Total Pageviews

Wednesday, February 29, 2012

Õnn õigel ajal sündida

Lugesin täna uudist selle kohta, et kergejõustikuliit jätkab eelmisel aastal alustatud juunioride koondise projektiga ja mõtlesin - no näed, Robil oli õnne õigel ajal sündida. Tegelikult saadab see õnn kõiki 93. aastal sündinuid, kes sportimisse suure rõõmu ja kirega suhtuvad.

Oi, kuidas mulle meeldib see noortele tähelepanu pööramine, nende poolt tehtu ja saavutatu väärtustamine ja edasise arengu toetamine. Meeldib, et on loodud alused meeskonnavaimu tugevdamiseks, et tähelepanu pööratakse sportimise kõrval ka muudele olulistele aspektidele nagu taastumine ja toit või meediaga suhtlus, see on ju lihtsalt suurepärane!

Loodan väga, et nad suudavad seda ka ise hinnata ja tasuda nende jõupingutuste eest toredate tulemustega võistlustel.

1993. aastal sündinuid pean siinkohal õnnelikeks ennekõike seetõttu, et nemad on esimesed, kes selles projektis teist aastat järjest osaleda saavad. Minu teada alustati noorte sportlaste meeskonnaks kujundamise ja igakülgse harimisega eelmisel aastal, enne Tallinnas toimunud juunioride EMi ja nüüd jätkatakse lootuses, et võimalikult suur hulk neist toredatest noortest jõuaks 10.-15. juulini Barcelonas toimuvale juunioride MMile. Minu teada sellepärast, et mulle ei meenu, et oleks varasemalt nii sihipärast tööd tehtud juunioride koondisega, aga loomulikult ei ole ma kõigega ka niiiiii hästi kursis.

Robi igatahes on neist laagritest ikka rõõmsal toonil rääkinud ja nüüdki lootis, et saab ehk oma tagareie enam-vähem normi. Nädalavahetusel igatahes juba suusatas. Tõsi, suusatamast tulles ütles, et pole vist eluski nii palju paaristõukeid teinud kui nüüd :). Samas kinnitas, et tegelikult enam jalg lihtsalt ei valuta ka, mis ei tähenda, et ta kohe hooga jooksma tormaks. Ikka tasa ja targu, õppides isiklikest valusatest kogemustest.


Thursday, February 23, 2012

Esikaanel - Kaiu vallalehes veebruaris 2012

Kui armsad unistused!, pidin tõdema tänast vallalehte lugedes. Oli äratundmist ja oli ka üllatusi. Ilusad mõtted igatahes.

Lisan siia Robi loal ja teadmisel ka veidi pikema versiooni leheloost, kus sees neidki mõtteid, mis esikaanele ei mahtunud:

Kuimetsast pärit kümnevõistleja Karl Robert Saluri on endale seadnud kõrged eesmärgid ja rühib nende poole südika kindlameelsusega.
Tema noore elu saavutuste ja tunnustuste hulka lisandus hiljuti Raplamaa 2011. aasta parima noorsportlase aunimetus.

„Minu eesmärk number üks on tulla olümpiavõitjaks,“ kinnitab Karl Robert meelekindla uljusega. Tema elu eesmärgiks on aga oma pere – naine ja mitu last. „Kõige meeldivam oleks, kui mu enda laps näeks mind olümpial medalit kaela saamas,“ oskab noormees kadestamisväärselt suurelt unistada. Sealjuures on aga kõige lummavam see, et ta ei serveeri oma mõtted kui vaid lihtsalt unistusi, vaid kui midagi, mida ta on juba ette ära otsustatud ja millel pole vähimatki võimalust noore kümnevõistleja eest plehku pista. „Eesmärgid peavad olema igal sportlasel, selles olen kindel. Ei saa tippsporti teha, kui ei ole mingeid sihte.“

Tulevase olümpiavõitja suureks eeskujuks on Roman Sebrle. Lance Armstrongi elulugu peab ta aga sündmusterohkemaks ja noormees tunnistab, et video sellest, kuidas Armstrong haigustega võitles, võttis tal silma märjaks küll.

Sporti on Karl Robert teinud juba lapsepõlvest alates. Kuimetsa algkoolis käies tegeles ta palju jooksmisega. Teiste poistega koos osaleti Mahtra jooksu etappidel, kus spordipoiss pidi sageli leppima teise kohaga.

„See ei meeldinud mulle üldse ja juba siis ütlesin endale, et pole hullu. Kunagi olen ma teistest parem!“ räägib noor sportlane. Ta mäletab ka seda, kuidas ta lõpuks ühe etapi võitis ja poiss, kes teda seni koguaeg võitnud oli, pärast jooksu nutma hakkas, sest ta polnud iial varem kaotanud. Esimesest meeldejäävast võidust innustatuna hakkas Karl Robertile jooksmine veelgi rohkem meeldima kui enne.

