleks saanud. Viimane härra vähemalt märkas, et see mida teeb, on kentsakas.
Vahepeal tervitas vist sportlaste poolt kõik Pavel Loskutav, aga kui see päris nii ei olnud, siis kõik ainult sellepärast, et mul ei ole jänese kõrvu ja lõpuks, mis vahet sel...

Nüüd tahaks kuulata, Urmo Soonvald tegi teatavaks Delfi lugejate lemmiku ja see oli..... (siin on väike paus) ja siis ta ütleb, et see oli Ksenja Balta. Ja saigi pidulik osa läbi. Tehakse veel ühispilt ja siis pakutakse süüa, pärast mida algab tants ja trall.

Süüa tahab Robi kindlasti, aga tantsu ja tralli osas algavad meil läbirääkimised. Reportaaž on sellega lõppenud, mu armsad. Nüüd tuleb minna vastu uutele tegudele! Robilt ootame tegusid, ise pakume talle toetust ja kaasaelamist!
Palju ÕNNE, poja!
Aasta 2010 kergejõustiku tegijad
Õnnelik hetk


Kergejõustikuliit võtab aasta kokku

Täna see juhtub Pärnu maante "Pärnu" kohvikus Tallinnas. Robil on kutse ühele, aga kui veab, siis istun ka seal kuskil nurgas, tasakesi nagu hiir ja annan ülevaate huvilistele, mis toimub ja keda on arvatud parimate kergejõustiklaste hulka aastal 2010.
Kata tegi igaks juhuks juba koogi valmis. Tegi seekord mudakoogi, mille hea õnne korral saab kohe pidukoogiks teha. Head õnne ootame muidugi Robilt. Seda õnne on tal oma väikese elu jooksul ikka olnud, võtame või eelmise laupäeva Raplas, kui ta käis koos Martaga mingit kossuvõistlust vaatamas, aga tagasi tuli seitsme juustupakiga. Oli kohapeal sattunud võitma. Viskas korvi ja viskas hästi :). Nüüd annab seda juustu vitsutada. Aga hetkel peame tegema pausi, sest vahepeal on vaja linnas ära käia. Kata jääb koju koos koogiga ootama...

Friday, November 12, 2010

KUTSE(d)

Sa mõtled, et periood on rahulik ja võid ajada ainult saunajuttu, aga tuleb välja, et nii rahulik see ka ei ole. Ühelt poolt on käes lõikuskuu viljade eest, mis aasta jooksul küpsenud ja teisalt on aeg vaadata ettepoole. Just selline periood tundub praegu olevat Robi elus, kes igapäevaselt tegeleb kõigele lisaks oma põlve ravimisega. Ju see põlv terveks saab, kui temasse soojalt suhtuda ja paremini suhtuda aitab nii tunnustus tehtu eest kui ka ootused tulevikult.
Uhh, kus nüüd keerutasin! :)

Tegelikult tahtsin öelda, et A klassi sportlane Robi sai kutse "Eesti juunioride koondisse 2011". Teada andis ta sellest juba nädala keskel, nüüdseks leidsin info üles ka Kergejõustiku liidu veebilehelt. Esimene koondise kokkusaamine ja laager on juba novembri lõpus. Tundub, et seltskond on neil mõnus. Kata ütles selle peale, et tahaks juba võistlustele minna. Näe, kuidas spordipisik võib nakatada. Peame fotoka enne jaanuari laskma korda teha, siis saaks vahetuid elamusi ka teistega jagada. Ja veel - hea, et sel aastal tähtsamad võistlused kõik Eestis on, saab kindlalt kohal olla!

Sellega polnud kutsed lõppenud. Täna, Robile järele minnes, ütles ta, et kui tuled, siis näitan sulle midagi. Rohkem ei öelnud. Tund paar praadimist ja oletamist, mis võiks selle salapärase vihje taga olla. Kas tõesti mõni hea töö kirjanduses???? Viimasel ajal on ta ka oma õppimisse jälle hakanud tõsisemalt suhtuma. Mitte et tal muidu väga kehv oleks asi olnud, aga nüüd püüab rohkem neljade-viite poole. Mõistagi teeb selline asi emale rõõmu. Teavad ju kõik lugusid sellest, kus on sportlased ajal, kui teistele mõistust jagatakse. Ootasin teda kooli juures ja nägin juba eemalt näpu vahel lehvivat ümbrikku! Aimasin kohe, millega tegu ja ma ei eksinud palju. Sõbrad, Kata, Marta, Siim! Lugege nüüd teraselt: Robi sai KUTSE pidulikule kergejõustikuaasta lõpetamisele!!! Üritus ise on juba järgmisel laupäeval, ehk siis täpsemalt 20. novembril saame teada, mis on selle kutse taga ;). Vihjeid praegu ei jaga :).

Vahetan hoopis teemat ja märgin siinkohal ära, et nägin telekast just äsja oma vennapoega Joosepit. Tegelikult nägin teda juba päeval Postimehes ja kuulsin raadiouudistest ja see oli väga tore kohtumine, sest Joosep oli saanud kutse! Teda kutsuti Unicefi heategevuspreemiate jagamisele. Ohh, kui vähe me oma lähedastest teame. Seda ma muidugi teadsin, et teda on kutsutud Riigikogu valgesse saali, aga mille pärast, polnud päriselt selge. Seda toredam oli seda kõike kuulda ja lugeda ja nüüd ka telekast näha. Meie Saaremaa onupojad mängivad korvpalli ja selgus, et Joosep on Saaremaal kaasa aidanud Tähtede mängu korraldamisele ja selle kaudu abivajajatele rahakogumisele. Raadios antud intervjuu oli väga kena! Ausalt öeldes polnudki seda suurt ja tagasihoidlikku poissi varem korraga nii pikalt rääkimas kuulnud :) Tublid poisid ja muidugi väike Anet ka. Tervitused mere taha!


Tuesday, November 9, 2010

Võistluskalender 2011

Otsustasin üle mitme aja taas infot jagada. Mitte selle kohta, kuidas on läinud aasta kergejõustiklaste valimistega, sest seda ma ei tea. Lihtsalt vaja aegajalt kirjutada midagi ka põhjaladumisest. Mardilaupäev on selleks igati sobilik, sest sel päeval saavad jooksmise rõõmudest aru isegi need, kes tavalisel õhtul kodus tugitoolist kinni hoiavad, ma loodan. Ise kuulun kindlasti viimaste hulka.

Nädaline kirjutas vahepeal mu blogi ümber, mis on ju tore ja näitab, et pole sõnu tuulde kirjutanud. Robile meeldis eriti pilt, mis Nädalise loo juures oli, mul seda pilti pole :(.

Mul on teadmine, et trennides käib kõva andmine, et teivas vajab väljavahetamist, et kõik kohad on haiged, nii et isegi võrku ei saa mängida, jahil käimisest rääkimata. Eelmisel aastal samal ajal oli olnud samuti probleeme rippuvate kehaosadega, aga kes neid vanu asju enam mäletab. Õnneks saame kodus teha kuuma sauna , selle pildi peal on näha, kuidas :) ja siis muidugi see massaaž. Veelkord tänud Ketlinile.

