Total Pageviews

Wednesday, January 30, 2019

Teibad tulid koos mehega


Teibad ja mees on tagasi Eestis, et eeloleval nädalavahetusel, 2. ja 3. veebruaril koos teiste ägedate mitmevõistlejatega üks kõva lahing maha pidada. Lasnamäe kergejõustikuhallis toimuvad rahvusvahelised kergejõustiku meistrivõistlejaid. Avapäeval antakse start kell 14. Stardinimekirja leidsin kergejõustikuliidu veebilt.

Eile lennukilt astus maha rõõmus ja teotahet täis mees. Kaks järjestikust lendu üle ookeani esialgu kurnatuse märke ei ilmutanud. Tegelikult vastupidi, juba ammu ei ole teda nii õnneliku ja säravana näinud.

Ise olen ka rõõmus, sest keset talve kahel korral järjest meheks kasvanud last kodustes tingimustes võistlemas näha - seda rõõmu pole ammu antud. Jõudsin juba vahepeal nende poolöiste tulemuste jahtimisega erinevate ookeanitaguste võistluspaikade lehtedelt ära harjuda.

Vaatasin alles hiljuti, inertsist, mida Juss e Johannes Erm teeb. Teeb rõõmu. Hooaja esimene võistlus kotis ja seda veel korraliku tulemusega. 5805 punkti on Jussi poolt kodumaa poolt ette saadetud. Korralik punktisumma tuli kokku selliste üksikalade kogusummana: 7.19/ 7.42/ 14.49/ 1.92/ 8.21/ 4.80/ 2:46.20.

Mõõt on ees. Robi eesmärk on koguda punktisumma, mis ta sisehooajal veel kord Euroopasse võiks lennutada, siis Euroopa sisemeistrivõistlustele. Poisid pakuvad, et alla 5900 punktiga neile võistlustele asja pole. Selle punktisumma jahtijaid koguneb aga Lasnamäele kenake hulk, mis tähendab, et on kellele kaasa elada.

Ise jõuan seekord halli paremal juhul kahes viimaseks alaks. St teen kõik endast oleneva, et kaheks viimaseks alaks kohal olla, sest muidu oleks ikka väga mage. On ju Robi kogu aeg öelnud, et talle meeldib Eestis võistelda, et perele rõõmu pakkuda, aga sedapuhku pole perest nädalavahetusel kedagi peale tema enese Tallinnas. Ainus võimalus kas või poole pealt kohale jõuda on emal. Järelikult loodame fännidele.

Muide, ma veidi noomisin Robi sõnade eest, mis ta viimati Õhtulehe ajakirjanikule jagas. No näiteks see, justkui oleks ta ostnud endale Ameerikas Mustangi, mida ta nüüd vennal käivitada laseb. Ostja oli tõesti tema, aga venna raha eest, selle unustas mainimata ;).
Või siis see, justkui püüaks ema oma identiteeti blogis varjata? Ei, sõbrad, ei püüa. Lihtsalt ema on koolitatud ajakirjanik ja kommunikaator, seepärast kasutan vahel erinevaid mooduseid pojalt info saamiseks, näiteks ka intervjueerimist. Samas vahel, üsna harva, kirjutab midagi ka Robi ise. Need vähesed mõtisklused olen püüdnud vastavalt ka markeerida, et oleks aru saada, kust läheb ema ja kust Robi enese mõte ja arutluskäik.
Aga üldiselt mulle lehe toon ja stiil meeldis, eriti Robi siirus ja avatus. Ika oma ema poeg :).

Blogilugejad saavad küllap aru, et ega ema spetsialisti tarkustega ei hiilga. Ikka emotsioon on see, mida ma ise lapse sporditegemisest saan ja jagan.
Järgmine kord Lasnamäelt.

Sunday, January 20, 2019

Lasnamäele otse pulmast

Istun värske ämmana füüsiliselt küll juba Lasnamäe kergejõustikuhallis, aga emotsionaalselt olen alles eilse pulmapäeva lummuses.
Värske perekond Metsar koos õdede/vendadega
Lasnamäel oleme loomulikult Robi pärast, kel oli esialgu plaanis end testida kahel alal – 60 meetri tõketes ja kuulis, aga reedeses hooletus trennis tegi oma seljale jälle liiga. Seega otsustas, et tõketes riskima ei hakka, proovib täna ainult kuuli. Seda kuuli ma siin nüüd ootangi kerge hirmuvärinaga, lootuses, et ta oma seljale häda juurde ei tee.

Istun ja klõbistan ja kas sa näe, samal ajal lähevad nina alt kuulitõukajad mööda, suured musklimehed ees ja kaks niru mitmevõistlejat nende sabas. Robi tundus teiste kõrval ikka väga kõhetu, kuigi on viimase aastaga oma lihasmassi üsna oluliselt kasvatanud. On veel arenguruumi, pakub ema.