Pärast viienda klassi lõpetamist tundis ta, et oleks vaja hakata ka tõsisemalt treenima. Vend õppis Kosel ja seal olid kergejõustiku trennid. See sai määravaks ja Karl Roberti tee viis teda Kosele.

„Esimene plaan oli, et hakkan jooksjaks, aga treener Ando Algre küsis esmalt, kui suur on mu palliviske rekord. Vastasin, et 42 meetrit. Pärast seda ei tekkinud enam kordagi varianti, et ma peaks keskmaa jooksjaks hakkama,“ mäletab noor kümnevõistleja hästi oma esimest trenni.

Koselt viis tee Karl Roberti Audentese spordigümnaasiumisse treener Tõnu Kaukise käe alla. Praegu õpib ta seal XII klassis ja ütleb, et sport on tema jaoks kogu elu – töö, hobi, kirg ja ka elustiil. Muust mõelda tal praegu mahti ei ole.
Ja kuidas saakski olla, kui noormees tegeleb spordiga kakskümmend neli tundi ööpäevas ja selle aja sisse mahub ainult kolm sportlse jaoks olulist tegevust – õppimine, trenn ja magamine.

„Mul on ka sissekujunenud see teadmine, et mida rõõmsam ma ise olen, seda rõõmsamad on ka mu lihased ehk seda tervem ma olen,“ ütleb Karl Robert.

Rõõmsate lihastega sportlane võib unistada isegi olümpiavõidust. Ja mitte grammigi väiksema eesmärgi on endale püstitanud ka Kaiu valla noor võimekas sportlane.

Karl Roberti selle aasta peamine eesmärk on tuua koju medal juulikuus Barcelonas peetavatelt juunioride maailmameistrivõistlustelt. Taas kõrge eesmärk noormehelt, kes jus äsja Eesti juunioride MV mitmevõistlusel Eesti rekordit rünnates oma tagareie nii tõsiselt ära tõmbas, et sisehooaeg on selleks korraks läbi.
„Õnneks olen ma veel selles vanuses, kus suvi on tunduvalt tähtsam, nii et hullu pole,“ säilitab Karl Robert oma enesekindla rõõmsameelsuse. „Sportlase jaoks ei ole midagi paremat kui näha edasiminekut. See ongi parim innustus.“

Ta võtab vigastust äärmiselt rahulikult, kuigi just vigastused on see, mida ta ainsana elus kardab. „Vigastustest ei tohi aga liiga palju mõelda, muidu need tulevad veelgi lihtsamalt ja tihedamini,“ ütleb noormees.

Ta tunnistab, et loomulikult on vahel ka raske. Aga et ta võiks jõuda sellisesse punkti, kus on tunne, et enam ei taha, seda ei kujuta ta küll ette. Kui midagi sellist peaks aga juhtuma, laguneks noore sportlase maailm koost.

Karl Robert usub, et kõik siin ilmas on tahtmises kinni.

„Sa võid olla spordis ükskõik kui suur talent, aga kui sa seda teha ei taha, siis sa sportlaseks ei saa!“ sõnab noormees suurelt ja märgib, et kuigi ta on pärit väikesest külast ja mitte just suure sissetulekuga perest, on ta jõudnud juba päris kaugele. See innustab teda ennast ja innustab tõenäoliselt ka teisi noori sportlasi.

Katrin Helend-Aaviku

Wednesday, February 15, 2012

Esimene lihasrebend

Alati, kui tuleb öelda millegi kohta "esimene" meenuvad mulle kohe read ühest Karl Ristikivi luuletusest, mis meelevaldselt muudetuna kõlaksid seekord nii: "/.../ei olnud see esimene, ta viimaseks ka ei jäänud, kui tüürita triiviv vene teen vooluga kaasa kõik käänud/.../".

Seekordse "esimese" ehk korraliku lihasrebendi kohta tahaks muidugi uskuda, et jääb ehk viimaseks. Vaatasin üle, et 5. jaanuarist on käinud siin blogiveergudel üks hala ühe mehe tagareie pärast, mis andis kord tunda ja siis andis järele, aga pigem ikka andis pidevalt tunda. Täna näitasid targad aparaadid, et probleem ei ole ajus, probleem on ikkagi tagareies, mis on korralikult rebenenud ja vajab nüüd korralikku ravi.

Pean siinkohal meelde tuletama austet blogilugejatele, et siin kõneleja ei pea end asjatundjaks ei ravi ega treeningu küsimustes, esinen vaid kui ema. Sportlase ema rollis olen, tõsi, esimest korda ja kuigi esialgu võib tunduda, et mis eriline roll see siis nüüd on, olen aru saanud, et on küll täiesti eriline.

