Total Pageviews

Saturday, November 20, 2010

Kergejõustikuaasta pidulik lõpetamine, Robi on A klassi parim

Kaks tubli meest: Robi ja tema treener Tõnu Kaukis
Kohal!
Jõudsime õigeks ajaks, isegi veidi varem, nii et sai veel kohti valida. Sissesaamisega ei olnud probleeme, pean silmas ennast, sest Robi sai ju kutse ühele. Nüüd selgub, et tema pressiesindaja sai täiesti privaatse laua, mis loob eeldused rahulikuks sündmuse kajastamiseks. Kaamerad on kohal ja ajalehtede fotoreporterid. Tegin neist ühega praegu diili, palusin Õhtulehe fotograafil Robi tipphetk pildile jäädvustada ja need surematud hetked kõva raha eest meie perekonna arhiivile kinkida. Saab näha, kas arvega või ilma ;).

Ansambel "Noorkuu" alustas, et läbi laulu meelde tuletada, kuidas aeg ei peatu. Nii ta on, kuigi vahel on hetki, mil tundub, et ta peatub siiski.
Ametlik osa algas leinaseisakuga, et mäletada neid, kes sel aastal meie seast lahkusid. Taavi Peetre jõudis pakkuda toredaid sportlikke elamusi...
"Noorkuu" laulab taas! Vahepeal jõuan kirja panna, et kuigi mu laud on mõnusalt privaatne, ei ole siit ülevaade just kõige parem, aga teile ülevaate tegemisel püüan sellele vaatamata anda endast parima.

Ma ei oska praegu öelda, kelle lauda Robi maandus, aga mulle tundub, et need olid Türi inimesed, ehk siis Šadeikod äkki... hiljem kontrollin üle. Tema kõrval lauas on igatahes treener Kaukis omadega. Kose rahvast silmasin ka. Muidugi on siis üsna sama seltskond, keda võib näha kergejõustikuvõistlustel, kus me viimasel aastal usinalt käinud oleme. Enamike puhul Grete Šadeiko, Martin Lehemets ja Karl Robert Saluri

on näod minu jaoks tuttavamad kui nimed. Üks on aga selge, et siin kõrvallauas istub Kanteri tiim, silmaulatuses on ka Nazarov ja Balta, siis Mikk Pahapill oma seltskonnaga, Uudmäede pere, Virge Naeris tuli äsja ja ühesõnaga - kõik on koos!

Põrgut, sumin on nii suur, et midagi ei kuule, mis laval räägitakse. Esimesed read juba plaksutasid, aga ei saa aru, mille peale. Tänama hakatakse, aga võta kinni, keda ja mille eest. See, keda tänati, pidas tervituskõne, aga sellest polnud samuti võimalik siit privaatlauast aru saada. Nüüd küll kuulsin, et järgmise tänu sai Tallinna Sadam, Tallinna Küte, reisikorraldaja oli vist Kaleva Travel, Tartu õllefirma ja teised toetajad saavad kõik ära märgitud, samuti meediaväljaannete esindajad jne, jne, jne.

Ja nüüd see algab!!! Mehed on reas, et hõigata välja aasta parimaid, alustavad parimast naissportlasest, selle tiitliga läheb sel aastal koju Ksenija Balta. Parimaks meheks sai Gerd Kanter!! Edasi kutsutakse välja U23 parimad, naistest Grit Šadeiko ja meestest Igor Sjunin, teate ju küll neid toredaid noori. Mina mäletan hästi Sjunini vägevaid kolmikuid. Edasi tuli juuniorite kord ja siin valiti parimaks naissportlaseks nooruke Grete Šadeiko, meestes oli parim Martin Lehemets. Ja alles siis saabus noorte, ehk järelaksvu tunnustamise kord. Esmalt hõigatakse taas välja naised ja jälle läheb see tiitel Grete Šadeikole!! Tubli tüdruk! Aasta A-klassi meessporlane on...., arvake nüüd, kes see on :):):)..... KARL ROBERT SALURI!!! Oooooo, mu palutud fotograaf võttis palvet tõsiselt. Ise ei saanud oma kiibaka kaameraga Robit ühegi nurga alt jäädvustada, aga sellist kaamerate sähvimist vaevalt ta varem kogenud on, mis teda hetk tagasi ümbritses. Muidugi teenis osa sellest treener Tõnu Kaukis. Tehtud! :)

Autasustamised jätkuvad, aga mõistetavatel põhjustel, ma neid enam nii tähelepanelikult ei jälginud. Selle fikseerisin küll ära, et 10-võistlejad said meeskondliku preemia.
Ah-jaaa, kui nüüd keegi küsib, et mis aasta sportlane ka sai, siis olgu see ka kohe ära mainitud, ega suurt muud peale sähvivate välklampide sära ei saanudki. Muidugi käis sellega kaasas ka sõbralik käepigistus koos lillekimbu ja mälestusmeenega ning unustamatu rõõm kaasaelajate silmades.

Ohooo, praegu panin tähele, et hakatakse andma preemiaid Eesti rekordite eest, mis varasema tunnustuseta jäänud. Ripakil oli üks 400 m rekord, naiste kõrgushüppe tulemus hüpati ümber.... ohhh, oleks mul praegu jänese kõrvad, siis püüaksin enamat kinni. Läbi selle sumina on raske midagi kuulda, aga Ksenja Balta kaugushüppe rekordist sain hetkel siiski aru. Järgmisest ei saanud aru, aga järele sellele rekordile või tipptulemusele läksid viis kena neiut.

Pavel Loskutov sai ka ette kutsutud, aga vahepeal tahan hoopis Katale anda teada, et mudakoogist võib nüüd teha täie uhkusega pidukoogi :D.

Väike vaherepliik - mu privaatlauale kuhjatakse tühje veiniklaase, neid on siin juba seitse tükki reas, ilma et ma ühestki osa oleks saanud. Viimane härra vähemalt märkas, et see mida teeb, on kentsakas.
Vahepeal tervitas vist sportlaste poolt kõik Pavel Loskutav, aga kui see päris nii ei olnud, siis kõik ainult sellepärast, et mul ei ole jänese kõrvu ja lõpuks, mis vahet sel...

Nüüd tahaks kuulata, Urmo Soonvald tegi teatavaks Delfi lugejate lemmiku ja see oli..... (siin on väike paus) ja siis ta ütleb, et see oli Ksenja Balta. Ja saigi pidulik osa läbi. Tehakse veel ühispilt ja siis pakutakse süüa, pärast mida algab tants ja trall.

Süüa tahab Robi kindlasti, aga tantsu ja tralli osas algavad meil läbirääkimised. Reportaaž on sellega lõppenud, mu armsad. Nüüd tuleb minna vastu uutele tegudele! Robilt ootame tegusid, ise pakume talle toetust ja kaasaelamist!
Palju ÕNNE, poja!
Aasta 2010 kergejõustiku tegijad
Õnnelik hetk


2 comments:

  1. Pidukook ja saun ootavad Eesti parimaid inimesi! Võid Kanteri, Balta ja teised ka kutsuda!

    ReplyDelete
  2. Nii armas, annan kutse kindlasti edasi!

    ReplyDelete