Total Pageviews

Monday, May 27, 2019

45. mitmevõistlus Götzises sai ajalooks

Õnnelikud. Pildi tegi Jan Õiglane
Ikka veel, ikka veel on võimalik, et sa suudad vaimustuda elust määral, mis sind ennastki jahmatab.

Olen lummatud, võlutud ja lõpmata tänulik Robile, kelle tuules me sel aastal esimest korda Götzises maandusime. Nüüd ma tean ega kahtle selles, et just siin, pisikeses Austria linnakeses asub mitmevõistluse päris kodu. Linnakeses, kus majade vahel  karjatatakse kitsi, kus staadioni kõrval on ruumi lehmakarjale, kus istekohtade arvu vähesus tribüünil pole probleemiks, sest inimesed olid tulnud siia mägede vahele nagu nii oma istetete, tekkide, ketside ja botastega, et elada kaks päeva kaasa atleetidele ja seda nõnda lähedalt, otsekui toimuks kogu võistlus su oma peopesal.
Lapitekkide näitus
Robi alustas siinset võistlust täitsa normaalselt, kuigi nii kiirust, kaugust kui ka kuuli on ta parematel päevadel paremini teinud (10.71, 7.37 ja 14.33). Kõrguses ei jõudnud ta miskipärast soojenduse ajaks väljakule. Ühe katse sai teha ja siis algas võistlus. Valis enda kohta kõrge algkõrguse ega saanud sellele pihta, ei saanud midagi klappima ja kogu võistlus läkski lappama.

See oli vist esimene kord, kus ma ise pealtvaatajana ei olnud nii ärevil kui tavaliselt. Vahest just sealse õhkkonna ja müstilise miski pärast, mis mind enda lummusesse haaras. Muidugi oleks mulle meeldinud, kui Robi oleks lõpuni vastu pidanud kõigi nende vägevatega koos, aga tore oli sedagi näha, et astudes ise kõrvale, jätkas ta teiste toetamist. Devon võib kindlasti mõne punkti Robi arvele kirjutada. Robi ise ütles, et tänu teiste toetusele, pidades silmas ennekõike õde ja venda Williamseid, oma koolikaaslasi, sai ta sellise emotsiooni nagu oleks ise võistelnud.

400 meetrit siiski jooksis veel, vedades enne jooksu Austraalia atleedi Dubleriga kihla, et kes kaotab, see teeb õhtusöögi teisele. Robi kaotas. Tema aeg 48.99. Oma lõpliku punktisummaga 8185 kaheksandale kohale jäänud Cedrik Dubleri 400 meetri aeg oli 48.26.
400 finiš. Jani pilt
Plaksu ka!!!
Teisel päeval läks Robi küll ka tõkkejooksu starti, aga teadmisega, et tõketega riskima ei hakka, kuna reie lähendajalihas (mitte mingi kubeme lihase vigastus nagu tavatsetakse rääkida) vajas hoidmist paremate soorituste näitamiseks mõnel järgneval võistlusel. Neid kindlasti tuleb!
Tõketest mööda. Jani jäädvustus
Tõkete stardist oli vaja läbi joosta, et saaks kaasa teha kettaheites. Kettaheite pingutus lõppes tulemusega 41.53. Tehtud!

Õnneks pidasid Maicel ja Janek ilusti lõpuni vastu ja meil oli võimalus kõik oma kaasa võetud emotsioonid välja elada neid ergutades! Sest oli abi! Maicel läks koju pronksise tulemusega, kogudes pärast vigastust toimunud esimesel võistlusel 8353 punkti. Ilus number mu meelest.

Janeki punktisumma oli ka ilus - 8050, mis andis neil võistlustel 12. koha.

Ülejäänud võistlejate tulemusi e kokkuvõtet saab huvi korral vaadata näiteks SIIT.
10 parimat 10-võistlejat Götzises
Edasi kirjutan hoopis sellest, miks ma igatsen veel enne lahkumist siia tagasi tulemisest.

/.../ Mu jalad on alati
tuleku valmis,
juba enne kui lähen,
sean end tulekuks valmis /.../

Need read on mugandus ühest Alavainu luuletusest. Mõnikord on vaja lasta end voolul kanda, liituda heade inimestega, jagada oma rõõmu ja aru saada, kuidas koos kogetud ja tunnetatud ilusad hetked hakkavad paisuma nagu hea pärmitainas.

