Total Pageviews

Tuesday, December 29, 2015

Uue aasta lävepakul

Head aasta lõppu, sõbrad ja blogi jälgijad!

Robi ja Morgan
2015. aastast kokkuvõtet tehes tuleb alustada sellest, et lõppev aasta on blogis olnud erakorselt kesine. Üks kesisemaid aastaid üldse, kui arvata, et aasta lõpuks ei kogune rohkem kui 18 postitust.
Tegelikult ei ole ju asi ainult postitustes, asi on suurelt osalt ka mehes, kelle pärast need postitused sündima hakkasid. Kui võistlusi pole, pole erilist ainest ka kirjutamiseks, aga ma loodan ja usun, et ka teie ootate muutusi uuelt aastalt.
 
Kui Robi (Ameerikas ainult Karl) endas tahtmist ja energiat leiab, siis ehk kirjutab oma kokkuvõtte ise, aga omalt poolt lisan kindlasti esimese asjana, et möödus aasta, kus Robi käsi ühtegi korda kodust ukselinki ei puudutanud. Absoluutselt Eestist vaba aasta. Väga loodan, et sellised aastad ei hakka korduma, et tegu oli erandiga edaspidiste sagedasemate kohtumiste seas.
 
Aasta esimene pool kulus Robil eemalt vaadates puhtalt ravile ja vanadest vigastustest taastumisele. Imelikult kombel tegi ta mingil moel siiski ikka trenni ka. Siis neile kehaosadele, mis treenimist kannatasid. Sügisest, sain aru, liitus juba päris treeninggrupiga ja alustas põhjaladumist 2016 aasta võistlushooajaks. Esimesed võistlused peaksid toimuma juba jaanuari keskel, kus on plaan osaleda üksikaladel, proovida teivashüpet, tõkkeid ja vahest ka kuuli.
Esimene uue aasta mitmevõistlus toimub jaanuari lõpus. Kui nüüd kõik läheb plaanipäraselt, siis võib juhtuda, et üle hulga aja saavad sõbrad (Maicel) taas koos rajale minna.
 
Georgia kolmik on valmis
Robi sisehooajale veel suuri lootusi ja kõrgeid panuseid ei tee. Tuletas meelde, et viimased halli rekordid on kõik pärit kolme aasta tagusest ajast, vahepealsest pikemast pausist väljatulek võib nõuda rohkem aega ja kuigi põhimõtteliselt on ettevalmistus sujunud, mahtus sügisessegi veel üks kuuajane paus, mis oli tingitud tagareie probleemidest. Praegu on korras. Vahel oigab, et pärast rasket trenniperioodi on kõik kohad valusad, aga ma ei lase sellest segada. Kui juhtute kuskilt leidma Usain Bolti raamatu "Välgust kiirem", siis esiteks soovitan soojalt ja teiseks aitab see paremini mõista, et mõni valu tuleb tippu pürgimise nimel lihtsalt ära taluda. 
 
Kui nüüd sõprade juurde korraks tagasi minna, siis ka siin on elu teinud väikeseid korrektiive. Sõpruse osas vast mitte, aga tundub, et liiga palju ühiseid plaane enam tulevikuks ei tehta, elu tuleb vahele ja mõned teised inimesed hakkavad täitma üha suuremat rolli. Isegi sõprade elus.
 

Shaunae ja Maicel

Robi ja Morgan
Kuigi blogi on olnud vaikne, siis nagu näha, elu ise on olnud kirev.
 
Näiteks leidis Robi lisaks tüdrukule ka koera. Tegelikult leidsid koos tüdrukuga ja kodustasid ta. Nimeks panid Bailey.
Meie jaoks oli kõige ehmatavam kutsika sarnasus Robit kodus ootavale Snuupile.
 

Bailey
Snuupi
 

Mis seal ikka. Inimesi nagu ka koeri,  kellele kaasa elada, tuleb kogu aeg juurde ja see on tore!
 
Soovin kõigile ilusat ja uut nii Eestis kui ka raja taga. Kiireid jalgu Shaunae Millerile, graatsilisi esinemisi Morgan Reynoldsile, hoogu ja hüppeid Robile, Maicelile ja Markusele, Meelisele, Gretele, Janekile, Taavile, kõigile, kõigile, kõigile ja veel eraldi Hans-Christianile ja tema vanaemale. Nende lugu Ringvaates oli soe ja liigutav.
 
Põnevust ja kordaminekuid uueks, Olümpia aastaks!