Aga nüüd kõige tähtsama juurde, nimelt on Kergejõustiku liidu kodulehel üleval järgmise hooaja võistluskalender, mille järgi märkisin juba ära esimesed olulised nädalalõpud, kus kirjas tähtsamad võistlused. Hooaeg algab kohe Balti maavõistlusega mitmevõistluses (08.-09. jaanuar), seekord õnneks Lasnamäe hallis. 05.-06 märts on Lasnamäe hallis Eestikad mitmevõistluses noortele, 21.-22. mai Baltikad Rakveres ja muidugi Euroopa juunioride MV Kadriorus 21.-24. juuli. Vahele ja peale veel hulk igasuguseid võistlusi, mis hea õnne korral ehk ka siin blogis kajastatud saavad. Loodan väga, et praegu tundlikud jalad õigeks ajaks jälle vormis on ja meil on millele ja kellele kaasa elada.

Tuesday, October 19, 2010

Mõned mõtted

Eile piilusin jälle kergejõustikuliidu lehele, et kaeda, mis uudist ja ena imet! oli tõeline uudis: valitakse aasta parimaid kergejõustiklasi nii meeste kui naiste seast, A klassist alates. Tahtsin kohe hakata hääletama, aga võta näpust - alustada tuleb iga asjaga algusest. Selgus, et omaloominguks palju võimalusi ei jäeta või õigemini puudus igasugune võimalus selleks, sest nominendid on juba välja valitud ja hääletada saavad üksnes klubid ja need ka mitte nii, et annavad ühe eest palju hääli. EI! Kõik on normeeritud ja tõenäoliselt parem ongi. Igatahes üks on selge, et Robi oli nominendina sees. Emana ma tahaks muidugi, et ta jõuaks kaugemale kui ainult nominent.
Nüüd, kus oma laps on võistluste ja võistlemise karusellil ja kus tal on ju läinud päris hästi, märkan, et rohkem tuuakse, vähemalt noorte sportlaste puhul, esile neid, kes on näiteks teist või kolmat põlve spordi juures või kellel on muid kasulikke sidemeid. suuremal areenil sprodist rääkijatega. Robi tegi sel aastal 10-võistluses oma vanuseklassi tipptulemuse, aga vaikus. Muidugi on ta alles noor ja ju jõuab ja vahest ongi parem, et veel liigset tähelepanu ei saa või mis vahest - ongi parem! Aga näed, nüüd ma tahaks, et ta selle tipptulemuse eest siiski pälviks A-klassi aasta sportlase tiitli, sest selles vanuseklassis tal ju rohkem võistlusi ei ole. Igatahes hoian pöialt :)!
Muudest asjadest ka, kui juba kirjutama hakkasin. Robi käib nüüd pühapäeviti oma kangeid lihaseid mudimas. Maal on hea elada, kui kõik vajalik on olemas. Meie maal on isegi massöör, vot nii. Aitäh selle eest Ketlinile!

Saturday, October 9, 2010

Robi tulemused 2010

Hooaeg on läbi, hooaeg on läbi!
Olen seda juba paaril korral öelnud ja veel rohkem mõelnud. Mitte, et mul sest midagi oleks, rohkem tulemuste fikseerimise kohapealt - paneks A-klassi parimad tulemused ritta ja siis vaataks, mis juunior tegema hakkab, milline on areng. Eile selgus aga, et veel lõppenud nädalal oli võimalus parandada kettaheite marki. Nii et hea, et ei kiirustanud.

Ema poolt vaadatuna on praegu üks rahulik ja rutiinne aeg, sporditegija enese hinnangut hetkele pole uurinud. Tundub, et käib uue vundamendi ladumine: eelmise nädala lõpus oli laagerJõulumäel, igapäevastest trennidest teavad kõige paremini treenijad ise. Ja siis muidugi varustuse uuendamine ja tervisekontroll. Sain aru, et põhimõtteliselt tervisel midagi viga ei olnud. Pidev jama südamega, mis nüüdseks on küll juba põhjalikult uuritud ja kinnitatud, et häda pole kõige vähematki, aga ikka ja jälle tuleb pärast kontrolli selle läbi viinud meedikul tunne, et peaks ikka täiendava EKG ka tegema. Mis seal ikka, ega miski asja tegemine tükki küljest võta ja mida parem kontroll, seda parem. EKGst pean ise olulisemaks soovitust hakata tõsisemalt massaaži peale mõtlema, sest muidu muutub reaalseks vigastuste oht. Lihased on liiga pingul. Tuleb uurida võimalusi.

Viimaks panen kirja masseerimata jalgadega joostud-hüpatud tulemused seisuga
oktoober 2010:

100 m 11,09
kaugus 7.08
kuul (5kg) 14.18
kõrgus 1.77
400 m 50,88
110 tj (91/8,80) 15,38
ketas (1,5 kg) 41.05
teivas 4.10
oda (600gr) 59,97
1500 m 4.37,44



Sunday, September 26, 2010

Erki Noole dressist

Käes! Erki Noole autogrammiga treening pluus on nüüd Robi oma. Trenn, milles osalejatest ühele lubas Nool oma autogrammiga dressi anda, toimus neljapäeval Lasnamäe hallis. Trenni esimese poole viis läbi Andrei Nazarov ja teise Nool ise. Mõlemad trennid kestsid tund ja viisteist minutit, vahepeal 15 minutit hingetõmmet. Oli olnud kõva tamp taga. Marta pidi nädalavahetusel jälle lapse kivistunud lihaseid pehmemaks peksma. Ei saanudki aru, kas haigetest kohtadest häälega teadaandmine oli osa möödunud etendusest või siiski mitte.

Robi sõnul oli tegemist elu raskeima trenniga, kus jooksud vahetusid hüpetega ja vastupidi. Nool tegi ise trenni kaasa ja pluusi saamisel oli otsustavaks saanud viimane harjutus, kus tuli nelja minuti sees joosta 35 meetriseid lõike, mis tähendas neli minutit pidevat spurtimist. Kui aeg läbi sai, oli püsti jäänud ainult üks poiss ja see oli ROBI! :). Erki jaoks oli see teinud pluusi andmise otsustamise lihtsaks - tema autogrammiga dress kuulub sellele, kes jäi viimasena püsti, oli ta öelnud. Tore!
Üks viga särgil oli, nimelt oli see Robi joks liiga pikk või siis oli Robi särgi jaoks liiga lühike. Vahet pole, igatahes tuleb nüüd nuruda tädi Piretit, et ta oma parimaid oskusi rakendades särgi Robi mõõtu õmbleks. Siis võivad kõik kindlad olla, et varem või hiljem tuleb võistlus, kus seda särki ka sportlase seljas näha saab. Seni imetlege pilti siin blogis.

