Kevad käes

Ta tuleb, alati ühte, ja iga kord veidi omamoodi. Seekord on lume alt sulanud välja nii palju ootamatut, neist kõige ootamatum oli muidugi dopinguskandaal Andrus Veerpalu ümber.
Kas sina usud Andrust? Mina usun. Vähemalt ma tahan uskuda ja kui mees ise ütleb, et ta on teinud puhast sporti, siis ma väga loodan, et ta ühel päeval ei tule rahva ette uue sõnumiga, mis sisaldab vabandust valetamise pärast, milleks ta oli sunnitud. Ma tõesti tahan uskuda ja liitusin lehega, kus oma uskumist kinnitasin. Liitusin, kuna sooviksin oma lastele sarnases olukorras samuti toetajaid. Muidugi juhul, kui nad tõesti ka ise oma sõnadesse usuksid. Tahan loota, et Andrus usub.

Robi jaoks tuleb see kevad ka üsna teisiti, sest juba selle nädala lõpus lendab ta oma esimesse välislaagrisse. Eelmisel nädalavahetusel elas ta neti vahendusel kaasa sõprade seiklustele lõunamaal, pühapäevast hakkame ise kaasa elama Robi ja Maiceli seiklustele Benidormis. Praegu on küll tunne, et ta kuumeneb laagri ootuses sisemiselt üle. Lihased on viimseni pingeses, näitas retk arsti juurde, kurk on nii valus, et ei lase neelata - on see algus või nende sümptomitega kõik piirdubki. Teeb lõunamaa päike imet? Ju saame näha või kui mitte kohe näha, siis ehk kuulda ikka. Lubas fotoka kaasa võtta, mis pildistab, siis kui tahab ja seda mida tahab.
Ma praegu midagi enamat lisada ei taha. Tõsine blogipidamine algab koos suvehooajaga, mis saab stardi 21. mail Rakveres järjekordsete baltikatega. Tõenäoliselt läheme kohale. Kindlasti jagan siin ka Hispaania laagri muljeid, juhul kui Robi saab mahti neid meiega jagada.
Ilusat kevadet, esimesed porgandid peenral on juba kasvama pandud ;).