Kohe esimesel Götzisesse jõudmise õhtul põrkusime toreda seltskonnaga. Aitäh Rein ja Rein, Kaja, Virge, Tiia, Valev ja Toomas! Teiega kohtumine oli erakordselt lõbus, seda võiks kirjeldada kui armumist esimesest silmapilgust. Tänu teile ei olnud seekordne võistlus ainult spordivõistlus. Me vallutasime tantsuplatsi ja tuhandete pealtvaatajate südamed. Isegi kui ma liialdan, siis on see üks äge liialdus ja mu uued sõbrad annavad selle loodetavasti andeks. Olen iga kell valmis jälle koos teiega asfaldile tormama, et tantsida uuesti "kolmõkõsi kaaressa". Olen valmis koos teiega karjuma häält kähedaks, jahtima autogramme, imetlema mägesid, laulma ja lugema luuletusi loojuva päikese ja ritsikate ühendkoori taustal. Või lihtsalt olema. Need hetked seal mägede vahel jäävad, isegi kui peaks juhtuma, et me enam ei kohtu. Kuigi salajas loodan, et kui mitte enne, siis järgmisel aastal Götzises jätkame sealt, kus seekord pooleli jäime ;).
Robi vahetute muljete piiramisrõngas
Autogramm austajatele
Maiceli tervitamine
Suur tänu kõikidele teistele fännidele ka, keda siin ja seal olin silmanurgast jälginud, aga kellele seni lähemale polnud söandanud astuda. Teinekord ma enam nii väga ei pelga. Emotsioonid liidavad.
Fänniarmee :)
Olen samavõrra tänulik ka oma lastele, et nad tahavad ja jaksavad koos minuga rännata paigast teise. Hea võimalus oli jälle kohtuda! Robi lendas kohale Ameerikast, Marta Inglismaalt, Kata purjetas lennukile Tartust, abikaasa Kaspari tuules. Äärmiselt tore, et oleme oma punti saanud püsiliikme Meelise, kes neil võistlustel täitis ühtlasi ka Robi treeneri ametit. Sai hakkama küll!
Kaspar, Kata, Meelis ja Marta
Ainult teivashüppes on tal veel arenguruumi (nali ;) ), sest seda ala pidi ta platsi asemel jälgima koos meiega pealtvaatajate positsioonilt, et profid saaks oma tööd teha seal, kus on nende koht.
Tegelikult oli see puhas rõõm ja suurepärane võimalus, et treeneri kaelakaarte sai edasi anda, sest nii Janekil kui eriti Maicelil oli Rein Soku nõuannetest selle ala juures tublisti enam abi.

Sokk oli see, kes soovitas Maicelil koguni kaks kõrgust vahele jätta ja 5 meetri pealt kohe 5.30 püüdma minna, et säästa operatsioonist taastuvat jalga (ja publikut võistluste liigse venimise eest ;). Maicelil oli tarkust, seda soovitust järgida. Rein Sokk tunnistas hiljem, et ta ei mäleta varasemast nii julget otsust ja soovitust jätta vahele kaks kõrgust, aga Maicel tõestas, et tema puhul see pädes. 5.30 ülelend esimesel katsel oli võimas!
Sama võimas oli ka Maiceli 2.15 ületamine kõrguses või Janeki üle 15 meetrine kuulitõuge.

Need oli emotsioonid, mida pakkusid kutid, mis tõsteti publiku poolsete ergutushüüete saatel mägede tippudeni ja mis toidavad veel pikalt.
Rõõõõõõõm!!! Pildi tegi Jan
Robi lubas, et tahab ükskord teha sel staadionil ühe korraliku võistluse ka. Kui nii, siis tahan mina seda näha. Juhtugu see siis 46ndal, 47ndal või koguni 50ndal hypomeetingul. Götzis on linnake, kuhu tasub end kohale vedada. Eriti siis, kui mitmevõistlus või mõni mitmevõistleja sind vähekegi kõnetab.