Ja veel, kogu see show toimus ju tähistamaks Erki Noole 10 aasta tagust Olümpiavõitu 10-võistluses. Pärast trenni poistega andis nool Lasnamäe hallis ETV Spordiuudistele intervjuu, mida saab kuulata siit.
Loodan koos Noolega, et noortest saab veel asja :).

Tuesday, September 21, 2010

Võistlused läbi

Võistlused on selleks hooajaks läbi, nüüd algab müüri ladumine talviseks sisehooajaks, kus Robi teeb kaasa juba juuniorina. Mäletan, et A-klassi mineku eel oli ta arvamusel, et jätab ühe hooaja võistlemisel üldse vahele, sest on ju teistest noorem:), õnneks enam vist selliseid mõtteid nokamütsi all ei ole.
Homme on eemalt vaadates huvitav seminar tulemas kümnevõistlejatele. Robi ütles, et nad said oma poistega kutsed. Zdenek Vàna räägib parimate Tšehhi kümnevõistlejate treeningust. Roman Šebrlest ja puha :). Teisel päeval teevad Andrei Nazarov ja Erki Nool noortele kümnevõistlejatele näidistrenni. Ootan juba praegu huviga pärastist tagasisidet. Tegelikult vaatasin, et Radissonis on samal ajal huvitav näitus ka huvilistele vaatamiseks, kus näidatakse Erki Noole poolt läbihigistatud treeningdresse ja muud. Mine või nuusutama.

Wednesday, September 15, 2010

Noored heitjad Audenteses 15.09.10 ja Taavi Peetre (W)

Veel kümme minutit ja Audenteses algab Noorte heitjate seeriavõistluse raames odavise. Robi osaleb. Sõlmisime täna kokkuleppe, mille kohaselt peab ta täna heitma vähemalt 60 meetrit. See tulemus päästaks ta ühest tema jaoks tüütust kohustuslikust käigust. Kui 60 meetrit täis ei tule, siis peab proovima oma suutlikust mujal :). Tulemused selguvad juba vähem kui tunni aja pärast ma loodan.
Esimest korda hoian salajas pöialt, et seekord 60 meetri piir ei alistuks. Robi ise ütles, et nüüd on tal tõsine motivatsioon see ületada. Elame-näeme ;).

16.09 Seda nägemist pidi nüüd küll ootama, aga tulemus selline, et 60 meetri piir ei alistunud ja mees peab end selle asemel veidi vahelduseks ka kultuurselt harima. Eile lendas oda 56.25. Ja mis vahet seal lõpuks.
Neil päevil mõtleb iga sporditeadlik inimene ühele, keda enam ei ole - Taavi Peetre. Esimene info õnnetuse kohta tundus meelevaldne, seda lihtsalt polnud võimalik uskuda. Kuidas, kuhu jääb siis Eesti rekord, see oli juba peaaegu olemas. Me saime sellest Kohilas aimu, mis sest, et üle astutud. Praegu tahaks, et nad oleks selle ikkagi ära mõõtnud, kas või nalja pärast, kuigi mis vahet sel enam. Taavist saame rääkida nüüd vaid mineviku vormis.
Õhtustest uudistest nägin, et Audenteses tõugati eile Taavile mõeldes kuuli. Loodan, et ka Robi oli tõukajate rivis. Elu on habras...

Saturday, September 11, 2010

Klubide noortekarikas Rakveres 11.09.10

Praegu las moosid oodata, sest Robi helistas! Üle mitme võistluse hüppas ta täna Rakveres taas kaugust. Neljapäeval oli trennis ka proovinud ja mõistis, et jalg lubab jälle, kuigi miski võõras hirm hüppe ees oli sees olnud. Õnneks mitte võistlustel, kus tuli hooja parim kauguse seeria. Loomulikult ei jäänud mulle kõik pähe, aga 6.98 ja 7.01 järel jäi lõpptulemuseks 7.04! taganttuul
1,3. TUBLI POISS!

Kuldmedalite rivi see tulemus ei pikenda, aga hõbe kah suur asi, kui kogu seeria on ühtlane. Pikim hüpe neil võistlustel küündis 7.40-ni või isegi sentimeeter enam. Hüppaja nimi jäi täpsustamata.

Rakveres udutab praegu seene vihma nagu tõenäoliselt ka mujal Eestis, õnneks saavad nad vahepeal vihmavarjus olla, et oodata järgmist etteastet. Robil on see 200 m. Loodan, et positiivsed emotsioonid neilt võistlustelt on piisavalt tugevad, et murda haiguse vimm, mis kergelt kõikidest tegemistest läbi kumab.

Lõpetan nüüd oma pihlaka-õunamoosi, ehk on talvekuudel sellestki terviseturgutamisel abi. Ja muidugi ootan Rakverest uusi sõnumeid.

No nii. Kell hakkab saama kuus õhtul ja mis seal salata, vahepeal on moosid valmis saanud, osa puid jälle kuuri juurde laotud ja mõned kartulid maa seest välja tiritud. Valmistume Kataga õhtuseks Arvo Pärdi kontserdi ülekandeks. Robi jõudis koju. 200 meetrit ei läinud hästi. Ikkagi andis jalg tunda ja tulemuseks jäi 29.00. Võrdluseks suvine Kuldliiga Kohilas, seal oli 200 meetri aeg 22,53. Lubas järgmisel nädalal oma jalga tõsisemalt ravima hakata. Loodan, et ta seda tõesti teeb. Lähen nüüd näljasele sportlasele kiiresti kala küpsetama.

Wednesday, September 8, 2010

Heitjate seeriavõistlus Audenteses 08.09.10

Hei, hei! Keegi ei teadnud, et mõni mees kavatseb tänasel Audentese heidete päeval jõudu proovida, ise veel haige, aga nii ta ometi läks. Mina muudkui nuian, et läheme apteeki, ostame midagi, mis su tatise hääle ilmekamaks muudaks ja seda ilma tulemusteta. Tema läheb oma tatise ninaga staadionile ja lennutab oda endast 57.99 meetri kaugusele. Ja siis tuleb välja, et seda meest, kes oda kaugemale lennutaks seekord staadionil ei olnudki. Jälle tuli leppida esimeseks olemisega.

Hea, et kuuli ja ketast lennutama ei hakanud, läks selle asemel jõudu koguma laupäevaseks klubide karikaks Rakveres. Ma küll ei tea, kas seal ühikas on võimalik terveneda. Kas Maicel jaksab oma toanaabri eest piisava pühendumuse ja armastusega hoolitseda ;).

Maicel ütles, et võin siia kirja panna ka tema hea esinemise Järvamaa meistrivõistlustel, mis toimusid samal nädalavahetusel kui Robil Raplamaa MV. Maicel läks hoogu ja lasi kõrguse latil tõsta 2,08- aga kirjaläinud tulemus jäi veidi kesisemaks, kuid algas siiski "kahega". Tegelikult sinna lõppes ka, mis tähendab, et Maicel hüppas kõrgust KAKS meetrit! Tubli poiss! Kohe näha, et Marta tehtud kookidel on mõju, ega Robi tulemused ka tühja koha pealt tulnud ei ole :). See oli vihje Martale - kooke poistele ja hulgem!