Ühele emale on mõistagi kõik tema lapsed väga erilised ja pole vahet, kas saab neist allveesõitja või õhuruumi avaruste võitja.... Võiksin pidada kokku nelja erinevat blogi nelja lapse unistuste reaaliseerumise ja eneseotsingute kohta, aga see pole olnud kunagi eesmärgiks.

Sportlaseks pürgiva Robi teed hakkasin jäädvustama kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et selle valdkonnaga kokku puutudes on mul emana tekkinud pidevalt küsimusi rohkem kui on olnud vastuseid ja teiseks sellepärast, et vahendada emotsioone noorte sportlaste mõõduvõtmistelt neile lähedastele, kes samuti kaasa tahaks elada, aga kes alati ise kohapeal olla ei saa.

Hiljuti sain mõtlemapanevat tagasisidet oma blogi kohta, kus avaldati arvamust, et teen sellega Robile pigem kahju. Olen ootused liiga kõrgele kruvinud, mis võib tekitada talle lisapingeid võistlustel.
See võib nii olla, aga võib ka mitte. Kui mõelda noortespordile ja noortele spordis laiemalt, siis on ju ühiskonnas sagedasti arutletud teemal, kuhu kaovad meie noored anded pärast kooli. Viimase aja särav täht mitmevõistluses oli Taavi Sarapuu. Tema tulemust A-klassi seitsmevõistluses ei tehta tõenäoliselt nii pea ümber. Veel juuniorina olid tema peal suured lootused, aga noorsooklassis teda enam pole. Taavi Saart samuti mitte. Ma ei tea, millist potentsiaali nägid neis meestes nende treenerid, aga kui noortel endil eesmärke ei ole, ei ole motivatsiooni ega tahtmist ennast ületada, siis tõesti - miks üldse sporti teha. Kui kellelgi see eesmärk on, kas siis peab seda vaka all hoidma. Loosungina kõlab küll kaunilt, et sportlane peab minema igale võistlusele võitma, aga kui ta ise selle välja ütleb, kas see on siis suurustamine?

Kuna sport tipptasemel on siiski etendus publikule, siis ei viitsi keegi minna tribüünile aega surnuks lööma, kui pole millele või kellele kaasa elada. Parimatest parimad saavad neist, kes otsustaval hetkel publiku välja suudavad lülitada ja keskenduda sooritusele.

Kas Robi jalavigastus oli tegelikult tagareies või ajus. Viimastel nädalatel olen pidanud liiga palju kuulma, et kõik sportlase probleemid on tema ajus. Ülekantud tähenduses see kindlasti nii ongi, sest kui mingi koht kehas annab signaali valu või mõne muu ebamugavust põhjustava aistingu näol, siis töötleb selle ümber aju. Kui mu keha annab mulle signaali probleemi kohta, siis kas ma pean ajule ütlema, et ära kuula, pressi edasi. Või mis tähendab, et probleem on ajus? Et mõtleb valu välja? Isegi kui mõtleb valu välja, siis tuleks sellega edasi tegeleda, miks? Miks hakkab keegi järsku endale valu välja mõtlema?

Neile ja veel paljudele küsimustele olen nüüd pikalt mõelnud, kuni selleni välja, et kui ma ise ka kuulsin nädalast nädalasse Robi tagareie valu kohta, ja arvasin end seda valu ka uskuvat, siis miks ma ise ei võinud otsida arsti. Robi ütles, et nende arst oli ära. Ma ei saanud sellest aru, mis tähendab ära? Alles nüüd hakkan taipama, mis see tähendab, aga oleks hakanud varem detailsemalt uurima, oleks ju teisi teid pidi ka saanud teda uuringutele saata, oleks ehk varem saanud alustada raviga jne.

Need oleksid panin siia praegu kirja ainult selleks, et kui teinekord taas taolise olukorraga silmitsi seisan, siis ei jää käed rippus vahtima ja lootma, et kui sinu laps viibib terve nädala keskkonnas, kus ta ümber on justkui oma ala parimad asjatundjad, siis lahenevadki kõik mured iseenesest. Ei lahene. Ja sinu keha toimimine on ainult sinu probleem või ka su kõige lähedasemate oma. Ülejäänutele oled vajalik senikaua, kui sinu kehast või ajust või millestki muust neile miskit tulu tõuseb.

Eelmise eduka suve järel kirjutasin, et Robi pole pidanud ühtegi võistlust katkestama. Nüüd on neid katkestamisi tulnud ridamisi. Loodetavasti suudab ta säilitada rahu, kindlust ja rõõmu ning keskenduda enese ravimisele, nii et ajusse sellest haigest kohast märkigi ei jääks. Emana hoian talle jätkuvalt pöialt ja loodan väga, et ta saab õige pea oma suurtele unistustele taas lähemale liikuda.