Seekord lendasid Robi ja Maicel Austriast  tagasi Ameerikasse. Robi lubas tegeleda veidi enda probleemidega ja hiljemalt juuni keskel tulla Eestisse paremas seisus. Kosub ja timmib vormi, mis muud. Positiivse stsenaariumi korral on järgmine jõuproov Ukrainas. Pikemaid samme praegu ei astu. Heljun veel mõttes Austria mägede vahel.
Pildisoovijate järjekord Warneri ümber
Kaja püüdis Janeki kinni. Sai järjekordse pildi :)
Mõtled teha kolmekesi pildi? Ära mõtle!
Fantastiline kamp! Nende järel ja koos nendega alati!


Maicel väikeste fännide piiramisrõngas
Aitäh, Austria, ilusate elamuste eest!

Peatu hetk..

Saturday, May 25, 2019

Götzise esimene päev

Lõpuks on võistlused alanud! Naiste esimene ala ehk 100m tõkkeid on joostud! Tegin just Kendelliga plaksu. Ta võitis oma jooksu ajaga 12.84. Eelmises stardis jooksis Grit samuti väga ilusasti, aeg 13.30, lõpetas oma jooksu teisena.

Võite arvata, et ma liiga detailset ülevaadet siit ei tee. Praegu on meil suht mõnus vaatamise koht, aga üldiselt on siin rahvas tekkide ja toolidega kodust staadionile tulnud. Kohati on tunne nagu kõige palavamal päeval Pärnu rannas, kus jalaga astumise ruumi on keeruline leida.

Kohe-kohe alustavad oma startidega mehed. 36 meest on kuue jooksu peale ära jaotatud. Robi on viimases jooksus, kuuendal real. Ütles, et on oma isiklikuga selle jooksu nõrgim mees. "Nõrgaks ajaks on 10.50, mis on Eesti rekordigraafikus läbi aegade kaheksas aeg.

100 MEETRIT

Maicel ja Janek alustavad teises jooksus. Jooks joostud. Maicel ei säranud pärast jooksu, samuti Janek. Ootame aegu. Maicel 11.22 ja Janek 11.28. Esimene ala nende jaoks kotis! Edasi pauna täitma.

Rootslane Samuelsson jäi oma jooksus viimaseks ajaga 11.10, mis oli tema jaoks vist väga suur pettumus, sest ta jäi pikalt kükitama ja elu üle järele mõtlema. See on esimene kord, kui näeme võistlejaid ja nende emotsioone nii lähedalt. Väike kodune staadion üksnes suurendab õlg-õla tunnet. Te peate mind uskuma et staadioni kõrval sõid rohtu Milka-lehmad. Kordan ennast ja ütlen, et see on imeline paik, kuhu tulla mitmevõistlusele kaasa elama!

Viienda jooksu võitis Moloney, ajaga 10.41. Staadion rõkatas. Staadioni rekord on 10.15.

Süda kerkib, tunnen ja kuulen, kuidas ta taob. Robi on stardis. Täna kannab särki "Kuimetssa Kuld". Kõik kõvad reas, koolivend Devon, eelmise aasta võitja Warner jne... uhh. Valestart. Tunnen, kuidas seemine muutub kiireks.

Sündis uus rajarekord, tänasest Warneri nimel, aeg 10.12.
Robi aeg täna 10.71, Devon 10.81.

Valmistune järgmiseks alaks on alanud.

KAUGUSHÜPE

Robi ja Maicel hüppavad ühte ja Janek teise kasti või vastupidi. Ilm on hall, aga mulle tundub, et võistlemiseks siiski mõnus. Vaade on imeline. Tegin teile pildi ka, aga see ei anna kohapealset tegelikkust kuigivõrd edasi.

Maiceli esimene katse kirjas - tulemus 7.28, teise katse eel nõudis kõva plaksu. Pingutasime, mis suutsime, aga tulemuseks oli paku ületamine. Paku ületas ka kolmandal korral, aga seekord tulemusega. Kahjuks vähem kui esimesel, see eest täpselt sama palju kui Janek viimasel ehk 7.26.
Fännilaud
Janeki esimese katse pikkuseks mõõdeti 7.06. Janek hüppekord oli kohe Maiceli teise katse järel, mis tähendab, et plaksutasime sama soojaga edasi. Vedas enam, sai 10 sentimeetrit lisaks. Teine katse 7.16. Karjume Janekile ja karjusime veel 10 senti juurde. Edasi läheb 7.26-ga.