Otse pulmast tuli halli ka verivärske perekond Metsar. Istume siin neljakesi reas. Isegi Inglismaalt kohale lennanud õde Marta otsustas juhust kasutada ja oma väikevennale vahetult kaasa elada. Nüüd aitavad nad emal oma teravate silmadega fikseerida Robi tulemusi.

Algas! Robi esimese katse pikkuseks mõõdeti 13.70. Meeldetuletuseks olgu nimet, et rekord on üle 14 meetri, 14.54 Berliinis. Ametlikult see fikseeritud ei ole, sest tulemused, mis tehtud lõpetamata mitmevõistluse sees, võid rekorditena fikseerida vaid oma kahe kõrva vahel, aga asi seegi.

Teine katse 14.60. Oh-hooo! Poiss on hoos! See on nüüdsest selle ala fikeeritav isiklik. Kolmas katse, samuti tubli 14.53!. Ja seda kõike veidi rikkis selja ja piduse meeleolu ja pooliku une pealt. Me oleme sinu üle uhked, poja ja väikevend!

Treener Meelis kirtsutas natuke nina. Lootis vist meetrit enam, aga vaatame, mis järgmine jõuproov toob. Täna läheme rahulolevatena laiali.

Sunday, January 13, 2019

Head uudised liikusid kiiremini kui mees ise

Robi suvine saabumine aastal 2018
Veel enne kui Robi sealt poolt maakera esimesele lennukile jõudis istuda, jõudsid temani head uudised. Nimelt otsustas Eesti Olümpiakomitee tõsta alates selle aasta jaanuarist C taseme sportlaste toetust kuni 1000 eurini kuus. Kergejõustikuliidu juhatuse otsuse kohaselt kantakse määratud summast stipendiumina sportlasele igakuiselt 600 euri ülejäänu jääb nn treeningtoetuseks, mis kaetakse kuludokumentide alusel või kantakse otse klubile. Lisaks väike varu ka spordimeditsiini reservfondi.

Sellisena makstakse C-taseme sprotlastele toetust kuni augustini. Neile, kes pääsevad oktoobris toimuvale MMile, pikendatakse toetuse saamist kuni MM-ini, et siis juba teha uued arvestused, vaadata ümber tasemed ja toetused.

Juhhuuuu!, kas pole. Asjad liiguvad. Kui on unistused, tuleb astuda esimene samm. Mul on hea meel, et Robi otsustas õigel ajal osta piletid ja veel parem meel, et ei pea pärast piletite ostu jääma käppa imema. Võimalus jätkata magistriõpingutega Ameerikas on tore, aga nagu ma aru olen saanud, pole elu enam lill. Mitmed kulud tuleb nüüd õppuril ise kanda nagu näiteks tervisekindlustus ja veel miskit. Riigis, kus kõik asjad on suuremad kui meil siin, on suuremad ka kulud. Samas on seal ikkagi suurepärased võimalused treeningutega jätkamiseks ja seda on Robi lubanud teha.

Eestisse mitmekatele tuleku kohta ütles Robi "Õhtulehele", et teeb seda perekonna nimel. Tahab pakkuda lähedastele võimalust teda oma silmaga võistlemas näha.
Siis selgus, et pere on neil kuupäevadel üsna keerulises seisus, sest ema õpib, suur vend on töö tõttu Tallinnast eemal, üks õde on pulmareisil ja teine tagasi tööl oma riigis. Emal annab kombineerida, ma loodan ja oma emotsioone kohapealt teistelegi vahendada.
Neil kergejõustikuhuvilistel, kel 2. ja 3. veebruaril muud targemat teha pole, need lähevad kindlasti ju Lasnamäele kohale.

Tuesday, January 8, 2019

Selle aasta esimesed võistlused toimuvad Eestis


"Otsustatud!", teatas Robi. Osaleb nii klubide karikal 20. jaanuaril kui ka Eesti ja rahvusvahelistel talvistel mitmevõistluse meistrivõistlusel 2. ja 3. veebruaril.

Sõidab Ameerikast kohale mõlema võistluse tarbeks esialgu oma kulu ja kirjadega. Muidugi loodab, et mitmekatele tulekuks leiab lõpuks toetust vähemalt teivaste transpordiks, aga kui selgub, et pole sedagi väärt, siis teeb kõik selleks, et vähemalt auhinnarahadega tagasi sõita. Teeb isegi siis, kui teivaste transpordile toetuse saab ;).

Toetust nuruda, loota ja saada on keeruline, kui sul eriti midagi ette näidata ei ole. Eelmine aasta läks nagu ta läks. Üht-teist ju läks, aga mitte seal, kus oleks pidanud ja enam lootnud. Oli käega löömise meeleolusid ja uut eneseleidmist, mille pealt stardib nüüd Eestis.

Ise loodan, et Robi suudab anda veebruaris koos kõigi teiste startijatega toreda etenduse. Pere usub ja toetab jätkuvalt. Veel suurem rõõm on sellest, et uus usk on ka kuti enda sees.

Elagu alanud aasta!