Sunday, February 12, 2012

12.02.12 Eesti mitmevõistluse MV noortele - teine päev

Võistlus lõppes ühe mehe jaoks loodetust varem :(, teised jätkavad

Uus päev on alanud, loodetavasti vaim noortel startijatel valmis ja meil on oodata taas põnevat võistluspäeva.
Sean enda vaimu ka valmis ja vahest isegi blogilugejate oma, andes neile väikese sissejuhatuse, mida täna oodata, st mida või keda ise ennekõike jälgin.

Kõigepealt loomulikult Robi ja Markuse etteasteid. Robi jäi eile Sevn Reintaki rekordigraafikuga 79 punktiga miinusesse. Selle tasategemiseks ja ületamiseks on ees Reintaki ajad 1980 aastast 60 tõkkeid käsiajaga mõõdetult 8,2, millele tuleb juurde liita 0,24, ehk siis 8,5 kanti peaks Robi pingutama, et punktide vahe ei kasvaks. Teivas oli Reintakil 4.90 ja 1000 m 2.57,70.

A-klassi rekordi on ette teinud Taavi Sarapuu ja tundub, et tema punktisummani 5614 veel keegi ei küüni. Sellegi poolest jägin huviga Taavi ja Taaveti duelli ka täna.

Oma võistluspäeva alustavad A-klassi neiud. Robi pakkus siin favoriidiks Kristella Jurkatamme, keda võib hea võistluse korral ohustada Margot Meri. Kui rääkida A-klassi neidude rekordist, siis tulemuse on siin ette teinud Grete Šadeiko. Kardan, et tema 4206 punkti jääb püüdmatuks, aga oma enese tipptulemusega 3661 punkti võiks Kristella võistelda küll.

A-noormehed
Võistlus on huvitavalt alanud. Huvitavalt selles mõttes, et 60m tõketes rebis Taavet end Taavist mööda ja juhib teda nüüd kena 55 punktiga. Eilne päev lõppes mäletatavasti Taavi 8 punktise eduga Taaveti ees. Enne teivashüpet on Taavetil punkte 3856 ja Taavil 3801.
Teivashüpe
Taavet alustas algkõrgusel 3.42 ja ajas esimese katse maha. Teine katse oli selline, et karjatasin tahtmatult. Taavet lendas kõrges kaares üle ja pani latile maandudes alt poolt jalaga, nii et latt peaaegu põrkas õhku, aga... maha ei tulnud :). Nii et tulemus kirjas.
Taavi alustab kõrgusel 3.62.
3.62 latil, Taavet, kes jättis kõrguse 3.52 vahele, hüppas nüüd kõrgelt üle, aga hüppetehnika on tal natuke naljakas, selline jalad harkis kargamine :).
Taavi lendas samuti selle kõrguse kaares üle.
3.72 - Taavet üle, Taavi hüpet ei märganud, vahest jättis vahele :)
3.82 - Nii Taavi kui ka Taavet üle.

Taavi ilus maandumine

Vahepeal elasin kaasa Robi võistluste lõpule, aga teised ju võistlevad edasi, Taavi ja Taavet teevad seda eriliselt mõnusa hooga.
Mõlemad poisid on jõudnud kõrguseni 4.12, mille Taavet oma kentsaka hüppestiiliga ka üle lendas.
4.22 alistus esimesel katsel Taavile, aga mitte enam Taavetile.
4.32 ründab Taavi üksi, kaks esimest katset maha ja kolmas ka. Jääb 4.22.
Poiste punktivahe vähenes. Esimene jätkuvalt Taavet Richter 27 punktiga (4507), teine Taavi (4480). Taavi 1000m aega võib aimata, aga kuna ma Taaveti 1000m suutlikkust ei tea, siis ootan huvitavat lõpuheitlust.
1000m
Starts. Tuleb välja, et Taavit lahutab Taavetist vaid 3 sekundit, Taavi hakkab jooksu vedama, Taavet on esimese ringi järel neljas. Samas seisus alustatakse kolmandat ringi. Ja asi tundub, et Taavi on võitu vormistamas, sest Taavet jääb temast aina kaugemale ja kaugemale. viimasele ringile läheb Taavi peaaegu poole halliringi edumaaga. Ilus jooks Taavil, aeg 2.58,52.
Eesti meister siin Taavi Tšernjavski 5159, teine Taavet Richter 5059. kolmanda tulemus ka, see oli Toomas Keskküla, kes kogus täna 4546 punkti.
Taavi tegi baltikate tubli tulemuse üle, siis oli 5103 punkti. Usun, ta on õnnelik. Palju õnne!