Saturday, September 4, 2010

Raplamaa meistrivõistlused Kohilas 04.september


Lubasin kiirelt tulemustest teada anda, aga tegelikult kulus päev moose tehes ja aias mütates. Ärkasin hommikul selle peale, et Lauri helistas Robile. Seega oli kell üheksa ja nad hakkasid Kohilasse minema. Pidin ju putru tegema, aga võta näpust - Robi oli jälle ise oma herkulopudru valmis keetnud ja mullegi jätnud. Ilus algus päevale.

Ainus ala, milles ta Kohilas kaasa lubas teha, oli 100 m, sest jalad pidid endiselt valutama. Palusin täpsustada, kust valutab ja sain teada, et põlved ja ja siis kuskilt hüpeliigese juurest ka. Eile ostsime spordigeeli PAPS, millega ta end nüüd usinalt määrib. See on vana hea ja tuntud määre, mis aitab üsna hästi lihase ja liigesvalude korral ja mitte ainult sportlasi. Vanaemale meeldib ka end sellega määrida.

100 meetri aeg oli täna 11.45, stardis kuus jooksjat. Maakonna meistrivõistlustel andis see aeg esikoha. Jalg ei olnud joosku ajal valutanud, mis tähendab, et PAPSist on kasu!
Lauri tegi kaasa kolmel alal - kuul, oda, ketas ja tal läks samuti hästi - odas ja kuulis esimene, kettas teine. Tegelikult soovitas üks naljahammas Robil neile võistlustele õed ka kaasa võtta, sest stardis osavõtjaid paljudel aladel nagu nii kas pole üldse või siis on üks kaks, mis tähendab, et edu elamus on karanteeritud :).

Järgmisel nädalavahetusel on Rakveres noorte ja juuniorite klubide karikas, saab näha, mis alasid seal tehakse.

Ah-jaa, Raplamaal ju küsimuseks, kas Raplamaal elav, aga mujal koolis käiv õpilane on ikka Raplamaa sportlane või mitte. Robi puhul veel see, et spordiklubi kuulub samuti naabermaakonda, ikkagi Kose 2000. Seekord lahendasid nad Lauriga olukorra lihtsamalt ja esindasid Kaiu SK-d :).

* pilt on tehtud suvisel Kuldliiga etapil Kohilas.

Friday, September 3, 2010

Kool algas

Erilise üllatusena septembris see kooli algus muidugi ei tule, aga Robi läks tegelikult juba 29. augustil Audentesesse ära. Kata läks ka samal päeval Tartusse ja Siim Tallinna, nüüd olemegi Martaga kahekesi kodus ja ootame nädalalõppe, mil teised meile külla tulevad :). 1. septembriks tegi Marta kodus koogi ja pakkis jupi Robile kaasa. Sain aru, et Maicel sõi ja matsutas ja nõudis Martalt juba uut kooki. Robi on sel aastal Maiceliga ühes toas. Loodan, et neil jääb kõige muu kõrval aega ka raamatute lugemiseks.
Esimesi kooliuudiseid kuuleme juba täna, aga kooliuudistest rohkem huvitab, kas jalg on nende päevadega paremaks läinud. Viimastel võistlustel Jõgeval jäi võistlus ju sisuliselt poolikuks, kuna Valgas viga saanud jalg andis end seal jälle tugevalt tunda, mis omakorda tekitas pingeid klubi treeneri ja tema vahel. Treener oli teinud väikese etteheite Rukkilille mängudel osalemise pärast. Mõistan teda, sest tema jaoks oli kindlasti olulisem klubide karikas, aga mõistan ka Robi, kelle jaoks oli oluline end omasugustega hulgas veelkord proovile panna. Seda, kas mõne võistlusega kaasneb vigastus või mitte pole ju võimalik ette näha.
Laupäeval oli plaan osaleda Raplamaa meistrivõistlustel, aga ju me täna õhtul kuuleme, kas jalg sel plaanil realiseeruda laseb või mitte. Kui läheb, siis saab juba homme siit samast lehelt teada ka, kuidas läks.

Sunday, August 29, 2010

Klubide karikas Jõgeval 28.08.2010

Läbi! Midagi head sealt ei tulnud, kui just 100m vastu tuules joostud aeg välja arvata. 11.29 - selle üle nuriseda ei saa, aga kauguse 3.05 on küll tore!
Tegelikult jõudis ta ise veel oma 4x100 jooksuga ka rahule jääda. Kauguse olematu tulemus ja 200 meetri jooksmata distantsi kirjutas ta Rukklille mängudel viga saanud jala arvele. Eks näis, kaua see vigastus endast veel tunda annab.

Saturday, August 28, 2010

Reedene rõõm












Reede oli tore päev. Vist viimaseid päevi sel suvel, kui kõik olid kodus. Isegi Siim sai jälle aega tulla ja kuuri ehitusega jätkata. Oleksid ehk katuse pealegi saanud, aga paar plaati jäi puudu :(. Kõik muu oli tore. Robi sai samuti kuuriehitusel käe valgeks. Pärast läksid koos Siimuga trenni ja puha. Kuuriehitust jälgis ja jäädvustas Kata.

Nüüd on laupäev ja kodus olen ainult mina. Siim, Kata ja Marta sõitsid pulma, Robi läks Lauriga Jõgevale klubide karikale. Minu plaanist sinna minna ei tulnud midagi välja, sest pean enne puhkuse lõppu saama olulisemate hoidistega ühele poole. Juba homme viin Kata tagasi Tartusse üliõpilaseks, Robi läheb Audentesesse, Siim jääb samuti Tallinna ja ainult meie Martaga jääme kuuri imetlema.
Enne seda tuleb muidugi tänane päev õhtusse saata, mille jooksul plaanin teha suure hulga peedi-kapsasupi nn supipõhja ja oodata, kuidas Robil ja Lauril võistlustel läheb. Robi teeb täna kaasa 100 ja 200 meetri jooksus, kauguses ja teatevõistluses. Kauguses lubas teha jala säästmiseks vaid ühe katse. Ja üldse lubas kursis hoida, kuidas tal seal läheb.
Treeneriga pidi ka täna rääkima, teemaks võimalik klubivahetus. Keeruline minu jaoks, emotsionaalselt raske arvan tallegi. Esmalt tundub nagu reetmine, aga kui teine klubi lubab toetada kõikidel võistlustel osalemist ja treeninglaagreid (loe: kevadine Hispaania), siis saan ta kiusatusest aru. Eks näis, kas räägib ja millega see jutuajamine lõpeb. Hakkan kapsast hakkima.