Robi alustas 7.34-ga, teise katse eel karjusime, mis jaksasime. 2 senti karjusime juurde - 7.36 nüüd. Edasi läheb kolmanda katse 7.37-ga.

Warneril tuleb samuti silma peal hoida, tulemus esimesel katsel 7.47., teine katse läks metsa.

Devon Williams esimesel tulemust ei saanud, teisel vaid 7.10.

T. Duckworth tegi tuleemuse ette kolmandal katsel, kui hüppas 7.72. Praeguse seisuga päeva hüpe.

Mul paluti Robi käest küsida, kui palju nad seal Ameerikas täishool kaugust trennis hyppavad? See on testküsimuseks, et teada saada,  kui palju seal üldse sellisele tehnilisele alale nagu kaugushüpe keskendutakse. Kui Robi vastab, siis panen kirja.

KUULITÕUGE

Proovikatsete ajal sõime Austria friikaid ja snitslit ja vorsti. Fännide sõnul lendasid Õiglase proovikatsete kuulid kaugele. Kohe väga kaugele!

Meie omadest tõukas Maicel esimesena, tulemus kirjas, 14.26. Teine katse, pigistan pöialt peos, fänniarmee karjub hääli kähedaks ja asja eest, kuul lendas 14.74.
Kõva katse kolmandal - 14.95. Kõlab nagu päris. Peaaegu isikliku kordamine :)

Warneri esimene kuulikatse oli 14.50. Teist katset ei märganudki. Rahvast on palju nagu laulupeol.

Janeki esimene  katse... Kuul lendas. Sama palju kui Warneri esimene katse e 14.50. Janeki teine katse, kas tuleb 15 ära. Ootasime seekord vaikuses. Sai lisa - 14.81. Sama rida jätkata ehk kolmandal veel juurde paugutada. Ja ta tegi seda - 15.06 oli katse, mida talt vähemalt oodati. Ei petnud lootusi ega ootusi. Tubli poiss!

Devon Wiliamsi, Robi ja Maiceli koolivend alustas 13.16-ga. Teine katse ei läinud mitte.

Robi haaras kuuli. Kui ilusad mäed siin on (vahepeal on raske staadionile vaadata). Kuul lendas ilusti, avakatselt 14.33.
Teise katse eel tekkis arusaamatus. Kohtunik ei tahtnud teda ringi lasta, kuna tal polnud seljapeal nime. Jõudis viimasel hetkel ilma seljanimeta ringi, lasi kuuli lendu viimasel sekundil ja astus üle. Huvitav, kuhu see võistleja nimi küll jäi? Kas võlub viimaseks katseks kuskilt välja?
Jah, viimaseks katseks ilmus nimi seljale tagasi, aga katse läks siiski metsa.  Ilus on olla ikka.

Lindon Victor lennutas kuuli vahepeal üle 16 meetri, kas pole vahva.

Kolme alaga kogus Robi 2578 punkti ja oli 9. kohal. Teiste kohti ja punkte ma ei näinud ja see on aus tõdemus.

KÕRGUSHÜPE

Hmmm, mehed juba proovivad, aga Robist ega Maicelist pole veel staadionil lõhnagi. Lõpuks jõudis, mõõtis ruttu oma sammud ära ja võistlus algas. Ei jõudnud proovida ega midagi. Enne avakatset jooksis kähku meie juurde, et öelda, nii kõrgelt (1.79) pole ta varem alustanud, arvestades veel, et sooja ka ei teinud. Ju me näeme, mis mõju sel on.

S..ttt. Proovis, mis ta proovis, ega üle kolme korra proovida ei antud ja kui kõrgus nende kordadega ei alistu, siis oled suurest mängust väljas. Seekord nii.

Huvitav, et sellised asjad mind enam rivist ei löö. Robi ennast vist ka mitte nii väga. Ütles, et kõik kohad on valusad, ega polekski teadnud kuidas tõketes oleks hakkama saanud, aga see pole veel kõik. Soovitasin tal kindlasti jätkata. Jaapanlane sai kauguses nulli, aga naudib edasi. Robi lubas, et pigem tõesti jätkab ise ka. Isegi homse tõkkejooksu lubab kaasa teha.
Mulle annab see võimaluse nüüdsest hetkest lihtsalt nautida. Kaasa elada kõigile ja sajaga. Siia, st Götzisesse tasub kohale tulla, sõbrad. 100% kindel.