A-neiud
Tüdrukud alustasid nagu arvata oli - 60m tõkkeid lõpetas esimesena Kristella Jurkatamm ajaga 8,89, teine oli Margot Meri 9,26. Hetkel käimas kõrgushüpe, aga Margoti ja Kristella algkõrgusteni jõudmiseks läheb veel tublisti aega.

Kõrgushüpe

Kristella lend

Margoti hoovõtt

Margot ja Kristella on mõlemad ilusasti alustanud, 1.59 kirjas, 1.62 alistus just Margot Merile.
vahepeal on tüdrukud jõudnud ületada 1.65.
1.68 - Kristella üle teisel katsel. Margot sellest enam jagu ei saanud ja 1.68 jäigi Kristella laeks.

Kuulitõuge
Kristella on heitnud 3 kilost raudkera 11.28; Margot 10.30., Kristella parandas teisel katsel, uus tulemus 11.47 ja see ka jääb. Margot parandas oma tulemust ja jääb 10.39
Punkte pärast kolmandat ala Kristellal 2389 ja Margotil 2206.
Kaugushüpe
Kristella Jurkatamm esimene katse 5.56, parandas teisel katsel ja praegu kirjas 5.65, Margotil 5.25. Kristella saab sentimeetri veel lisaks ja 5.66 tema tulemuseks täna jääb. Margot viimasel katsel tulemust ei paranda.
Punkte enne viimast ala Kristellal 3136 ja Margotil tema järel 2831.
800 meetrit
Tüdrukute viimast ala ma ei näinud, sest samal ajal kuulasin loengut, mida katkestada oleks olnud patt. Seedin selle läbi ja vahest jõuavad killud sellest, kelleni vaja.
Lõpptulemus oli ootuspärane, st 3735 punktiga võitis Kristella Jurkatamm ja Margot, kes oli viimasel distantsil küll Kristellast nobedam, jäi teiseks tulemusega 3493.

J- noormehed
Markus ja Robi alustavad tänast võistlustpäeva koos teiste j noormeestega kõige hiljem, kavakohaselt kell 13.45 on nende kord joosta 60m tõkkeid.
60m tõkkeid -
Poisid on stardis, pealtvaatajtel on hakanud süda kiiremini lööma. Joostud! Markus võitis, aga Robi lõi oma jala vastu viimast tõket nii, et luubates kargas üle finiši. Ajad on head! Markuse aeg 8,43 ja Robil 8,64. Robi parandas veidi isiklikku, vaatamata sellele, et lonkas üle finiši. Loodetavasti polnud midagi niiii hullu, et edasi ei võistle.
Punkte poistel selle ala järel nii: Robil 3930 ja natsa üle 80 punktiga miinuses Eesti rekordile. Markusel puinkte 3843. Kolmandat kohta jahib praegu Kristja Rosenberg, kel punkte viie ala järel 3547.
Siim tuli alt Robi juurest infoga, mida ma ei tahtnud kuulda: ROBI EI JÄTKA VÕISTLEMIST! Probleemiks ikkagi tagareis. KURB!

Toon siin ära pildiseeria tänasest esimesest ja Robi jaoks viimaseks jäänud alast:

Start

Esimene tõke

Viimane tõke

Lonkab üle

Arstide hoole alla

Sidumisel

Kui terveks kuulutatakse, siis näeme jälle
Teivashüpe
Teivashüpe on nüüd alanud, viis meest platsil alles. Algkõrgusel 2.72 alustas Martin Meier ja ületas selle kolmandal katsel. 2.92 alistus juba veidi kergema vaevaga, 3.02 teisel katsel üle. Christopher Ojasaar sai samuti üle selle kõrguse, teised veel ei ole alustanud.
3.12 Meier sellest jagu ei saanud.
3.22 Christopher üle.
3.32 alustas Markus ja ei midagi rõõmustavat, ta kukkus teiba auku, aga tundus, et vist pehmelt, st loodan, et viga ei saanud. Ei saanud, läheb teisele katsele. Tegemist on tema algkõrgusega. Teisel katsel üle, aga jälle maandus kahtlaselt augule ligidale. Christopheril tuli see kõrgus napilt maha. See teivas on imelik, olen seda juba kirjutanud, et mõnikord langeb latt all isegi siis, kui nähtavat puudutust ei ole, ja teinekord ei kuku ta isegi siis mitte kui rappub, nagu oleks toimunud võimas maavärin.
3.42 - Selle kõrguse ületas Markus kaunilt :). Raubo Liitmäe alustas ka ja samuti üle.
3.52 - Markus esimesel maha, teisel kaunilt üle.
3.62 - Markus kaarega üle, Rauno Liitmäe samuti
3.72 - Liitmäe üle, Markus ka
3.82 - Markus üle :)
3.92 - Markusel kaunilt üle, Liitmäe läheb teisele katsele, aga ebaõnnestunult, kolmas siiski üle.
4.02 - Markus ilusasti üle, Silver Siim aja kõik katsed sel kõrgusel maha, samuti Liitmäe.
4.12 - Markuse esimene katse tuli maha nii, et number hõljus ka temast eraldi mati poole. Teine katse napikalt maha, kolmas ilusasti üle :)
4.22 peal alustab ka Kristjan Rosenberg ja edukalt ning tõuseb sellega Markuse järel kohe teiseks. Markusele selle katse alistamine enam ei meeldi, juba teist korda jookseb läbi, asja ei saanud kolmandast katsest ka. Seega jääb Markusele kirja 4.12 ja tundub, et Kristjani tähetund on tulnud nüüd.
4.42, esimene Kristjanil maha, teisel üle. No nüüd on ta end Markusest mööda hüpanud. Kristjani isiklik sel alal 4.70.
4.52 latil, Kristjan jäi esimesel katsel oma teiba külge rippuma. Teine katse polnud samuti katse moodi. huvitav, kas pole motivatsiooni piisavalt? Nii jääbki.
Seega ei läinud Markusest mööda, Markus läheb 1000 meetrit jooksma punktidega 4494, Kristjan Rosenbergil punkte 4284 ja kolmandana Rauno Liitmäel 4042 punkti.
Viimase ala start antakse neile 17.30.
1000m
Kuigi on üsna selge, et meistriks jookseb end Markus, tuleb poistel see viimane ala samuti läbida. Markus esimese ringi järel veab seda jooksu, pikki vahesid pole, vedamise võtab üle Rauno Liitmäe, Markus hoiab end teisena, nii minnaksegi viimasele ringile. Martin pani viimasel ringil sisse kuuenda käigu ja võidab selle jooksu, Silver Siim teine, Rauno Liitmäe kolmas ja Markus neljas.
Markuse aeg 2.55,21. Punkte kokku 5206, Rosenbergil 4926 ja kolmas Liitmäe 4767 punktiga.
Eesti meister Markus Leemet

Saturday, February 11, 2012

Eesti mitmevõistluse MV noortele 11.02.12 - esimene päev


Kohal! Jõudsin halli üsna napikalt, st täpselt juuniorite esimeseks alaks, mis oligi eesmärgiks. Täna on Siim ka oma vägeva kaameraga kohal. Hankis endale kollase vesti ja teeb pilte otse platsilt. Õhtul on mida blogile lisada :)


Juuniorid-noormehed

Robi alustas tänast võistlust 60m isikliku rekordiga, aeg 7.03!, teine oli ootuspäraselt Markus Leemet, aeg 7,18. Robil esimese alaga punkte 872, Markusel 819.

Kaugushüpe algas. Vähe poisse on täna võistlemas, ainult seitse. Markusel esimene katse läks metsa, mõõdeti ikka ära, aga oli nutune 5 meetrit ja peale.
Robi esimene katse jäi mõõtmata, tõusis punane lipp. Meelis kõrvalt ütles, et polnud ka suurem asi hüpe.
Markus sai teise katsega korraliku tulemuse - 6.72, kolmas katse 6.75

Robi teisel katsel 7.08 ja kolmas katse jälle üle. Kahe alaga edastab Robi Sven Reintaki nimel olevat Eesti juuniorite rekordit, mis on 5592 hetkel 97 puntiga. Selle ületegemiseks oleks olnud hädasti vaja kauguses lisasentimeetreid, sest Reintaki kõrgus oli oluliselt kõvem kui Robil.

7.08, selge edasiminek eelmise talvega võrreldes

Täpselt nii palju oli üle kolmandas katses

Kuulitõuge
Robi esimene katse 14.32, isiklik, tuletan meelde, on 14.90. Teine katse 14.67. Kolmas 14.69. Punkte kokku 2476 ja edastab Reintaki 153 silmaga. Reintak tõukas oma rekordseerias 13.79.

Markuse esimest katset ma ümberkolimise tõttu ei märganud, teine katse 12.89. Kolmas katse väga hea! 13.75. See ongi tema parim. Punkte tal 2287 praegu.

Markusel isikliku parandus kuulis peaaegu meetriga
Kõrgushüpe

Robi valis algkõrguseks 1.74 ja esimene katse ajas maha, teine puhtalt üle.
Markus lendas sama kõrguse kohe kaares üle.
1.77 - Robil üle, Markus samuti
1.80 - Robi üle, Markus samuti
1.83 - Robi esimene maha; Markus üle, Robi teine katse ka maha ja kolmas samuti.

Punkte Robil seega 3103 ja kaotab rekordgraafikule -79 punktiga öeldi halli reporteri poolt, minu arvestus näitab küll, et miinust on 162 punkti. Õhtuks selgus majas, tuleb välja, et Sven Reintaki rekordi tulemustele, mis on püstitatud 1980. aastal, tuleb jooksualadele lisada 0,24 sekundit, sest omal ajal olid käsiajad. Seega kui Reintaki 60m tulemusele lisada need sekundid, siis jääb tõesti punktide vaheks -79 ja selle seisuga läheb vasatu uuele päevale.