Wednesday, August 25, 2010

Rukkilillemängude teine päev

Jälle sajab. Täna sajab väikeste vaheagadega vist õhtuni välja. Kui tahad aiast kartuli kätte saada, tuleb tabada ära hetkeline paus, siis spurtida nagu spordis.

Valgas oli ka vahepeal sadanud. Ma ei tea, kas ka siis kui käis meie pere jaoks oluline odavise, aga mis sestki enam. Õige pea on Rukkilillemängud 2010 ajalugu. Robi jaoks tähendas see muu hulgas oda kaare rekordtulemuse väikest parandust. 60 meetrit täis ei tulnud, aga palju puudu ka ei jäänud: 59.97 andis sedapuhku kolmanda koha neil võistlustel ja üldse võib olla see sentimeeter siia-sinna puhas mõõtmise tulemus :D.

Tegelikult on nüüd järgmistel võistlustel lihtsalt mille nimel pingutada - pean silmas 60 meetri piiri. Muidugi kui jalg just väga sügaval p.....s ei ole. Tuleb koju, eks siis paistab. Koju pidi saama Järvala klubi omadega, st saab nendega Türile ja ma lähen sinna vastu. Marta tuleb Raplast rongiga ka Türile, et siis meiega koos kodu tee ette võtta...
Järgmised võistlused on kavakohaselt juba laupäeval Jõgeval klubide karikas.

Tuesday, August 24, 2010

Rukkilillemängud Valgas

Täna algavad Valgas Rukkilillemängud. Terve nädala marineerisin end kohaleminekuküsimuses, mis lahenes lõpuks ikkagi selliselt, et jõudsime napilt Mäosse (Kuimetsa - Mäo - 53 km) ja sealt edasi läksid poisid bussi peale. Markus läks ka, nii et igav bussis olla ei tohiks. Ise otsustasin seekord siiski koju tagasi sõita, et hoidistamisega jätkata.

Harjumatult vihmaseks on keeranud, mitte nurisemise pärast, aga lihtsalt harjumatu.
Robi jookseb täna 100 meetrit ja hüppab kaugust, homme, kui käsi lubab, siis lennutab oda ka. Käega juhtus nimelt selline lugu, et selle varrele jäävad tõenäoliselt kogu eluks märgid ühe koera hammastest.

Mitte selle väikese hammastest siin kõrval, see on meie oma Snuupi, vaid ühe kurja koera omadest, kes elab Kosel. Robi läks aeda, mille väraval oli silt "Kuri koer", aga kuna ta loeb nii vähe (ainult spordiuudiseid) ega suuda seega loetu tähendusest alati aru saada, siis ei pannud ta silti miskikski ja tulemusena peab ema puretud kätt ravitsema. Hea, et niigi läks, et hullemini viga ei saanud. Kodus lubas käsi eile kivi loopida küll.

Vaatasin, et ajakava kohaselt peaks hakkama tema 100 m eeljooksud 14.30 ja kaugus kella kolme ajal. Eks näis kuidas läheb ja kas Valgas ka sajab.
Tõenäoliselt pean veel ühe ülekande tegema, sest kuigi klubi lubas osalustasu maksta (loodan, et seal sees on ka kohapealne toitlustamine), jääb sellest üksi väheks ja sõidukulud tuleb ikka osalejal endal ehk siis emal kanda.

Hakkan nüüd tomateid koorima ja ootama, kuidas Valgas läheb. Oleks, et ilma peab :).

Kell 17.45 - Nüüd peaks juba isegi 100 m finaal läbi olema, kaugusest rääkimata, aga tulemustest pole veel õrna aimugi. Kuna tegemist vist sellise noorte nurgataguse mõõduvõtmisega, siis ühestki kanalist ka infot ei anta. Ja tegelikult mis sest rääkida, isegi Eestikate kohta jagatakse teavet näpuotsaga. Sellest kirjutatakse suurte tähtedega, et spordis pole noorte pealekasvu, aga sellest, kui noored spordis midagi teevad, sellest ei kirjuta keegi. Mind näiteks küll üllatas selle aasta 10-võistluse B-klassi Eesti meistri tulemus Rakveres. Taavi Tšernjavski tubli saavutust oleks võinud ju Raja tulemuste järel ära mainida vähemalt. Ma igatahes ootasin, et seda tehtaks.

Kell 18.07 sain kõne Valgamaalt. Ilma kohta unustasin küsida, aga tulemuste kohta tean kirja panna, et kauguse pikkuseks mõõdeti taganttuule toel 6.97. Hüppamise käigus oli väänanud veidi hüppeliigest, seega lonkas (Robi väljend) 100m läbi ajaga 11.35, võideldes lisaks vastutuulega, mille kiirus oli üle ühe meetri. Saadud näitajatega tuli kaks korda ronida poodiumi kõrgeimale astmele. Medaleid tuleb rohkem kui Vändrast saelaudu...
Lubas homme ikka oda ka proovida oma puretud käe ja väänatud jala kiuste, eks näis..

Thursday, August 19, 2010

ROBI EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE tulemused aastatel 2007 – 2010

2010. aasta A-klassi mitmevõistluse meistrivõistlused Rakveres 10.-11. august, Robi oli 1., teine oli Markus Leemet 6357 punktiga ( kuul 5 kg; tõkked 91/8,80; ketas 1,5 kg; oda 600 g)

1. Karl-Robert SALURI 06.08.1993 KJK Kose 2000

11,13 7.08 14.09 1.75 51,44 15,38 40.24 4.10 59.61 4.39,00

832 833 734 585 749 804 669 645 732 687 7270


2009. aasta A-klassi mitmevõistluse meistrivõistlused Rakveres 28. – 29. juuli, Robi oli 6., esimene oli Taavi sarapuu 7223 punktiga.

6. Karl-Robert SALURI 06.08.1993 KJK Kose 2000

11,74 6.47 13.13 1.73 54,54 17,40 35.08 3.60 46.18 4.46,27

703 691 675 569 617 583 565 509 532 641 6085


2008. aasta B-klassi mitmevõistluse meistrivõistlused Rakveres 24.-25.juuli

Robi II koht, I oli Kristjan Kimberg, punktisummaga 5739 (kuul 4kg, tõkked 84/8.25, ketas 1kg, oda 500gr)

2. Karl Robert Saluri Kose 2000 tulemused

12,18 5,41 13,93 1,66 59,60 17,81 43,28 3,33 52,49 4.59,11

616 463 724 512 427 543 732 439 626 565 5647


2007. aasta B-klassi mitmevõistluse meistrivõistlused Rakveres 9.-10. august, Robi oli 12., esimene oli Rasmus Rooks 6108 punktiga

12. Karl-Robert Saluri 06.08.1993 Kose 2000

13,07 4,93 11,80 1,50 67,04 20,19 31,79 3,00 40,50 5.21,96

456 369 594 389 205 334 500 357 449 440 4093


Wednesday, August 18, 2010

Võistluste vahel

Võistlustejärgne nädal on sportlasel möödunud taastudes ja trenni tehes. Muidugi oleme arutanud ka läinud võistlust. Olin kindel, et sellega võis nüüd küll rahule jääda - ikkagi kolm isiklikku ja teised tulemused ka üsna oma tulemuste piirimail, aga Robi ise ütles, et tal täit rahulolu hinge ei jäänud. Olin sellisest vastusest ausalt öeldes üllatunud. Kas rahulolu saabub alles siis, kui iga alaga suudad endast viimase välja pigistada. Huvitav, kas sõber Maicel jäi rahule oma võistlusega. Pärast viimast ala oli teda küll väga hale vaadata. Ta nägi jooksu järel välja selline:

Tulemuseks kolmas koht juuniorite arvestuses.

