Robi ületas kaheksanda eestlasena 7-võistluses 6000 punkti piiri. Oma tulemusega on ta eestlaste hulgas läbi aegade 7. mees. 6051 (6.79; 7.58; 14.41; 1.86; 8.33; 4.96; 2.36,92) Tagantjärele on lihtne nentida - pole paha! Aga palju oli neid, kes midagi sellist uskusid või lootsid?
Ühte ma tean ja see ei olnud mina. See oli tema ise.
Pärast esimest päeva kirjutas ta nii: "Hea päev oli. Põlv läks küll paiste, aga ei midagi hullu. Maandusin lihtsalt vasakule põlvele, aga neil on siin kõrguses üli kõvad matid. Kael on ka tuksis, kange hetkel."
Selliseid asju ei tohiks sportlane saladuses hoida, seda enam, et teine päev oli ju alles ees ja pöidlahoidjatel võib olla lootusi või ootusi.
Mõnel on, mõnel mitte. Nagu tema puhul ikka, eriti pärast tagasihoidlikku kõrgushüpet.
Olin veidi kurb, et kunagi kontserdi pileteid ostes ei arvestanud sellega, et samal päeval ja samal ajal on mu pojal oluline enesetõestuse hetk, millest tahaksin osa saada võimalikult vahetult, just nii nagu see võimalik on meie vahemaad arvestades.
Robi püüdis mind lohutada ja arvas, et ehk ongi huvitavam tagantjärele vaadata. Minu sooviks oli selle peale vaid, et hädasid juurde ei korjaks. Tema ütles, vaatamata teadmisele, et hüppematid on kõvad, nii: "Teivashüpe tuleb tähtis, sest lootus on ikkagi 6000 punkti ära teha." Lisades, et nüüd siis tead mu eesmärki ja ehk on sul mõnusam kodus istuda.
Kas oli mõnusam? Oli ärevam, sest ausalt öeldes - muidugi, ma saan aru, et on soov, aga kuidas teha nii, et see ka täituks. Soovide täitumine on enamasti soovija enda kätes. Teibasse läks enesekindlalt ja tegi mis vaja. Edasine oli ainult vormistamise küsimus ja ta vormistas hästi.
Mis siis nüüd?! Nüüd tuleb tõestada, et tehtut on võimalik korrata ja et on veel arenguruumi. Tõestada tuleb ennekõike neile, kellest sõltuvad mõningad otsused ja kes vahest ikka veel kahtlevad ja neid Ameerikas sündivaid tulemusi millekski ei pea. Loodan väga, et Londonis näeme. Ja ilma vigastusteta seekord, paluks!
Ole uuteks üllatusteks valmis! ;)
No comments:
Post a Comment