1.86 - Markusel samuti üle esimesel katsel :) ja see jääbki.
Markusel kokku 2966 punkti ja Robi järel kindel teine.

Kristjan Rosenberg teeb täna kõrguses ilusat tulemust, on õhtuks jäänud ainsaks meheks platsil, teistel juba kotid pakitud. 2.04 on hetkel kõrgus, mida ta ületama läheb, aga see täna ei alistu. 2819 punkti talle ja kolmas koht esimese päeva tulemuste järel.

Juuniorid-neiud
Tegelikult nägin halli jõudes ka Grete kahte viimast katset kõrgusel 1.77, mis mõlemad ebaõnnestusid, aga kurvastamiseks pole vähimatki põhjust. Grete tänane kõrguse tulemus oli 1.74 ja kuigi ma esimest ala ei näinud, tean siiski öelda, et ta on kahe ala järel edestamas Ksenja Balta Eesti juuniorite viievõistluse rekordit koguni 143 punktiga. Eelmise aasta Eestikad algasid peaaegu sama suurejooneliselt, aga siis näitas võistluste käik, et mitmevõistlus lõpeb pärast viimast ala, mitte varem. Usutavasti on see nii ka täna. Igatahes on võistlus hästi alanud.

Ohhoo, kergejõustikuliit on hakanud ka aina paremat tööd tegema, vaatasin, et tulemused netis tõesti jooksvalt olemas. Nii leidsin netist Grete 60m tõkete tulemuse, aeg oli 8.79.
Võrdluseks Ksenija Balta Eesti rekordi, mis on 4102 punkti, kaks esimest ala olid tulemustega 8,90 ja 1.64.

Kuul
Grete Šadeiko kuuli teine katse 11.42! , edestab Ksenija Baltat, kellel oli rekordi sees kuuli tulemus 10.83. Nii jääb.
Gretel kolme ala järel kokku 2480, millega edestab Balta rekordigraafikut praegu 182 punktiga.

Kaugus -
Grete esimene katse kaugelt paku tagant ja tulemus 5.68, teine katse 5.74. kolmas katse 5.85! Ksenija Balta kaugus rekordigraafikus oli 6.16. Gretel punkte nelja ala järel 3284 punkti ja rekordigraafikut edestab veel 87 punktiga.

Viimase alaga tuleb imet teha, Grete peaks jooksma 800 meetrit kiiremini kui 2.20. Usun, et ta suudab seda!

800 meetrit
Tänane võistlus on Gretel võidetud ja selge on, et Mari-Liis Murula on teine, aga kas sünnib uus juunioride rekord, selles on küsimus.

Start! Grete läheb jooksu juhtima ja jookseb kergelt, ühtlaselt, õde elab kaasa ja meiel kõigile hüütakse vaheaaegu, 1.09 oli poole distantsi aeg. Uhh, 300m 1.45 ja viimane ring hakkas! Oi, kuidas ootaks head tulemust! Nüüd on finiš ajaga 2.23,22.
Eesti meister ja tema treener Leonhard Soom ristasid kommituutud

Grete võidutulemus täna 4064 punkti. Eesti rekordit ei löönud, aga tubli isikliku tegi siiski.

A-noormehed
Taavi Tšernjavski alusats A-klassis samuti väga hästi. See, et ta oma vaanuseklassi poisse juhib, ei üllata, üllatab hoopis see, et ta on edastamas praegu oma väga head Baltikate tulemust, kus ta tegi kokku 5103 punktise võistluse. Tänased kolme esimese ala tulemuste põhjal 60m aeg oli sama, ehk 7.45, kauguses tänase tulemusega 6.45 on 24 cm parem kui Baltikatel, kuuli tulemus on 3 cm tagasihoidlikum, ehk siis 15.79.

Väga hea võistlusega on täna alustanud A.klassis ka Taavet Richter, kolme ala järel on Taavi punktide seis 2253 ja Taavetil 2219. Taavetil suuresti tänu väga heale kaugusele - 6.95.

Kõrgushüpe
Jälgin siin ennekõike Taavit ja Taavetit. Taavi sai Baltikatel tulemuseks 1.89.
Nii Taavi kui ka Taavet ületasid 1.83 ja nüüd ka 1.86 ning lähevad üritama kõrgust 1.89. Taavi Tšernjavski sellest enam üle ei saanud, Taavet sai ja nii ka jääb.
Esimese päeva järel Taavil punkte 2932 ja Taavetil vaid 8 punkti vähem ehk 2924. Kõvad vennad :).