Robi puhul on selge see, et 10-võistluses A-klassis rohkem mõõduvõtmisi sel aastal enam kavas pole.
Trennis keskenduvad nad hetkel sellele, et parandada järelejäänud võistlustel veel 100 m aega, kaugushüppe tulemust ja odakaare pikkust. Panen eesmärgid siia kirja ja siis näeme, kas õnnestub need realiseerida: joosta 100 m alla 11 sekundi, tõugata end kauguses pakust 7.30 piirile ja lennutada oda üle 60 meetri. Järgmised võistlused on Valgas "Rukkilille mängud" (24. - 25. august) ja 28. augustil Jõgeval klubide karikas.
Nende Valga võistlustega on väike probleem ka - kuidas sinna saada, millega minna. Ühest küljest on ju hea, et mul on puhkus, võiks ju ise kohale minna ja ta sinna viia, aga kus sa seal kahe päeva vahel peatud ja mis see kõik maksma läheb. Kui minna juba, siis ikka kogu fänniklubiga. Peab veel mõtlema ja arutama, millised oleks ta enese alternatiivid...

Jõgevaga tundub olevat lihtsam, sinna saab Kose omadega, ehk saan isegi nendega liituda ;), kui ei, siis keedan kodus pudrumoosi.

Lisan siia kõrvale ühe pildi kodusest loomingulisest lähenemisest treeningule. Klassijuhataja ütleks selle kohta ühe sõnaga - tola! Mina täiendaks - meie tola :).

Ja viimaks seda, et eile algasid Rakveres 10-võistluse meistrivõistlused meestele ja noortele B-klassis. Robi läks vaatama, mina jälgin netist tulemusi. Loomulikult võrdlen meeste võrreldavaid aegu tema aegadega. 100m oma võistlustel joostud ajaga oleks ta olnud meeste arvestuses kolmas, kauguses kuues, kuul pole võrreldav, sest meeste raudkera on raskem, kõrguses on veel kõvasti arenguruumi, 400 m aeg 51,44 oleks ta jätnud meeste hulgas aga viiendaks. Pole paha.

Wednesday, August 11, 2010

A-klassi Eesti meister 10-võistluses

Mõeldud, tehtud! Eesti meistrid rivis, Robi kõige keskel!

Eesti kergejõustikuliidu kingitus kõige nõrgemale :)

Treeneri karvane käepigistus paljasjalgsetele

Tegijad vasakult: Markus Leemet, Karl Robert Saluri, Rauno Liitmäe

Robi fännide haardes: õed Marta ja Kata

Tuesday, August 10, 2010

10-võistluse Eestikad Rakveres 10. - 11. august 2010

Ja nad ongi Rakveres kohal! Nagu aru sain, läks sõit viperusteta. Robi teeb juba soojendusringe, Marta ja Kata on tribüünil kohad sisse võtnud, telefonid on laetud, ootan tulemusi.

100 meetri start peaks olema kell 12.00
Tehtud! 100m - 11.13, raporteeris Marta, ema arvutas punkte 832. Järgmine ala kaugus.
Jes, jes, jes - kauguses uus isiklik, sentimeeter küll, aga ikkagi :) 7.08!!!!, punkte kahe alaga 1665!


Kuulis oli varasemate tulemustega võrreldes väikene tagasiminek, tulemus 14.09, aga punktides see palju tagasi ei anna, praegu kokku 2399 :).
400 meetri aeg 51,44 - isiklik see ei olnud, aga andis 749 lisapunkti ja aitas esimese päeva punktisumma tõsta 3733-ni.
Homme olen ise ka kohal.


Täna ongi homme, mis tähendab, et Robi fännclub on kasvanud kolmeliikmeliseks :).
Ise jõudsin vahetult enne 110 m tõkkejooksu starti ja sain osa järjekordsest kordaminekust: 15,38. See oli nende vanuseklassi teine tulemus ja kindlustas tema liidripositsiooni. Juurde tuli veel 804 punkti.
Pärast seda liikusime kettaheite platsile ootama vähemalt 40-meetrist heidet. Esimene kord maandus ketas 36 meetri piirile, mis oli selgelt vähe, aga juba teine katse täitis vähemalt meie ootused - 40.24 :)! Kuna kolmas katses maandus sektorist välja, siis nii jäigi, punkte juures 669.




Pikalt armu ei antud, kohe tuli hakata teibaga viibutama. Robi alustas 3.70-st - üle! Selleks, et nibin-nabin veel tahta üritada Sarapuu eelmise aasta rekodit lüüa, peab lendama üle vähemalt neljast meetrist. 3.80 jäi vahele, 3.90 üle esimesel katsel, 4.00 ka üle ja 4.10 vist teisel katsel. Sellele tulemusele jäigi. Kuna ükski konkurent enam ei ohustanud, siis oli näha, et 4.20 hüppeks täna motivatsiooni ei jätkunud. Punkte juurde 645.

Äsja algas odavise, isiklik rekord on selles 56 meetrit, esimese katse pikkuseks mõõdeti 53 ja kopikaid - vähe! Teine katse - JES! - 59.61!!!! edasi oli juba suva, kui ehk siis vaid sellest üle, aga seda ei juhtunud, kolmanda katse pikkkuseks jäi 57 meetrit, mis oleks ju enne eelmist pikka katset kah hea olnud :). Punkte tuli selle pika katse eest juurde 732 ja on nüüd kokku 6583.

Olgu siinkohal öeldud, et Taavi Sarapuu nimel olev 10-võistluse A-klassi rekord 7223 punkti püsib veel kõige rohkem Robi 1500 meetri lõpuni. Isegi kui ta jookseks tulemusega 4,37,44, mis ühest varasemast 10-võistlusest kirjas, siis ikka saaks parema tulemuse kui Taavi aasta tagasi.
Juba varsti on kõik selge :).

Poisid stardis, kõik korraga lastakse lahti, saab näha, mis toimuma hakkab. Ja läksid.!Robi tahab saada kokku 7300 punkti, selleks tuleb tal joosta 4.34.30. Karm värk. Robi juhib jooksu. Tundub, justkui sörgiks, esimene ring 1.07. pean vaatama, kes tal kandadel seisab - Markus Leemet, aga tundub, et Markuse ja Robi vahe hakkab venima, teine ring vaheaajaga 2.26. Robi teeb vahet kogu aeg pikemaks. Kilomeetri aeg 3.26 karjuti siit kõrvalt. Algas viimane ring, enam ei saa kirjutada.... Uhh, lõpetas, aeg 4.39.00! 7300 kokku ei saanud, aga 7270 on ka VÄGA HEA!