Janek alustas kõrgusel 1.91, mille lendas elagantselt üle. järgmise kõrguse jättis vahele. 1.97 enam nii elegantne ei olnud. Üldse mitte. See kõrgus jäigi alistamatuks täna. Aga korra nägime juba parimate päevade Janekit, emotsiooni mõttes. Lasku nüüd oma karud välja ja nautigu lõpuni.

Maiceli avakõrguseks oli täna 1.94. Üle. järgmine vahele, 2.00 üle. Ja siis algas eestlaste pidu, mille lõi Maicel oma järjestikuste kõrguste ületamisega. Kõige viimased katsed kerkisid täna 2.18 peale, kuigi see enam ei alistunud. Karjusime hääled kähedaks ja süda rõkkas rõõmust tema 2.15 kindla ületamise pärast. Alavõit Eestisse.
Maicel päeva lõpuks enne 400 meetrit 7. kohal. Punkte ei märganud.

400 MEETRIT

Maicel ja Janek jooksevad ühes jooksus, kui ma õigesti vaatasin, siis liigutati Maic esimesest stardist teise.
Robi on eelviimases e 6. jooksus. Ja siia ma tardusin. Kõik jooksid, kõik said ajad, aga millised??? Jään praegu vastuse võlgu.

Tean, et Robi lubas täna kaasa teha vähemalt kettas. Ise loodan, et pingutab kusagil veel. Jätkame pöidlahoidmist Janekile ja Maicelile ja kõikidele teistele, kes rivis. See on tõeliselt nauditava õhustikuga mitmevõistlejate kohtumispaik. Kõik on peopesal, kõik on lähedal, tõeline ühe pere tunne.

Jah, mul on veidi kahju, et Robil läks nagu läks, aga olen juba õppinud mitte liiga kaua põdema. Armastan oma pesamuna kõigele vaatamata ja toetan teda seni kuni elan :).


Friday, May 24, 2019

Esimesed vaimustavad tunnid Götzises


See Austria väikelinn võitis mu südame vist juba enne kohalejõudmist. Kohati on tunne justkui oleksin ka mina unistanud Götzisest lapsest saadik nagu tunnistas Robi. Tegelikult see pole nii, aga olen väga rõõmus, et Robil selline unistus oli ja et tema unistuste tuules oleme peaaegu kogu perega taas kohal rõõmustamas.

Kui kaunis, õhkan salamisi. Või mis siin õigupoolest nii kaunist on, püüan aru saada. Kas põhjus on mu enese sees olevas ülevoolavas rõõmus. Kas seda rõõmu toidab imeline linnamaastik ja hurmav häärber, kuhu Marta meile elamise leidis. Suure rõduterrassiga maja, kus ühest aknast avaneb vaade mägedele ja teise akna all näksivad muru kitsed, keda valvab kohalik karjus. Keset linna, mõistate! Uhh, olen joovastuses ja valmis järgmisel hetkel joodeldama koos kõigi nende kitsede ja karjustega.



Või hoiaks end ja oma energiat ikkagi mitmevõistlejatele.



Esmakohtumine Maiceliga tänaval
Kohaliku aja järgi antakse laupäeval esmalt start naistele, kell 11.05. Eestis tuleks sellele ajale vist tund juurde liita. Mehed alustavad siin 11.45.

Nii suurt hulka mitmevõistlejaid pole ma küll varem korraga platsil näinud. Tänane avatseremoonia oli ülev. Jooksin kõhtupidi kokku oma läbiaegade lemmik mitmevõistleja Roman Šebrlega. Esimese hooga lihtsalt tardusin, teise hooga tunnistasin, kuidas ma teda imetlen. Imetlejatest oli mõistagi järjekord, aga kõrvalt oli imetlusväärne suure sportlase, tõelise atleedi kannatlikkus kõikide fännidega suhtlemisel. Eriti lastega ja tegelikult ikkagi eriti kõigiga – soe, siiras, toetav, naeratav – imeliselt hurmav inimene. Minu jaoks 10-võistlejate tippude tipp.
Iiris ja Šebrle

Roman Šebrle väikese fänniga
Tänased tipud olid avadefileel, kus meie omadest säras kõrgel troonil kitsehabemega Maicel. See habe on tal vist Austria kitsede pärast selline või vahet pole. Tore oli teda näha ja tema poolehoidjaid samuti.
Maicel eelmise aasta II koha omanikuna laval
Maicel fännide haardes
 Kas ma Robi ka nägin, tekib küsimus? Muidugi nägin ja isegi Janekil saime käppa suruda. Poisid olid reipad ja etenduseks valmis. Robile andsime üle teema võistlussärgid. Paistis, et jäi rahule. Ise jätsime nad igatahes kuni võistlusteni rahule.