A-klassi vendadest Siim pilte teha ei jõudnud, millest mul on siiralt kahju, aga kuna üldiselt oli pilte palju, siis täna ka pisike galerii sündmuskohalt

Kasulikud näpunäited treener Soomilt Gretele

ja väheke Robile ka, ikkagi oma klubi poiss. Kas tuleb kaks meistritiitlit Järvalale?

Vanad sõbrad ja peamised rivaalid

Treener Kaukise emotsioonid

Robi esimene treener ja minu venna treener Ando Algre'

Uus fänn Anneli

Vana fänn Meelis, Eesti juuniorite rekordi omanik kaugushüppes - 7.62

Kõige suurem ja kõige uuem fänn

Õed

Homme näeme jälle

Friday, February 10, 2012

Robi võistleb laupäeval-pühapäeval mitmevõistluse eestikatel!

Oh-oh-hoo!
Juba nädala esimestest päevadest olen saanud segadust tekitavaid teateid. Segadust heas mõttes. Pärast esmaspäevast arstil käiku ja ravi määramist tagareiele, on Robi muutunud oluliselt enesekindlamaks. Hakkas kohe andma vihjeid, et vist ikkagi saab nädalavahetusel võistelda. Tegi proovi hüpped Lasnamäel 7. veebruaril toimunud Tallinna lahtistel, kus oli pehme jalaga hüpanud kõrgust 1.80 ja tundnud, et hoog on hea.
Kolmapäeval andis juba üsna kindla signaali võistlemise kohta ja eile kinnitas üle. Nüüd on üleval ka startijate nimekiri ja enese poolt julgen lubada kohapealset ülevaadet asjade käigust blogi vahendusel.

Ja oi, olen kuri, kui selgub, et pidin kohale sõitma ainult hädise 60m pärast :). Muidugi on startijate hulgas teisi ka, kellele kaasa elada ja keda huviga jälgida, aga ilma Robi osaluseta ma vaevalt, et maalt linna hakkaks nädalavahetusel kihutama.

Saturday, February 4, 2012

Eesti talvised mitmevõistlused Lasnamäel - Maiceli eri

Lasnamäel lõppenud Eesti talvised mitmevõistluse meistrivõistluseid võib Maicel poiss kindlasti kordaläinuteks lugeda: 5423 punkti ja üldarvestuses, kus mehi ka väljaspool Eestit, andis see tulemus kuuenda koha, Eesti arvestuses oli ta kolmas ja noorsooklassis, kus ta sel aastal ju esimest korda võistleb, andis tulemus II koha.

Esimese koha teenis täna auga välja Kaarel Jõeväli (5781), Tarmo Riitmuru saagiks jäi teine koht (5563). Kuigi nö Eesti mitmevõistluse ässi kaasa ei löönud, oli võistlus ilus ja poisid tublid. Kui keegi veel ei tea, siis üksikalade tulemustega saab tutvuda siin

Maicel-poiss jooksis end lõpuks jälle laibaks. Jälgisin Delfi telepildi vahendusel hoolega, kas võtab üldse jalad alla enam. Aru ma ei saa, kuidas saab end nii süldiks joosta või kuidas üldse on võimalik finišini välja joosta. Mulle tundus, et ta vaene poiss lausa tõmbles või... vahest tõmbles mu arvuti ekraan ka.

Loodetavasti on neil seal ühikas pühapäeval mahti puhata ja loodetavasti on neil seal soe. Ise olen küll pidanud taas torusid sulatama ja puid vedama ja kütma ja kütma ja kütma ja kõige selle tulemusel ikka külmetama.
Suvi jääb igavesti mu lemmikuks nagu ka mitmevõistlus :). Eile olin tegelikult enne koju minekut veidi hallis ka ava-alasid jälgimas ja muu hulgas kuulasin vanade mitmevõistluse peerude omavahelist dialoogi, kus kaks härrat põhjendasid mitmevõistluse eelist üksikalade ees: "Sa ei jõua 100m vaatamiseks veel pingil istetki võtta, kui juba tuleb hakata koju tagasi sõitma. Siin ikka on mida vaadata ja oodata." Ja vastu ei saa vaielda keegi :).

Kui algselt arvasin, et järgmisel nädalavahetusel on torude sulatamise vahepeal põhjust ka soojas hallis olla, siis tõenäoliselt valin oma külma kodu, sest Robi kinnitas, et jätab juuniorite mitmekad vahele, sest pole mõtet Rajat tegema minna. Esmaspäeval läheb arsti juurde, siis ehk kuuleb, mida tagareie kohta öeldakse.

Selle nädala õnnesoovide meie pere poolt lähevad igatahes Maicelile!

Suur tänu Eesti Päevalehele ka, kelle pildipangast ma tänased pildid tõmbasin.