Nüüd veel autasustamine ja siis koju.
Enne seda olgu selguse huvides öeldud, et teiseks jäi Markus Leemet, punkte 6357.

Robi saagiks lisaks meistritiitlile või siis oli selle sama meistritiitli aluseks kokku kaheksa alavõitu ja kolm isiklikku rekordit. Isikliku rekordi tulemused olid seekord kaugus, oda ja tõkkejooks.
Täpsemalt võid uurida veebilehelt www.ekjl.ee.

Monday, August 9, 2010

Rakvere ootel

Poolest talvest saadik hakkasin ootama suviseid 10-võistluse Eesti meistrivõistlusi, kus Robi on lubanud näidata, mis ta suudab, aga nüüd istun hoopis Viinistul. Homme hakkab trall pihta. Kata ja Marta lähevad kohale, et kaasa elada, mina saan nendega liituda loodetavasti kolmapäeval.

Sellel pildil sünnivad tublid tulemused ka Rakveres, aga täpselt aasta tagasi.
Tegelikult tahan kirja panna Robi enese kommentaarid Kaunase võistluse kohta, kus kauguse kõik kirjaläinud katsed olid 6.90 ja enam ja ta ise oli veendunud, et jalgades on tegelikult juba 7.30-sed hüpped. Tulemustest saad ülevaate ekjl.ee lehelt. Oma tulemuste sellist olukorda põhjendas ta sellega, et Kaunases purunes kauguse naelikute pael, mis tuli kombineerida sprindi naeltelt võetud paelaga, paelte vahetus röövis aga tublisti aega, mis omakorda mõjutas 100 meetri tulemust jne. Vabandusi sai terve rida, aga tegelikult on olnud tulemused lootustandvad Rakvere suhtes. Loodetavasti laabub Rakveres kõik hästi, teiba liim peab, kõrguse latt ei liigu, tõkked muutuvad nähtamatuteks, reis ei hakka tembutama ja võistlusind ei lõpe enne võistluste lõppu.

Teiba liimiga on selline lugu, et kui su lähedastest keegi selle alaga ei tegele, ega siis ei saa arugi, millest jutt. Tegelikult ei saadud mu küsimusest aasta tagasi aru isegi Dünamo spordipoes, kuhu esimest korda teibaliimi ostma läksin. Müüjad olid tõsiselt hämmeldunud nägudega, kui püüdsin selgitada, mida ma tahan. Ma ise ka ei saanud täpselt aru, mis see olema peab, aga õnneks teadsin ma kedagi, kes kui ise ei tea, siis vähemalt teab kedagi, kes mõistab, mida ma vajan. Nii õnnestuski saada Robi jaoks Kersna käest Erki Noole kunagise teibaliimi lõpp. Tuleb välja, et sellest paremat Eestist saada ei olegi võimalik. Hetkel Robi siiski midagi jälle sai Tamma spordist ja arvas, et teibiga koos elab Rakvere võistluse kindlasti üle.

Marta on praegu Robiga kahekesi kodus ja hoolitseb selle "lohe" eest: keedab süüa, peseb pesu, teeb massaaži ja saadab magama. Homme võtab kindlasti fotoka kaasa, et kõike põhjalikult jäädvustada.

Siin on eelmise aasta Robi fännid silmailuks. Viktor on nüüd küll juba kaugel Brasiilias, aga lehvitame talle ja hoiame homme Robile pöialt :)!



Saturday, August 7, 2010

5.-7. august - Baltikad Kaunases

Baltikad läbi, kolme ala kohta tuli kolm medalit või mida iganes neile seal antakse. Kauguses 6.93 ja teine koht, 100 meetrit, kui Marta õigesti mäletas, siis 11,30 ja kolmas koht. 4x100 olid ka jäänud kolmandaks, aga mu meelest Balti riike ainult kolm ongi, mis tähendab, et vist siis ikka viimaseks :). Aega ei tea.
Robi ise peaks vastu ööd koju jõudma, ju siis kuuleb lähemalt, mis ja kuidas ja mis seisus jalg on.
Minu arvates läks tal hästi oma valutava jalaga ja mulle isiklikult meeldib, et kaugus on stabiilne, kuigi muidugi võiks lennata ju veelkord üle seitsme meetri, aga ju jõuab. vahel tundub, et kõrvaltvaatajad peavad nüüd iga alla seitsme meetrist hüpet nõrgaks. Endale ütlen, et ega ta pole kaugushüppaja, praegu ikka sihib ju kümmet ala. Mul hoopis kahju, et ei suutnud talle teiba liimi hankida enne Rakveret, aga ehk saab laenata või siis muul moel hakkama. Edasiseks mõtlesin ühe koha välja, kust kaudu võiks uurida liimi saamise võimaluste kohta. Igavene kompunn käib kogu aeg. Võistlustele saamine ise ka riski-bisnes. Tuleb lihtsalt loota, et inglid hoiavad ja hea asja nimel tegutsedes ehk halba ei juhtu.
Hea on olla, täna on üüber soe päev, aga isegi soojaga harjutakse nagu talvel külmaga. Ise eelistan alato kuuma :).

Friday, August 6, 2010

Sünnipäev


Robi sai täna 17. Vist esimene kord, kus ta sünnipäeva hommikul kodus pole, õnnitlusi jagasime eile, enne kui ta Kaunasesse minevale bussile viisin.
Ei tea, kas kõikidel emadel on laste sünnipäevadel natuke kahju ka, kui need kunagised väiksed armsad muudkui mehistuvad ja mehistuvad. Minul on. Nii tahaks väikest pojakest, aga seda ei sobi ilmale kuulutada, nii et las ta olla. las teha oma mehetegusid, nüüd on selleks alanud aeg ja täna taas ka üks võimalus.
Teisipäevase Kuldliiga finaali 100 m soovitas treener vahele jätta. Naljakas, et stardiprotokollist ta nime maha võtta ei jõutud ja nii sai tühjal kaheksandal rajal jooksma pidanud ja maha hõigatud Karl Robert Saluri nalja pärast isegi kõvema aplausi kui samas jooksus startinud Gatlin :).
Täna Kaunases tuleb siiski stardis olla: 100m, kaugus ja 4x100 ootavad järge. Huvitav, kas sünnipäev annab tiivad.
Ta ise ütles just äsja oma uue läpaka abil msn-is rääkides, et õnnelik-olemise tunnet segab valutav jalg ja lubas jalga hoida pigem 10. augustil Rakveres algavateks 10-võistluse Eesti meistrivõistlusteks. Eks paistab, kas suudab stardist poole vinnaga minema minna. Ma ju ei tea, palju või kui kõvasti see jalg päriselt valutab. Marta püüdis oma oskamatu massaažiga teha mis suudab. Määret sai ka määritud ja midagi pakkis isegi kaasa, aga kuidas sa oskad aidata, kui oskusi ei ole, teadmistest rääkimata.
Nii istumegi lihtsalt kogu perega täna kella viiest õhtul alates pöidlad peos. Minu sooviks oleks, et ta ikka tervena tagasi tuleks. Rakverre tahaks vähemalt ühel päeval kohale minna ja kogu hingest kaasa elada, uskudes ja lootes parimat.
Palju õnne, Robi!

