Total Pageviews

Sunday, March 24, 2013

Robi treeningkava ja toitumisnõuanded emale

Sel talvel hakkasin Robile peale käima, et ta teeks mulle treeningkava, sest tundsin, et kuigi ma pole veel isegi 50 ja enamik riideid mahub veel selga, hakkab ometi kogunema üha enam seda kihti, mis olemise ebamugavaks muudab. Samas ei olnud ma end viimastel kuudel ka absoluutselt liigutanud. Ainus liikumine oli uksest autorooli ja tagasi. Kõige pikemad liikumistrajektoorid läbisin kaubanduskeskuses toitu valides. Näitasin Robile, milliseks ma olin muutunud ja rohkem polnud vaja :). Ta istus laua taha ja plaan sai valmis.

Treeningkavale oli minupoolseks ainsaks tingimuseks, et pean saama treenida kodus olemasolevate vahenditega arvestades. Need olid sellised:


Kaks nädalat tagasi sain oma plaani kätte ja mõned vihjed söömise-joomise kohta ka.
Praegune plaan näeb välja selline:


Esmaspäev
Soojendus oma rõngaga 3x3minutit, puhkad vahepeal 2-3 minutit.
Kätekõverdusi 4x10 ( kui jõuad) kui ei, siis põlvedel 4x20
Toenglamangus seis 4x30sek. Küünarnukkidel.
Selili 4x30 sek. Jalad kõverdatult põlvedest 90 kraadi, puusad üleval, turi maas.
3x20 kükki
2x3min rõngaga peale ja siis 3-5 minutit venitusi.
Kolmapäev
Kohapeal põlvetõstet 4x35 korda (mitte jooks, vaid lihtsalt tõstad põlve), puhkad vahel 1min.
Kõhulihaste rull, 2x4x10 korda. Paus seeria vahel 30sek . vahepeal paus 3min.(venitad)
Väljaasted 6x10 sammu toas.
Toenglamangus põlvetõste rahulikult, 4x20
Venitused, kerge sörk  toas, edasi-tagasi, 2minti.
Reede
Rõngaga kere soojaks 3x4 minutit.
Väljaasted külgees, 5x15 sammu. paus 1min
Selili olles jalad kõverdatud, puuudutad korda-mööda erinevat jalga(kõhulihased) 3x20.
Käpuli olles, tõstad kordamööda vasakut jalga ja paremat kätt, ja siis vasakut kätt ja paremat jalga. (tõstad kätt ja jalga korraga, diagonaalis). 4x20
Kätekõverdused põlvedepeal, 5x20
3x20 kõhulihaseid sellili olles, tavaline kõhulihastetrenn. 
Venitused 2-3 min
Laupäev – 8km kepikõndi normaalse tempoga.
Pühapäev – 300m kõndimist, 200m kerge sörk, 300m kõnd, 200m sörk. Nii kokku 8 seeriat, niiet jooksu tuleb kokku 1600m. Läbitud maa 4km.


Toitumissoovitused oli hästi lihtsad - pärast kella 18.00 vältida süsivesikuid, süüa iga 3 tunni tagant, vahepaladeks kerge näks ja kui viimane söök jääb hilja peale, siis salat või kala või muud taolist ja muidugi ohtralt vett. Ainus, millest loobuma pidin, oli minu iganädalane lahja saunaõlu. 

Kaks nädalat olen nüüdseks seda kava täitnud ja ausalt öeldes teinud veidi enam kui kava ette nägi, st puhkepäevi olen teinud kahe nädala jooksul ainult ühe. Esimene nädal oli kava veidi kergem, aga siis vaatas Robi, et liiga lihtsalt läheb ja lisas kordusi, mõned lisaharjutused ja pikendas läbitavaid vahemaid. Tegelikult on see pealtnäha ei midagi tegemine päris higistama ajav ja ega ma kätekõverdusi ikka puhtalt ei tee veel, punnitan põlvede pealt, kuid pean tunnistama, et abiks seegi. Kava mõjub. Kuna kaal ei olnud mulle oluline, vaid mõõdud, siis võin nüüd kahe nädala järel hõisata, et vöökohast on kadunud 4 cm, puusa ja kõhtu on jäänud vähemaks paari sentimeetri jagu. 

Ma ei ole endale kunagi seadnud pikajalisi sportlikke eesmärke, aga lühemaid ülesandeid olen teinekord siiski püstitanud. Esimene kord kooliajal, kui kehalise õpetaja ütles, et olen klassis kõige nõrgem tüdruk. Ah, et mina või? küsisin endalt üle, vaatasin peeglisse ja ütlesin - teist korda ma seda enam kuulda ei taha! Hakkasin veel samal päeval end tugevamaks treenima. Tugevaks pidin saama kätekõverdusi tehes. Alustasin seina najalt, sest tõesti, rohkem ma siis ei jõudnud. Seinanajalt edasi liikusin laua peale ja nii edasi, aina maale lähemale. Suvel malevasse jõudes pidin tegema ükskord karistuseks 100 kätekõverdust maast ja ma sain sellega hakkama, lõdvalt :). 

Teinekord tahtsin end vennale tõestada, kes on kogu elu trenni teinud. Ta käis jooksmas. Ühel päeval otsustasin temaga kaasa minna, aga mõistagi mitte jooksma. Jooksmine mulle ei meeldi. Andsin vennale enda arvates väikese edumaa ja sõitsin rattaga järele, aga edumaa sai liiga suur ja ma ei leidnud teda kusagilt. Siis läks vend sõjaväkke ja enne seda kui ta hakkas sealt tagasi tulema, mõtlesin, et hakkan ka jooksma, siis näeb tagasitulles, et ka mina suudan. Võtsin väikse naabriplika näppu ja igaõhtused jooksutrennid algasid.  Trenn kandiski vilja ja seda vilja käisime maitsmas lõpuks Paide Türi rahvajooksul. Mõistagi ei jooksnud me pikka distantsi, aga lühemaga saime ilusasti hakkama ja see on olnud seni mu ainus jooksuvõistlusel osalemine. Siiani arvasin, et kindlasti ka viimane, aga enam ma selles nii kindel ei ole, sest Robi on lubanud mu lõpuks uuesti jooksma panna. Elame näeme.

Igatahes on see järjekordne väikene eksperiment iseendaga lisanud elule särtsu ja sentimeetrite kadumisest olulisem on tunda, et sa saad sellega hakkama! Muide, iga korraga aina rohkem ja aina paremini! Lähengi nüüd oma pühapäevast ülesannet täitma, kus kõndimise osa on lühendatud ja joostes läbitava maa hulka samal ajal tõstetud. Praegu suudan ja olen rahul!

No comments:

Post a Comment