Eestlastest fänne meie omadele kaasa elamas ja spordipidu nautimas on siin ohtralt. Harva on võõrsil ette tulnud nii kirglikku vennastumist kaasmaalastega, aga Götzis liidab. Meie avapidu sai vägev. Aitäh! Rokime edasi!

Olen kahevahel võistluste eel. Kahevahel oleks kükitab mu enese sees, kus üks mina tahaks kogu melu lihtsalt nautida ja teine mina tunneb kohustust jäädvustamist väärivaid hetki siinsamas ka jäädvustada. Võtan oma läpaka staadionile kaasa ja sündigu edasine kohapeal. Kohalikus kirikus lugesime eestpalve ära ja suurendasime oma fänniarmeed. Siin, Götzises, on kõik kõigi fännid. Kuidas on võimalik, et ma alles esimest korda sest melust siin osa saan. Loodan väga, et neid kordi tuleb veel ja veel ja veel.

Meie oleme võistlusteks "kütet" tankinud. Kuidas teiega? Kui veab, saate võistlusi kaugel kodudes jälgida selle LINGI vahendusel.
Päevaks valmistumine

Thursday, May 23, 2019

Götzis - me oleme varsti kohal

Robi õhkutõus Götzise staadionil
Jalad jälle õhus!

Erakordselt vahva on planeerida oma aasta reisisihte Robi võistluskalendri järgi. Sedapuhku peaksime maanduma Götzises. Valetaksin, kui kirjutaksin, et lendan külma kõhuga. Tegelikult on ootusärevus hinges ja seda mitte niipalju võistlusest tingitud ärevuse pärast, vaid just koha mõttes. Lendame läbi Müncheni, võtame sealt auto ja sõidame edasi mööda maad. Hoian silmad lahti nii palju kui võimalik.

Reisiseltskond on sama, peale mu enese ikka õde Kata koos kalli abikaasa Kaspariga, õde Marta liitub Münchenis ja sõber Meelis, kes sedapuhku kannab ka treeneri ränkrasket koormat.
Kirev reisiseltskond koos Kata ja Kaspariga
                                                 
treener Meelis
Hetkeks heljus õhus võimalus, et esimest korda liitub meiega ka vend Siim Kaarel, aga ta piirdus seekord veel soojade tervituste saatmisega ja me mõistame! 
Siim tervitab
Tal tuleb koos poeg Rubeniga toetada oma kallist naist, kelle kõhus on valmimisjärku jõudnud uus inimene. Meie read täienevad iga aastaga. 
Rubenist saab varsti suur vend
Sissejuhatus sai vägev, kas pole! 

Robi elust ka vahelduseks. Pärast oma nädalast lugu on elu hooga edasi läinud. Magistriaasta lõpuks näitas tulemust 3,65, mis sealse nelja-pallise skaala kohta pidi olema korralik. Enne Götzist rändas ta Athensist nädalaks Maiceli juurde, tegid viimase trenni Ameerikas koos ja koos lendasid ka Euroopasse. Tore, et saavad jälle koos võistelda. Loodan väga, et kõik on oma traumadest taastunud just nii palju kui see mitmevõistlejate puhul võimalik on. Pean silmas ka Janekit. Kolm musketäri lähevad lahingusse, sedapuhku loodetavasti võiduka lõpuni välja. 
Õiglane, Saluri, Uibo
Londonis võisteldes olid meestel vuntsid, Berliinis saunamütsid, mis nüüd? Üks kõigi, kõik ühe eest. 

Robi palvel lasin talle Eestis teha oma võistlus-särgid. Pagan, ma oleks pidanud enda pildi ka sinna laskma panna, kui “suursponsor”. Tuleb vist juurde joonistada.

Varsti jalad jälle õhus. Järgmine postitus tuleb juba Austriast. Pöidlad pihku!