Wednesday, July 28, 2010

Kose 2000 laager


Täna saab Robil laager läbi. Seekord ei olnudki pikalt, läks poole pealt. Järgmisel nädalal läheb andmiseks: Kuldliiga 03. august, Baltikad 6.-7. august ja siis Eestikad Rakveres 10.-11. august.
Päevad enne laagrit ja tänasest taas on üks suur kaasaelamine teistele. Ülimalt kerge on teleka ees või interneti vahendusel teisi kommenteerida ja kritiseerida, aga püüa sa aru saada, mis tegelikult toimub. Miks Taavid Juunioride MMil pehmelt öeldes põrusid? Robi tahaks kahe aasta pärast ise neil osaleda. Ma minestaks vist kodus ära. Eriti kui selgub, et midagi ei õnnestu. Ei suuda uskuda, et võistlustele minnakse mütsiga lööma. Kas suurvõistluste pinge on see, millele mõned vastu ei pea? Mõnikord kütab meedia ootused liiga kõrgele, kuigi juunioride võistlused on veel sellised, millele kodune meedia suuremat tähelepanu ei pööra. Grete sooritus oli SUPPER! , see näitas, et siiski on võimalik.
Täna hakkavad oma sooritusi tegema Raja ja Pahapill, esimene ala juba algas. Raja püüab praegu vastata reporteri küsimusele: mis siis täpselt viga oli, ütlesid, et siit valutas ja sealt valutas?
Saan aru, et sellele on raske vastata, sportlasel valutabki siit ja sealt ja pidevalt. Robi ka ütles, et trenni ei saanud hästi teha laagris, sest jälle valutas. Seekord miski lihas. Mis siis teha, kas lasta lihtsalt olla või pöörduda kellegi poole, aga kelle. Praegu las olla.
Meeste esimene ala - 100 m on joostud. Tahes-tahtmata hakkad kohe neid tulemusi võrdlema. 100m võiks Robi konkurentsi pakkuda, aga ühe alaga 10-võistlust ei tee :) Vaatame, mis päev toob.

Sunday, July 18, 2010

Eestikate teine päev - 17.07.10


Teisele päevale pidime kohale minema Robi kaugushüppe finaali pääsemise pärast. Õnneks algasid võistlused õhtu poole, sai hommikul rahulikult magada. Vähemalt Robi. Kella 12 tegin talle suure kausitäie kaerahelbe putru, tema lemmikut! selge oli, et isegi palavaga üksi pudru peal õhtuni välja ei vea. Jälle olin keerulise küsimuse ees, et mis oleks sel juhul parim söök enne olulist pingutust. Kaats otsis internetist materjali, aga süüa tuli teha ikka sellest, mis kodus leidus või külapoest saada oli. Valisime sedapuhku jupid kanast, aiast võtsin juurde värskeid kartuleid. Esimest korda sel suvel. Väike salat ka ja tulemus maitses kõigile.
Enne võistlust püüdsin uurida, et millist hüpet on oodata, kui kaugel pildistama peaks. Usun, et sellele küsimusele mugavat vastust ei ole, aga saime teada, et 6.80 ja üle hüppega oleks ta ise rahul.
Istuda tribüünil ja hoida pöialt oma pojale on hoopis teistsugune tunne kui lihtsalt võistlust vaadata. Nüüd me juba teame, et talle vähemalt kaugushüppes plaksutamisega ergutamine väga ei meeldi, kuigi 2008. aastal me Kataga sellest ei hoolinud ja paari sõbra ergutuse saatel veel hüppas ta tookord 6. juunil kaugust täpselt 06.06. Selle aasta mais hüppas Jekabpilsis aga juba 7.07. Tahtsime ka näha seitsme meetrist hüpet.
Esimene katse 6.72. Teadsin, et sellega ta rahule ei jää. Eesti meistrtiitel tuli ju 6.88-ga.
Teine katse - ünneks keegi plaksutama ei hakanud - tulemus 6.99! Peaaegu seitse täis :). Elevus kasvas, aga seekord rohkem ei saanudki. Tulemus andis kokkuvõttes kaheksanda koha. Järgmiste üleastutud katsetega oleks vahest isegi ehk üle seitsme saanud, aga oleksid spordis mõõtmisele ei kuulu. Hea oli, et need hüpped, mis hüppe mõõdu välja andsid, olid kõik ühte, sinna seitsme meetri auku. Tõnis Sahk võitis 7.72, Pahapill oli teine, tulemus 7.61.
Järgmine võistlus 03. augustil Rakveres Kuldliiga finaal ja sealt edasi juba 06.-07. august Kaunases Balti A-klassi maavõistlus. Rakveret tuleb rünnata, Kaunasesse tõenäoliselt ei jaksa minna.

Saturday, July 17, 2010

Alusta algusest


Head nõuannet "alusta algusest" on seekord võimatu täita, sest kes teab, kus on sportlase tee algus. Millal muutub mäng tõsiseks tööks või kuidas kinni püüda hetke, mil naabripoistega kannaga mahatõmmatud stardi- ja finiššijoonest saab hoopis elektrooniliselt mõõdetav trajektoor riigi esistaadioonil.
Robi on viimaseid nädalaid 16-aastane, eile tegi ta esimest korda kaasa Eesti meeste suvistel kergejõustiku meistrivõistlustel. Aladeks kaugushüpe ja 100 meetrit. Kaks A-klassi Eesti meistrivõistluste tiitlit on tal selleks ajaks juba taskus - üks talvistelt 7-võistlustelt Lasnamäe hallist (4824 punkti) ja teine juuni lõpus Valgas toimunud noorte meistrivõistlustelt kaugushüppes tulemusega 6.88.
Meestega võistlema minekust mina küll palju ei lootnud ega oodanud, aga võta näpust. Kaugushüppes sai Robi isegi enda kohta keskpärase tulemusega finaali (6.68) ja 100 meetris pakkus tubli konkurentsi kohalolnutele, jäädes ajaga 11.17 lõpuks neljandaks. Ise oli rahul :), vastutuul 0,7 m/s. Täna tuleb seega jälle Tallinna sõita, et Kadrioru staadionil pöidlad peos kaasa elada järjekordsetele õhulendudele.
Esimene kirje on nüüd olemas, edaspidin luban siia hakata lisama Robi tulemusi ja arengulugu ning pere kõhklusi ja kahtlusi, rõõmu ja kurbusehetki elust koos sportlasega.